[nastik]

Stryck ja Seiler tegid jah alguses mootoreid koos, siis eraldi ja vene ajal pandi jälle kokku Proletaari ja Pärnu Masinaehituse Tehase nime all. 1958 a. mootorite tootmine lõpetati ja peale seda pole Eestis rohkem sisepõlemismootoreid toodetud. Nii et kui mõni neist on elustatud siis selle üle on ainult hea meel.

Mis puutub võimalusse, et Rein Korrolil võiks mõni Wico üle olla siis seda ma küll ei usu. Õigel vanamootorientusiastil on taktmagneetosid alati puudu mitte üle
Õnneks on Ameerikast võimalik raske raha eest tellida kõiki varuosi. Mähised näiteks maksavad 140.- $ https://lightningmagneto.com/wico-ek-coil-set-pair/ Kui klemmi kinnitamine ei õnnestu siis kaalume neid võimalusi.
Võlli õlitamiseks on seal raksaja sees tükk vilti, mis tehakse õliseks ja see siis vaikselt õlitab võlli https://lightningmagneto.com/wico-ek-points-felts/ Meie omal seda polnud üldse säilinud nii et see tuleb igal juhul uus hankida või teha. Samuti on isolaatorid sellises seisukorras, et käsi kuidagi ei tõuse neid sinna tagasi panema https://lightningmagneto.com/wico-ek-insulation-set/

Nädalavahetusel lahkus mootor1 küljest hooratas (selleks tuli teha spets tõmmits)
   
ja mootor2 küljest sidur. Eesmärk oli nukkvõlli otsast kätte saada hammasratas, et näha, milline ekstsentriku auk peab välja nägema aga selle eemaldamine ei õnnestunud veel kummalgi mootoril. Proovisime küll hea ja halvaga ja isegi soojaga. Nüüd on nädala jagu aega õlil sisse imbuda sinna koonusvõlli vahele. Peal on seal küll mingi keeramislõhedega puks, mille vahelt hakkab soendades õli välja pressima aga samas mutter on pealt maha keeratud ja koonus paistab, nii et keerata ei tohiks seal enam midagi olla. Asendatud ta sinna millalgi on ja jumal ise teab, millega?
   

Välja sai selgitatud ka, et mootor1 kepsu alumisel kinnitusel on Ford T kiri 
   
ja mootor2 kepsul on samuti kirjas Ford 
   

Kolvi mõõdud vastavad ka Ford T mõõtudele. Kolvid on vea piires 95mm ja väntvõll 31,5mm. Täpsemalt on mõõdistustulemised mootor1 31.65mm ja mootor2 31.8mm.