[KristjanT]

Jep, ülevoolu ots lahti katsetada mõtlesin isegi. Homme teen ära. Rullid on ka nõrgad, aga esialgu selle probleemiga tegeleda ei jõua. Tähtis on asi saagima saada, siis saab lõigata, raha teenida ja jälle remontida.

Arvuti sain nüüd lõpuks soomekeelsest ingliskeelseks ümber pandud, aga paljusid seadistusi ei saa ikka teha (näiteks sortimentide nimesid muuta, mul on seal ikka mänty tukki jne), sest 1. sortimendi nupp ei ole kuskil kasutusel (preselection 1). Kontrollisin preselection menüü alt, seal on kasutusel 4, 5, 11 ja sellised nupud, aga ühte pole kuskil. Kas nuppe saab kuidagi ümber ka seadistada? Mitme koha peal nõuab, et hoiaks all PS 1 nuppu, aga mul polegi sellist.

Teiseks selline asi, et ekraanil on mitmed piksliread puudu ja minu meelest pimedas on taustvalgus ka veidi nõrk. Kas uusi ekraane on saadaval, on nad kallid? Äkki on odavam pilti panna kuvama mõni läpaka programm vastava ühendusega, on see võimalik?

[Janka]

Arvuti inglise keelseks ümbertõstmine pole üldse tark tegu
...ja seda sel lihtsal põhjusel, et kõik või noh, ütleme kõva 99% epekiga kunagi tööd teinud mehed on selline vana muld, kel inglise keelest arusaamine jube raketiteadus. Me oleme soome omaga harjunud. Ikka esivalinta, näppäimistö jne... . Näiteks telefoni teel sinu juhendamine muutuks äärmiselt keeruliseks, kui sa soome keelseid termineid ei kasuta.
Mis puutub rullide jõuetusse, siis ikkagi pead alustama solenoidide töövõimekuse kontrollimisest. Raud on raud ja ka korras raud ei hakka tööle, kui õli valesti liigub.
Esivalinta nupud olid vist ainukesed, mida sai ümber programmeerida. Puuliike ei saa. Ja esivalinta alla tavaralajid (tukki, kuitu, laho...) ja pikkused vist allhoidmisega salvestatigi.
Ekraani heledust muuta ei saa. Paigalda öiseks ajaks lisalamp, see rallimeeste kaardilugeja oma nagu ma kunagi tegin, kui ekraan pimedaks jäi . Originaal ekraane vbl isegi kuskilt leiab. Ega neid täna keegi kasutada enam ei taha, liiga pisikesed on. Ohh, ja kui mälu ei peta, siis kogu see sinu masina arvuti ongi sealsamas ekraani sees nii et läpaka ekraani sinna lisamine saaks olema paras tinakolvimöll.
Kurat, hakkavad mullegi need endised ajad ja väljendid meenuma, kui Kristjani kirjutisi loen .

[KristjanT]

Arvuti saab iga kell soomekeelseks tagasi panna, see asi on selge. Mul on selle Epeci manuaal ka inglise keeles ja soomekeelsetes menüüdes orienteerumine käis üle jõu. Eriti, kuna ekraanil on mõned pikslid kadunud ja siis peenemast kirjast ei saa suurt muhvigi aru. Ma lihtsalt arvasin, et see mingi tavaline vana LCD-jurakas mingi standardse ühendusega ja on olemas mõni proge millega läpaka ekraanile kuvada, oleks odavam. Aga kui kogu protsessor selle sees ongi, siis see variant langeb muidugi ära.

Puuliike ja sortimendi nime saab täiesti muuta ja eestikeelseks muuta, juhendis on nii kirjas. Saab ise ümber kirjutada. Aga selleks on mul vaja PS 1 nuppu, aga mul sellist eelvaliku nuppu kangide küljes pole. Kui nüüd keegi oskaks öelda, kuidas nuppe ümber programmeerida, oleks väga hea. Ilma selle PS 1 nuputa jäävad mul väga paljud seaded kättesaamatuks. Manuaalis justkui ümberprogemisest juttu polnud.

Kas selle saemootoriga võib ka selline lugu olla, et survet annab küll piisavalt, aga seesamune jagaja peal olev solenoid jugab ja ei ava siibrit piisavalt, läbivool jääb väikeseks ja seepärast poob mootori kinni? Jõudu pole tal ikka vabsjee. Seda lekkevoolu otsa kontrollin mõne noti saagimise ajal täna, kui sealt ikka õli lahmab, siis ilmselt mootor ise jama?

