[v6sa]

Ma ei ole loomapidaja, aga minu voodisse ei käi keegi kusemas ka.
...

Tapmine teeb õnnelikuks....
...

Mina ei loe siit küll sugugi välja, et tapmine eelkirjutajat õnnelikuks teeks.
...
Mulle loomad meeldivad, aga koduõuele trügiva ülekäte läinud kassikoloonia pärast ei oska kaasa tunda.

Isand karpaadid ilmselt ei ole elanud vahetus kontaktis mõtlemisvõimetu inimesega. Paar kuud säärase idioodi kõrval, kes oma tahtmatusega enda sitta koristada teiste elamise äärmiselt raskeks teeb, aitab maailmapilti natuke paika koputada... Või noh, kas just paika, aga ... maalähedasemaks.

Ma ei loe küll isand viplala tekstist välja tapmise rõõmu. Küll üksjagu kibestumist, mille tekkimisse on naabrid ja kaasteelised ilmselt üksjagu panustanud. Mis väljendub tõesti ka selles, et vales kohas põrkavale tegelasele antaksegi mittetapvat (tosool tervet looma ei tapa, vaid mõjub kõhtu lahtistavalt).

Looduses on niimoodi, et seal mingid sookvoodid ja võrdõigusreeglid ei kehti. Seal kehtivad need reeglid, mille järgijad on aastatuhandete jooksul ellu jäänud. Ning need, kellele pidevalt varbale kustakse, ei jää ellu...

Kass on selles mõttes paha (või vastupidi, imeline) koduloom, et tema kodustamine on üliraske ja mõne isendi puhul suisa võimatu. Isegi puurist suudavad nad end välja muukida, on kogemusi veterinaari kõrvalt...