20-02-2007, 00:00 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-02-2007, 09:52 AM ja muutjaks oli praud.)
Vahepeal on selgunud, et see minu IŽ-56-e kandilisema vormiga süüteluku kate (http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=24709) ei ole mingi isetegevus, vaid seda kohtab ka teistel sarnastel isenditel. Nagu näiteks siit foorumist läbi käinud Riia Mootorrattamuuseumi omal, küll halvasti nähtav, aga siiski:
Samuti kolades ringi teiste IŽ-56-e omanike piltides, hakkas silma järgmine:
Loodetavasti ei pahanda ratta omanik, et ma ta pilti siin kasutan. Kui võimalik, siis võiks veelgi sellest luku kattest pilte teha, mis puudutab just tolle silti.
Seekord sai tegeletud kruntimistöödega, mis on 95% ulatuses läbi, mõned üksikud detailid jäid veel välja, kuna vajavad kerget keevitamise abi. Eks loomulikult peale pahteldamist tuleb seda korrata, aga siis juba lokaalsemalt ja mitte enam selles mahus - mootorratta pisidetailide kruntimine võtab ikka üksjagu aega, silindrilistel ja erikujulistel detailidel on nurgataguseid üsna palju, et lõpptulemus oleks hea. Ootad, et üks külg tolmukuivaks saaks, keerad teise poole ette ja uuesti.
Pean tõdema, et happekrunt on üks kummaline vedelik, üsna raske on aru saada, kui palju seda selga tuleks panna, pealegi pole too nii ülivedel midagi. Loodetavasti täidab ta oma rolli vähemasti hästi
Täitekrunti on palju lõbusam värvida 
Samuti on kasutatav täitekrunt väga hästi täitev ja toda on kerge hiljem töödelda, nagu selgus. Kuuma kannatab ka üllatavalt hästi, sest mõnda detaili varemalt keevitusega järele aidates, ei läinud too üldsegi mitte mullitama ega põlema vms, lihtsalt tahmas kergelt ära. Tundub olema väga hea kuuma vastupidavusega, ehk ilmselt kasutan toda ka summutitorude eeltöös.
Mõni pilt ka lisaks:
Samuti kolades ringi teiste IŽ-56-e omanike piltides, hakkas silma järgmine:
Loodetavasti ei pahanda ratta omanik, et ma ta pilti siin kasutan. Kui võimalik, siis võiks veelgi sellest luku kattest pilte teha, mis puudutab just tolle silti.
Seekord sai tegeletud kruntimistöödega, mis on 95% ulatuses läbi, mõned üksikud detailid jäid veel välja, kuna vajavad kerget keevitamise abi. Eks loomulikult peale pahteldamist tuleb seda korrata, aga siis juba lokaalsemalt ja mitte enam selles mahus - mootorratta pisidetailide kruntimine võtab ikka üksjagu aega, silindrilistel ja erikujulistel detailidel on nurgataguseid üsna palju, et lõpptulemus oleks hea. Ootad, et üks külg tolmukuivaks saaks, keerad teise poole ette ja uuesti.
Pean tõdema, et happekrunt on üks kummaline vedelik, üsna raske on aru saada, kui palju seda selga tuleks panna, pealegi pole too nii ülivedel midagi. Loodetavasti täidab ta oma rolli vähemasti hästi
Täitekrunti on palju lõbusam värvida Samuti on kasutatav täitekrunt väga hästi täitev ja toda on kerge hiljem töödelda, nagu selgus. Kuuma kannatab ka üllatavalt hästi, sest mõnda detaili varemalt keevitusega järele aidates, ei läinud too üldsegi mitte mullitama ega põlema vms, lihtsalt tahmas kergelt ära. Tundub olema väga hea kuuma vastupidavusega, ehk ilmselt kasutan toda ka summutitorude eeltöös.Mõni pilt ka lisaks: