14-12-2025, 15:55 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-12-2025, 12:18 PM ja muutjaks oli Raims.)
Esikannel
Nii nagu Tallinna linn, ei saa ka minu Steyr kunagi valmis.
Kui autot ehitasin ei olnud mul eriti teadmist, milline täpselt peab minu auto esikannel olema, originaali polnud ju säilinud. (Pildid eelnevates postitustes). Olin õnnelik, kui õnnestus hankida ja komplekteerida selline nina nagu momendil autol. Ei saa öelda ,et see kannel päris vale on, sest austerlased ise ka ei oska öelda, millise ninaga need 200 šassid Saksamaale Gläseri keretehasesse saadeti aastatel 35 kuni 37. Nendel mõnedel piltidel, mis Gläseri keredest säilinud, on mõlemat varianti. Siiski olen jõudnud arusaamisele, et minu autol võiks olla just see teine variant, mida mul ei ole. Kinnitust annab sellele foto aastast 1936 Berliini autonäituselt, kus täpselt minu auto mudel eksponeeritud ja paljud teisedki materjalid.
Olen juba mõned aastad kogunud mõõte ja materjale selle esikandle kohta. Samas olen üritanud ka sellist leida, kuid kahjuks tulutult. Leidsin ainult samasuguse maski, mis mul juba autol olemas. Sealt tekkis mõte see ringi ehitada selliseks nagu mul vaja. Tundus minu jaoks suht põnev väljakutse, kas saan selle valmistamisega hakkama, sest osa kandlest läheb kroomi alla ja näidist ka ei ole mõõtude võtmiseks. Suurema hoo sai asi sisse, kui leidsin härrasmehe, kellel on Eestis olnud Steyri iluvõre tükk. Auto ise viidi praeguste andmete põhjal üheksakümnendatel vanarauda. Kuigi iluvõre on isevalmistatud, on fotolt näha, et sobitus esikandlega suhteliselt hästi.
Alustasin arvutis jooniste tegemisega. Nüüdseks oli mul papist šabloon ja viletsas seisus vale esikannel!
Lähim abiline, kes mind aitas jooniste valmistamisel, võttes oma autolt mõõte, elab Kaliningradis. Tema eeliseks oli muidugi lõputu vene lahkus ja oskus mõõte võtta, sest on ise ka autoplekksepana leiba teeninud ja teab, mis tähtis ja mis mitte Kahjuks on autost vähe säilinud ja ei ole plaani originaaliks taastada. Huvitaval kombel on koostenumbritel ainult mõne numbriline vahe. Partii number sama! Kutsub pidevalt külla, aga momendil pole erilist tahtmist.
Muidugi aitasid mind ka Austria sõbrad. Kuid nendega vähe raskem, sest nemad tavaliselt tööde tellijad.
Lasin abinõu tarvis vajalikud tükid laseris välja lõigata. Teadmata kas sellest üritusest üldse midagi välja tuleb.
See mis välja tuli jäin igati rahule.
Sobitasin raami autoga. Kõige suurem väljakutse on, et olemasolevat värvi ei rikuks.
Kõik kokku punktitud. Nüüd eest ära ja laua peal tig'ga kokku.
Keevitatud. Tähtis on see, et suutsin teha nii, et kroomitaval osal ei ole ühtegi haamri jälge.
Järg iluvõre valmistamise käes.
Ribide valmistamiseks jälle abinõu. Õnneks oluliselt lihtsam.
Tuleb midagi sellist.
Jõulupühade ajal jäi aega iluvõre valmistamiseks ja raamile kinnituste tegemiseks iluvõre tarvis.
Nüüd esiraam lõplikult valmis kroomi saatmiseks, sest juurde keevitatud äär tuleb ju kroomida ja siis ülejäänud osa värvida.
Steyri ehitus :http://foorum.vanatehnika.ee/viewforum.php?f=94
Nii nagu Tallinna linn, ei saa ka minu Steyr kunagi valmis.
Kui autot ehitasin ei olnud mul eriti teadmist, milline täpselt peab minu auto esikannel olema, originaali polnud ju säilinud. (Pildid eelnevates postitustes). Olin õnnelik, kui õnnestus hankida ja komplekteerida selline nina nagu momendil autol. Ei saa öelda ,et see kannel päris vale on, sest austerlased ise ka ei oska öelda, millise ninaga need 200 šassid Saksamaale Gläseri keretehasesse saadeti aastatel 35 kuni 37. Nendel mõnedel piltidel, mis Gläseri keredest säilinud, on mõlemat varianti. Siiski olen jõudnud arusaamisele, et minu autol võiks olla just see teine variant, mida mul ei ole. Kinnitust annab sellele foto aastast 1936 Berliini autonäituselt, kus täpselt minu auto mudel eksponeeritud ja paljud teisedki materjalid.
Olen juba mõned aastad kogunud mõõte ja materjale selle esikandle kohta. Samas olen üritanud ka sellist leida, kuid kahjuks tulutult. Leidsin ainult samasuguse maski, mis mul juba autol olemas. Sealt tekkis mõte see ringi ehitada selliseks nagu mul vaja. Tundus minu jaoks suht põnev väljakutse, kas saan selle valmistamisega hakkama, sest osa kandlest läheb kroomi alla ja näidist ka ei ole mõõtude võtmiseks. Suurema hoo sai asi sisse, kui leidsin härrasmehe, kellel on Eestis olnud Steyri iluvõre tükk. Auto ise viidi praeguste andmete põhjal üheksakümnendatel vanarauda. Kuigi iluvõre on isevalmistatud, on fotolt näha, et sobitus esikandlega suhteliselt hästi.
Alustasin arvutis jooniste tegemisega. Nüüdseks oli mul papist šabloon ja viletsas seisus vale esikannel!
Lähim abiline, kes mind aitas jooniste valmistamisel, võttes oma autolt mõõte, elab Kaliningradis. Tema eeliseks oli muidugi lõputu vene lahkus ja oskus mõõte võtta, sest on ise ka autoplekksepana leiba teeninud ja teab, mis tähtis ja mis mitte Kahjuks on autost vähe säilinud ja ei ole plaani originaaliks taastada. Huvitaval kombel on koostenumbritel ainult mõne numbriline vahe. Partii number sama! Kutsub pidevalt külla, aga momendil pole erilist tahtmist.
Muidugi aitasid mind ka Austria sõbrad. Kuid nendega vähe raskem, sest nemad tavaliselt tööde tellijad.
Lasin abinõu tarvis vajalikud tükid laseris välja lõigata. Teadmata kas sellest üritusest üldse midagi välja tuleb.
See mis välja tuli jäin igati rahule.
Sobitasin raami autoga. Kõige suurem väljakutse on, et olemasolevat värvi ei rikuks.
Kõik kokku punktitud. Nüüd eest ära ja laua peal tig'ga kokku.
Keevitatud. Tähtis on see, et suutsin teha nii, et kroomitaval osal ei ole ühtegi haamri jälge.
Järg iluvõre valmistamise käes.
Ribide valmistamiseks jälle abinõu. Õnneks oluliselt lihtsam.
Tuleb midagi sellist.
Jõulupühade ajal jäi aega iluvõre valmistamiseks ja raamile kinnituste tegemiseks iluvõre tarvis.
Nüüd esiraam lõplikult valmis kroomi saatmiseks, sest juurde keevitatud äär tuleb ju kroomida ja siis ülejäänud osa värvida.
Steyri ehitus :http://foorum.vanatehnika.ee/viewforum.php?f=94