Rullide juurde jõuan pärast seda, kui saab sae käima ja ühe tüki lõigatud

[Janka]

Keto jagajas selliseid siibreid pole, nagu tõstuki omas ollakse harjutud nägema.
Ketos juhivad õlivoolu pulgad, mida kutsutakse metsameest keeles karadeks. Soome laen ilmselgelt.



Sae kara on kõige suurem. Asub mu mälu järgi vasakul all pärapõrgus, suure pika padruniga saad välja keerata (miski 38-41 võis olla).
Kõik karad on lahtivõetavad. Põhivigadeks on kas kummirõngaste murenemine, ummistumine, löögi tagajärjel varre väändumine/murdumine või tööpindade ülemäärane kulumine.

[KristjanT]

Aitäh, Jan! Sellised klapid siis.

Aga ma jõudsin nüüd saemootori ülevoolu lahti keerata, see oli mingi muu asjaga seal koos ja ilmselt läheb otse vabasse tagasivoolu, julmalt hakkas õli lahmama, samamoodi nagu saemootori suurest tagasivoolustki. Sinna kolmikule pime ja hüdromootori lekkevoolule panin meetrise vooliku, et kabiinist näha, kui õli lahmab. Tulemus siis selline, et lahmab ühtmoodi nii tühjalt saagi andes kui ka palk vahel saagides. Ikka ilusa joaga jookseb. Kas nüüd võib öelda, et saemootor on kutu ja tahab vähemasti uusi kolbe sisse, kui mitte enamat?

[Janka]

Kui mootori ülevoolust niimoodi larab, siis nähtavasti jah kolbidel rõngad tsa saanud (kui mõnel üldse midagi veel alles on... ).
Mõistlik on koos kolbidega panna ka see uus vidin, kuhu kolvid sisse käivad.
Kui varem seda tööd teinud pole, siis jälgi hoolega, et hambumine õige saaks. Muidu on kogu uus komplekt rikutud lausa sinnamaani, et võib mõne kolvi esimesel käivitusel varre otsast ära murda.
Isegi kui uue mootori ostad, pead selle ikkagi lahti võtma ja oma vana küljest esikaane Ketole mõeldu vastu välja vahetama. Keto on kasutanud teada-tuntud nippi - teeme omamoodi, nii nagu teistel pole .
Meie ostsime kunagi mootori Pärnust, kindlasti saab neid ka mujalt. Remondikomplektidega sama lugu. Loodan, et guugel aitab, kui mootori margi teada saad.
Mõistlik on kohe ka uus survetihend võllile paigaldada.
Ülevool sai mul tjuunitud selliselt, et vedasin nii rullidelt, kui saelt selle lisavoolikuna üle masti otse paaki. Originaalis on ta viidud jämedasse tagasivoolu liini, aga kuna tagasivoolus on ikkagi ka paha survet omajagu sees, siis hakkas sae võlli tihendi vahelt läbi ajama. Vaheta tihendeid palju tahad, tolku pole... Ja need tihendid on üpris kallid.

[KristjanT]

Kui kellelgi veel infi saemootori ja selle osade saadavuse kohta, võib kirjutada. Ma ei viitsi praegu hakata seda mootorit maha kiskuma, et marki teada saada. Pea ehitusaasta on 1997.

Mõtlesin, et proovin miskit lõigata ikka, aga sain ühe kolmese paberipuu tehtud ja siis kadusid lõikepea funktsioonid kõik ära. panin masina seisma, arvuti kinni, uuesti käima, siis pead proovis üles tõsta ja lasi ka kohe alla tagasi. Samal ajal poos kogu komplekt mootorit. Praegu on seis nii, et arvutit käima pannes kirjutab suurelt "Error in head param, continue y/n). Vajutades enterit, näitab veel mingit sortimenti ja kirjutab all "headmodul message fault!". Mitte miski ei toimi, sortimentide valikud ka mitte. Ilmselt siis kuskil kaitse läbi ja ei saa voolu peale, kaablikatkestus või muu selline lihtsam viga, mille leidmine muidugi nii lihtne olla ei pruugi?

________________

Lõikepea moodulisse minev neljasooneline kaabel paistab esmapilgul terve olevat. Kui süüde sisse panna ja arvuti sisse lülitada, näitab, et voolu all on üks soon neljast. Kas nö rahuolekus peabki nii olema? Manuaal annab ka üheks vea põhjuseks ikka juhtmekatkestust peamooduli vahel, samas vähemalt ühe soone vool jõuab moodulisse.

________________

Muudan veel postitust, sest sain juba asja korda. Peamoodulil oli üks kontakt lahti. Kahjuks jõudsin juba ka kabiinimoodulini pääsemiseks ka asju ära kakkuda, aga paistab, et probleem lahenes lihtsalt.

