[praud]

Seda postitust alustan tänusõnadega Heido aadressil, sest tänu Temale ja ta osavõtlikkusele on minu tegemine paljuski abi leidnud. Aitähh.

Paar päeva sai nüüd tegeletud ka kroomi eeltöödega. Küllaltki aega nõudev tegevus. Nagu täheldasin, pole vaja ainult aega ja kannatlikkust, vaid ka õigeid tööriistu, ehk poleerimiseks pean ühe olemasoleva 4kW 3f elektrimootori selleks kohandama. Nimelt sai ketaslõikuriga teostatud poleerimist, mis on teadupärast küllaltki tolmu eritav tegemine. Viimane tõmbas aga ahnelt viltkäia tolmu sisse ja kommutaatori kerge sädelemine ajas tolle seal ilmselt hõõguma. Ilma pikalt selgitamata oli tagajärg selline, et üks staatori mähis küllaltki uuel ja korralikul ketaslõikuril põles maha. Aga samal õhtul sai see üks kannatanud mähis uuesti mähitud ja järgmisel päeval juba töö jätkus ettevaatusabinõusid kasutades, et tolm kommutaatori vahele ei satuks. Samuti tundus, et lintlihvija oleks vägagi vajalik selle töö juures, et paremini silindrilisi pindu eel- ja peeneeltöödelda poleerimiseks. Ketaslõikuriga pole ka hea seetõttu poleerimist teostada, et ühe käega hoiad detaili ja teisega poleeri, pealegi ei saa nii tugevalt poleerimiskettale detaili suruda. Ehk, väiksemate detailide eeltöö pole probleem, suuremate oma aga küll. Suuremate detailide taha poleerimine ka üldjoontes rauges. Samuti tekkis küsimus, kui palju on peale kantaval kroomil täitevõimet, ehk kas imeväikesed kriimud ja augukesed jäävad peale kroomimist näha või mitte. Kroomi saab ilmselt eri paksuses kanda, sest sai võrreldud IŽ-49 leegitorude otsade kroomkatet ja Jawa 634 summuti kroomkatet, suhe oli selline, et 49 kroom oli kui kilukarbiplekk võrreldes jawa imeõhukese fooliumi sarnase kihiga. Igatahes sai kooritud mõlemalt rattalt kroomi maha ja millaski peaks mikromeetri peale viskama, et huvi pärast mõõta ära eri ajastute kroomakatete paksused.