[praud]

Transportimisel kõveraks muutunud väntvõllil peaks kindlasti ka üsnagi märkimisväärsed välised löökjäljed küljes olema, mida minu uue väntvõlli juures täheldada ei olnud mitte. Selline mass ilma visuaalsete märkideta ikka ei kuku, ega niisama vända pooled üksteise suhtes paigast ei lähe.

Enne mootori kokkupanekut võib muidugi vända huvi pärast treipingis üle mõõta ja ka tasakaalustamise protsessi ette võtta.

Ühesilindrilisel mootoril pole võimalik paraku üles-alla liikuvat massi tasakaalustada, kuhu kuulub kolb ja väidetavalt ca 25% kepsu massist. Seda põhjusel, et üles-alla ja pöörlevate inertsjõudude suunad ei ühti. Teiseks on pöörleva väntvõlli vastukaalude inertsjõud alati ühtlane, üles-alla liikuva osa inertsjõud aga muutuv. Ja nagu ma lugenud olen, kasutatakse ühesilindriliste mootorite puhul kompromissvarianti, ehk vända vastukaalude mass valitakse selliselt, et too tasakaalustaks ka umbes 50% üles-alla liikuva massi inertsjõudu ü.s.s. -s. Nii et kokkuvõtvalt ei saagi ühesilindrilist oma iseloomu tõttu kunagi täielikult tasakaalu, vähemasti mitte originaalsena. Sellest lähtuvalt ma väga ei paanitseks nende milligrammide tagaajamisega, sest tänavasõidul need mingit rolli küll ei oma.

Mootori värvimine ei maksa midagi, kui seda ise teha Kasutasin Teknos-e kuumakindlat tööstusvärvi, millega ma ise lõpp-kokkuvõttes väga rahul polegi, sest siledad pinnad, nagu karteri kaaned, jätab see värv veidi krobelisena. Eks näis, tuleb ehk vaim peale ja katsetan ka midagi muud või proovin kergelt lakkida. Samas mootori karteri pooltele jms kergelt krobelisele, sobib see värv väga hästi.