[magnusk750]

Peale suvist pausi võtsin taas kätte. Mootor sai taas kokkupandud, karburaator, trossid ja küünlajuhtmed paigaldatud, ning ajutist bensupaaki pandud. Aga, tulemus nullilähedane. Sädet on, kompression on, süüdet regullitud, aga bensiin ei tule läbi. Pusisin mitu õhtut, käivitusgaasiga tegi paar pauku, aga see oli kõik. Karburaator millega tsikkel töötas kui kunagi ostsin lahtivõetud, puhastatud, tagasipandud, aga mitte midagi. Nüüd on magneto antud spetsialistile, ja uus karburaatoor ostetud. Reprokarbusside maine on nii ja naa, aga kuna saan hulgihinnaga mõtlesin et ostan igaks juhuks ära. Läheb aga kuu või kaks kuni magneto saab valmis. Kuna säde oli korralik on selle remont võibolla praegu üleliigne, aga kuna ta on peaaegu 70 aastat vana ja originaal kondensaator- ja mähistega peaks siiski varem või hiljem remontima.




Seniks on muudki teha. Pidurimeister pani uusi katteid piduriklotsidele, tiptop töö nagu ikka sealt. Tagurmine piduritrummel on rummust eraldi. Trumli sees on laager, aga kui see sai paigaldatud oli mingid seibid puudu. Need, ja veel nipetnäpet sain täna inglismaalt. Paigaldasin, mõlemal pool laagri, pidin paar korda lahti võtma, et seibid tuli õigele kohale ja õigetpidi.





Mõned jupid esi- ja tagaamordile sai ka kroomitud Narvas. Töö iseeneses tutikas, aga saatmine pakiautomaadile oli väga eestipärane kogemus. Jupide ümber oli küll kile, aga kasti sees mitte mingi pakematerjali, ja kast nii madal et kaas toetus plekist kopsikute peale. Õnneks oli terveks jäänud, aga see oli küll ainult õnn. Kallis eestimaalased, pakiautmaad on tore leiutis, aga pakk ei jõua automaati võluväel! Transporditakse nagu iga teine postipakk suurtes puurides, peale võib sattuda raske pakk ja siis ongi see pakk mis alla on jäänud lõmmis. Mulle on saadetud klaasist lambikupleid, ümber vaid õhukesest papist liiga väike karp, ja kuplist jäi vaid klaasikilde.