[v6sa]

Belarussi (nagu üldiselt vene tehnika) puhul, ei maksa üldine komplektsus midagi - konkreetset masinat võib olla nuditud või pimbitud suvaliste tükkidega.

Esimesed akvaariumid tulid haardekaalu suurendi (hüdrokoormuri) ja positsioonregulaatoriga. Hiljem taibati, et dubleerimisel mõte puudub ja koristati üleliigne (nurisünnitis nimega hüdrokoormur)...

Istmepoolseima kangi olemasolu küljepaneelis iseenesest ei tähenda positsioonregulaatori olemasolu. Meil oli kunagi üks russ, kus kang oli, kuid koormurit mitte. Puudus ka ülemise tõmmitsa koba alla käiv ja jõuregulaatori tööks vajalik vedru.

Positsioonregulaator on istme all, paakide vahel, tõstesilindri ees. Jõu- ja asendireguleerimise ümberlülituse riivile pääseb ligi vaateluugist, regulaatorile endale istmealusest luugist. Istme eemaldamine on mõistlik, muidu ei mahu toimetama.

Regulaatorid ise on õrnad asjad ja vajaliku täpsuse tagamine käis toona (ning käib ka täna) tootjale üle jõu. Läbi täppispaari lekkiv õli aga rikub kogu hüdrosüsteemi töö (näiteks tekib tore efekt: suvalist kangi puudutades tõusevad aisad ja surve tõustes ka rippriist). Olen ise vahetanud kaks regut ja mõlemad lekkisid rohkem läbi, kui >10 aasta vana originaal (mis lõpuks tagasi rändaski).

Sõltumata regu olemasolust ja toimimisest peab jaoturis ujuvasend olema. Õige järjestus on siis selline: kang alla - tõste, keskel neutraal, nõks üles - allalase (tehas pani silindri allalaskestutsi aeglustusklapi - kui voolikud on valepidi, siis tõstab aeglaselt, alla laseb kiiresti), sealt edasi teine nõks - ujuv. Kaua kasutamata (või suvalise sitaga hüdrosüsteemis ja harvatöötaval) traktoril kipuvad tagastusautomaadi kuulid kinni jääma ja siis võib tunduda, et ujuvat ei olegi. Aga seal ta siiski on. Iseasi, kas lülitub enne ujuvasend või puruneb mõni liigend-hoob...

Regulaatori reguleerimine on iseenesest lihtne - varraste pikkused peavad olema õiged. Täpsed numbrid saab kasutusjuhendist. Mul akvaariumi oma ei ole käepärast, ehk keegi teine skannib vastava lehe koos pildiga sisse.

Kui jõureguleerimise kasutegur on üsna küsitav, siis asendireguleerimine on vene tehnika lekkiva hüdrosüsteemi tingimustes väga vajalik töökõrguse säilitamiseks. traktor kompenseerib ise leket rippsüsteemi kergitades.

Lääne traktoritel mindi juba kuuekümnendatel üle rippsüsteemi juhtimisele positsioonregulaatoriga. Sestap võiski Konela Soomes reklaamida Belarussi, kui ainsat turul olevat suruva rippsüsteemiga traktorit...

EDIT: Positsiooniga töötamisel on rippsüsteemi sektsiooni hoob neutraalis!