[nastik]

Mulle tundub, et Raudpatsil on ühest küljest õigus, et kui eel- ja mõttetöö on tehtud eelnevalt ja väga põhjalikult siis on hiljem lihtsam. Teisest küljest selguvadki paljud asjad lahti võtmise käigus ja lisaks kui eelnevalt avastada mingid lahendamatud puudused siis on suur tõenäosus, et tegutsemiseni ei jõutagi. Nii et minu lähenemine on pigem nii, et hakkame vaikselt ja järjepidevalt tegema, proovime midagi pöördumatult ära mitte lõhkuda ja probleemid lahendada töö käigus. Sellel lähenemisel on veel see hea asi, et kui juba omajagu energiat on sisse pandud siis on imelik pooleli jätta. Ehk nagu vana Kiir filmis Suvi ütles - "Nüüd, kus me oleme juba nii palju kahju kannatanud, ei saa me ometi poolele teele pidama jääda." 

Aga eks me nüüd veidi teelahkmel oleme. Sellest võimalusest, et kasutada puuduvate juppide vahetusfondina kuumpea mootorit poiss keeldus. Seda pidavat meil endal vaja minema. Teine võimalus on jah mingi mootorsae süütega mootor tööle panna ja silmad - kõrvad lahti hoida, et kui kuskilt vajalikud jupid välja tulevad siis saab need sinna ka hiljem külge panna.
Vasega jootmise võimalikkust ma ei oska kommenteerida. Olen õhtuti vaadanud malmi keevitamise videoid. Põhimõtteliselt on võimalik niklit sisaldavate elektroodidega terasejuppidega lappida. See on suur töö, elektroodid on kallid, risk on, et ei õnnestu aga kuna vana pea on niikuinii täiesti puruks siis kaotada pole seal selle katsetamisega muud midagi kui elektroodidele kulutatud raha ja aeg.