[v6sa]

"Kormikul" polnud minuni jõudes mõistlikku istet. Sai mitmeid variante kaalutud, aga sobiv jalutas ükspäev õuel vastu:
   

MF-70 käru sobivaksnüsitud sambaga iste sobis suurepäraselt mu tagumikule. Ning mu arust sobib ka ajastusse. Erinevalt uuematest toolidest.

Lisaks sai ka ilmastikukindluse tõstmiseks kallutusfunktsioon ja pisuke kummileevendus vedrustuseks (T-25 kabiinipadi miskise pisema mootori kolvisõrmel). Kinnituseks tollmõõdus keermelatid, mis tõmbele töötades ei paindu. Kas venivad tsentneri all, näitab aeg. Igatahes kõrvad järgi ei anna, need on pooletollisest valumalmist. Vedrutab täiesti tuntavalt, kuigi päris vedruiste see siiski pole.
   
   

Käru on küll suti suur selle jaoks, sai russi jaoks tehtud. Aga õnneks hüdroõlist piisab, et silinder lõpuni välja lükata. Kuigi ega palju enam anumapõhjale jäänud...

Säärase paaritonnise tooriku transport Sepa juurde oli täitsa tükk tegu. Ei taha treilamehed keerukate asjadega nokitseda. Parim pakkumine 3 km matkale oli 130 .-. Ma kasutasin olemasolevaid vahendeid:
   

Kui keegi teravsilm seal puud näeb, siis tõesti: autode lükkamise varras jäi mu arvates liiga palju nõtkuma. Toetus ka mootorialuse tala peale. Üks "viiskordkümme" oli täpselt paras, et kaotada kahtlane nõtkumine ja tuua osa koormust radikaaluse tala peale (pool meetrit lähemale vedukile).

Paha oli see, et kogu rong oli pikem, kui magnetiga kärutuledekomplekti juhe. ehk tuled olid sillatala küljes... No õnneks ei tulnud kedagi järgi sel laupäevahommikul. Ning mul oli ka saateauto.

Tagasi oli juba tüki lõbusam, kuna ka see haagis sai kuulmunakukinnituse tupe tiisli alla:
   

Tuled ulatusid nüüd ka ilusti kastinurkadesse.