08-10-2007, 10:38 AM
Tere!
Mulle tundub, et see kokkupanek on üks raskemaid momente ratta originaali taastamisel, kuna see käib vähemasti minul käsikäes varuosade kataloogiga (IŽ-56 temaatikas mul ajalugu ning kogemused seni puudusid) ja üllatusi/ootamatusi tuleb ette päris mitmeid. Samas on see ka mõnusalt põnev, sest õppimismoment on üsna suur ja lõppude lõpuks tean ja tunnen igat polti-seibi, mis ja kus originaalina asus ning milline välja nägi. Näiteks jäi mootori kokkupanekul takistavaks mõne seibi puudumine vasakult vända kaelalt. Neid oli puudu kolm: 8-nurgeline õlitõkke seib, seib välimise laagri ette, lainekujuline seib (otsetõlge kataloogist), mis käib välimise laagriseibi peale ja hammasratta alla. Need on nüüd kõik leitud ja mootori komplekteerimine võib pea jätkuda, hetkel on väntvõll juba karteris ja viimase pooled kokku kruvitud. Õlitõkke tähik-seibil oli ka üks tipp puudu, mis tuli uuesti keevitamise abil tekitada, nii et kujutate ehk ette, mida selline otsimise-leidmise-logistika-taaskasutamiskorda seadmise protsess aega kõik võtab ja see on ainult üks takistustest
Pealegi pole IŽ56-e varuosade kataloog just kõige selgemate joonistega, nii et nende piltide lahti hammustamine võtab ka aega ja vahest mitu aega vahtimist – eriti minusugusele, kes pole varem neid detaile käes hoidnud, näinud.
Ja selliseid momente on lahendada veel mitmeid. Muidugi oli kasulik üritus Kurtna restauraatorite päev, millele eelneval ja samal päeval suutsin ma leida rekordilise arvu uusi varuosi oma rattale, millel veel veneaegsed hinnasildidki küljes. Kõik muidugi polnud probleemsete sõlmede lahendamiseks, vaid edaspidise kestva kulgemise tagamiseks. Mida siis sai leitud. Näiteks uued tagaamordikatted määrdes ja 100% korralikud (ülemine pool läikiv kroom, alumine matt kroom), tuliuued kummid bensiinipaagile, määrdes tagahargi võll, määrdes gaasikäepideme mehaanika, uued rattarummud, M7 trossipinguteid. Uus Planeta leistang koos kõige atribuutikaga, millest teatud osa on mulle kasulik, osa mitte (nagu nt. heeblid jm), kahju muidugi, et sellel leistangil on küll originaalsed kummikäepidemed, aga halli värvi, mis hästi mu ratta värvilahendusega ei sobi. Silumiinist uued detailid olid aga väga teretulnud. Samuti leidsin uusi süütekontakte, kõik 6V pirnid, esiamortide pukse, uue raami sisse keeratava piduritule lüliti, uusi kroomitud väändeleevendi detaile, käigukasti detaile, ratta pumba jne jne. Leidsin ka väga korralikud IŽ-56 summutid, millede saamiseks peab veidi kauplema, aga sisuliselt on lahendus käeulatuses
Laadal hakkasid silma ka lätlaste riidekattega juhtmekomplektid erinevatele vene mootorratastele, nagu näiteks IŽ-49, IŽ-56 jt-le.
Kui nüüd vastata küsimusele, kuidas edeneb, siis vastus on, et edeneb väga hästi, ainult et ratas on samas konditsioonis kui viimastel fotodel Loodetavasti järgmistel fotodel on mootor juba omas elemendis. Samas on tekkinud jälle peotäis detaile, mida on vaja kroomida ja tsinkida.
Mõne aja pärast lisan ka pilte.
Mulle tundub, et see kokkupanek on üks raskemaid momente ratta originaali taastamisel, kuna see käib vähemasti minul käsikäes varuosade kataloogiga (IŽ-56 temaatikas mul ajalugu ning kogemused seni puudusid) ja üllatusi/ootamatusi tuleb ette päris mitmeid. Samas on see ka mõnusalt põnev, sest õppimismoment on üsna suur ja lõppude lõpuks tean ja tunnen igat polti-seibi, mis ja kus originaalina asus ning milline välja nägi. Näiteks jäi mootori kokkupanekul takistavaks mõne seibi puudumine vasakult vända kaelalt. Neid oli puudu kolm: 8-nurgeline õlitõkke seib, seib välimise laagri ette, lainekujuline seib (otsetõlge kataloogist), mis käib välimise laagriseibi peale ja hammasratta alla. Need on nüüd kõik leitud ja mootori komplekteerimine võib pea jätkuda, hetkel on väntvõll juba karteris ja viimase pooled kokku kruvitud. Õlitõkke tähik-seibil oli ka üks tipp puudu, mis tuli uuesti keevitamise abil tekitada, nii et kujutate ehk ette, mida selline otsimise-leidmise-logistika-taaskasutamiskorda seadmise protsess aega kõik võtab ja see on ainult üks takistustest
Pealegi pole IŽ56-e varuosade kataloog just kõige selgemate joonistega, nii et nende piltide lahti hammustamine võtab ka aega ja vahest mitu aega vahtimist – eriti minusugusele, kes pole varem neid detaile käes hoidnud, näinud. Ja selliseid momente on lahendada veel mitmeid. Muidugi oli kasulik üritus Kurtna restauraatorite päev, millele eelneval ja samal päeval suutsin ma leida rekordilise arvu uusi varuosi oma rattale, millel veel veneaegsed hinnasildidki küljes. Kõik muidugi polnud probleemsete sõlmede lahendamiseks, vaid edaspidise kestva kulgemise tagamiseks. Mida siis sai leitud. Näiteks uued tagaamordikatted määrdes ja 100% korralikud (ülemine pool läikiv kroom, alumine matt kroom), tuliuued kummid bensiinipaagile, määrdes tagahargi võll, määrdes gaasikäepideme mehaanika, uued rattarummud, M7 trossipinguteid. Uus Planeta leistang koos kõige atribuutikaga, millest teatud osa on mulle kasulik, osa mitte (nagu nt. heeblid jm), kahju muidugi, et sellel leistangil on küll originaalsed kummikäepidemed, aga halli värvi, mis hästi mu ratta värvilahendusega ei sobi. Silumiinist uued detailid olid aga väga teretulnud. Samuti leidsin uusi süütekontakte, kõik 6V pirnid, esiamortide pukse, uue raami sisse keeratava piduritule lüliti, uusi kroomitud väändeleevendi detaile, käigukasti detaile, ratta pumba jne jne. Leidsin ka väga korralikud IŽ-56 summutid, millede saamiseks peab veidi kauplema, aga sisuliselt on lahendus käeulatuses
Laadal hakkasid silma ka lätlaste riidekattega juhtmekomplektid erinevatele vene mootorratastele, nagu näiteks IŽ-49, IŽ-56 jt-le.
Kui nüüd vastata küsimusele, kuidas edeneb, siis vastus on, et edeneb väga hästi, ainult et ratas on samas konditsioonis kui viimastel fotodel
Loodetavasti järgmistel fotodel on mootor juba omas elemendis. Samas on tekkinud jälle peotäis detaile, mida on vaja kroomida ja tsinkida.Mõne aja pärast lisan ka pilte.