20-12-2011, 01:49 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-12-2011, 03:20 AM ja muutjaks oli Janka.)
(19-12-2011, 19:49 PM)Jaanus9112 Kirjutas: Nyyd vähemalt olen tõestust saanud, et saab ka sellel masinal esisilla vedama panna. Eks hakkan siis asjaga tegelema. Tänan väga abi eest igatahes
Tõestust? Sellelt lehelt?
Ma nats sobrasin eile sääl ringi, ennem kui siia kirjutasin, aga su otsitavat "kastikest" jumzile ei leidnud. Ainus asi, mis lootust andis, oli see tekst - Возможна поставка запчастей, не указанных в прайс-листе. Et siis on võimalik saada sealt vidinaid, mida lehel kirjas pole. A see nõuab juba kas posti või telefoni teel kontakteerumist ja päringu esitamist. Vaat siis võiks juba jah-vastuse puhul öelda, et "jess, saab esisilla vedama küll!".
Muide, jumzil on päris põnev ajalugu .
__________________________________
Kas ekskavaator on metsamasin?
Natuke vist ikka on. Juhul, kui tema tööagregaadi külge saab haagitud tavalise eesti metsamehe jaoks sellise tundmatu vidina nagu kännupurustaja.
Et kõik kaasrahvusest kodanikud on nüüdseks kenasti kodumaale jõudnud ja minul lihtsalt polnud mitte mingisugust tahtmist frangiriigist selleks ajaks lahkuda, siis juba kolmandat aastavahetust jutti tegelen siin sellega, mida ise targemaks pean. Sel korral teen vahelduseks tutvust senitundmata alaga.
Töö üsna üksluine ja nii lihtne, et 12-aastane poisike saaks kah sellega hakkama, kui vaid tahtmist oleks .
Nohh, tegelikult on sellegi protsessi juures omad nõksud, et mitte nälga jääda, aga raha pärast ma seda ei tee. Leiva toob minu lauale ikkagi puude langetamise-jupitamise töö, aga kuna harver sai taaskord julkageks kistud, et üks tähtis rauakolakas Eestisse remonti saata, siis jahh, vahelduse mõttes ja igavuse peletamiseks näpin kolmandamat päeva Cat'i kange .
Huvitav on see, et frankmannid polnud varemalt kännutööd teinudki. Kui aga 2009.a. jaanuaris Klausi nimeline tormihiiglane üle gaskoonia rabade tuiskas ja komandiku siinsest puistust ühe päevaga pikali surus, tuli neil kiiremaks metsamaade uuendamiseks see protsess ikkagi ette võtta.
Puistud on 100% istutamise teema - puupõllud. Ja mida kiiremini need tohutud lagendikud nüüd uuesti taime alla saavad, seda kasulikum nii kohalikule rahvale kui ka maale, pinnasele. Maa on iidne rabaala. Mis siis, et liiva-, mitte turbaraba, aga vett ja niiskust on ta täis täpselt samamoodi nagu meie Lääne-Eesti madalik ja liigniiskuse taasteket aitavad tagasi hoida ainult ja ainult siinsed männiistanduste tohutud massiivid.
2008. aasta lõpul oli siin laias laastus million hektarit männikuid, millest nüüdseks alles jäänud nõks üle kolmandiku. 300 000 läks tormi nahka, teisel 300 000-l tegid üraskid aastaga tormijärgselt puhta töö...
Numbrid on umbkaudsed, aga mitte laest võetud (!).
Uhh, pikk jutt...
...kuid teema lühidalt järgmine: Kännud purustada!
Siin asi pooleli:
Ja umbes selline peaks siis silutud pinnas ja sellel vedelev risuhunnik jääma:
Ükski "kont" ei tohi olla suurem, kui 12 liitrit nii et üsna peen ja aeganõudev nätsutamine. Eks ma sellega tegelengi, et uurin ja katsetan praktikaid, kuidas väiksema vaeva ja -ajakuluga kvaliteetselt hakkama saada. Värskete, jalalt võetud puudest jäänud kändudega on loomulikult rohkem mäsu, tuule murrust maale välja juuritutega on lihtsam toime tulla - nad ju pea kolm aastat päikse käes kuivamist kah näinud .
Ja siis? Et mis edasi, nohh?
- Siis tuleb randaal ja tema järel kunagi aetakse uued vaod ning taimed tipib maasse inimene või kah mingine masin.
Hiljemalt kümne aasta pärast tehakse esimene harvendus. Korralik (meie mõistes!) 40cm diameetriga palgijupp lõigatakse juba 30-40 aasta pärast. 80-aastane merimänd on aga selline rauk, et kahe mehega väga ei kannata enam tüvest kinni haarata - käed ei kipu heaste ümber ulatuma.