[Janka]

Pruun on pluss, sinine on mass (mõlemad jämedad juhtmed).
Roheline, kollane, punane ja must (peenikesed) on juhtmed, mida mööda liiguvad erinevate sageduste ja lainepikkustega signaalid, mis juhivad pea toiminguid. Digitehnika .
Praktiliselt on kasutuses kaks peenikest. Teised kaks hoia alles. Kui mõni peenike ära lahtub, saad kõrvalt uue võtta.
Kaablit hoia nagu oma hinge, ära läbi sae!
Originaal on kallis ja vastupidav. Kindlasti saab asendada ja seda on ka tehtud, aga analoogset on raske leida. Vooliku läbimõõt seab piirangu kaabli diameetrile .
Epec on piisavalt lollikindel riist. Andestab nii mõnegi kaabliga tekitatud lühise ja ei turtsu ega kapriisitse nii nagu Motomit. Motomit tahab hoolast meest saada. Kaablil nii palju traate sees selleks ongi, et Motomit vajab kõiki kuute juhet.
Kui moodulitest juba eespool juttu tuli, siis uus omanik õppigu kohe keevitamine ka selgeks. Selleks kästakse vähemalt mass välja keerata, aga on olukordi, kus ei ole võimalik isegi masinat seisma jätta, näiteks öösel. Siis tuleb keevisaparaadi massijuhe tirida otse keevitamist vajava detaili külge.
Kui massi masinale sappa ühendad ja ise pea juures keevitad, võid nii mõnegi mooduli maha põletada. Oleme öösel keevitanud nii, et masina tuled valgust näitavad ja mootor akude laadimiseks töötab, kuid tehas sellist tegevust ei luba.

[uko]

Kas sul pistikute ühenduse joonis on?Seal on kirjas mis ühendus kuhu käib.Eelvalikud siis.Äkki on juhe kusagilt lahti et PS1 pole.Uut moodulit peaks veel saada olema ,kuigi neid nagu ei tehta aga Epec is neid igatahes oli.Ostsin pea mooduli eelmine sügis ,maksis pealt 800€ vist,ei mäleta täpselt.Ülejäänud on samuti sinna kanti.Kus kandi mees muidu?Kui Tallinna pool siis saad äkki näiteks Sautec ist saemootori tükke.Nendel oli nagu enamvähem pädev inimene seal olemas.Konkreetselt Keto asju saab Viljandist Agrosilva oü Heino Türk on pealik seal.Arvuti moodulid käivad ka tema kaudu.Tal otse tootjate müüjatega kontakt.Türi kandis on veel ka Tiit kes sellega tegeleb.TS-Hydraulic oü.Enne kui ostma tormad pead veel vaatama mis tarkvara versioon on ,seda näed kui voolu järgi lükkad arvutile.Siis algul tuleb monitorile tarkvara versioon.See pannakse siis vabrikus moodulitele peale.Siis nad teevad omavahel koostööd.Kuna asi on tegelikult ajast ja arust nagu väidetakse ,ega siis enam sellega keegi eriti tegeleda ei taha.
Uurisin huvi pärast ka lihtsamat Motomitti,aga,hetke hind oli 12000+käive.Natuke üle mõistuse hind.Öeldi et osta masin saad seal on kõik küljes olemas. No mis ma teen selle masinaga?

[Janka]

Kunagi põletati Motomit-4 pea moodul maha.
Uue hind oli sama, mis Epec'i terve komplekti (pea, ekraan ja kabiin) hind .

[KristjanT]

No täna sain viie tunniga 15 tihu harvendust isegi lõigatud läbi häda. Pole viga, arvestades, et masinal on kõik klapid ja jagajad kulunud, soolvett rehvides pole ja mina alles esimesi tunde puldis.

Eelvaliku nuppudes on puudu PS 1, PS 2, jne jne, seal ainult mingi 7 nuppu vist töötavadki. Ühenduste joonist vist pole kuskil, aga no kuskilt peab järge hakkama ajama ja proovima. Peamoodul on juba läinud talv sel masinal vahetatud ja oligi 800 rutsi. Saetükke hakkan siis vaikselt uurima, palju nutsu pole. Saaks kuidagi miskit lõigatud, siis saaks edasi remontida. Remonti vajavad siin pea kõik sõlmed.

Praegu peaküsimus see, et loobib ketti maha. Kaks ketti olen pooleks ka juba saanud. Kipub lõdvaks minema ja loobib maha. Ma olen aru saanud, et tavaliselt loobib maha siis, kui plaat kõver. No natuke on, aga praegustest plaatidest on see parim. Nüüd see nädal ehk mandrilt saan midagi tellida, veotähik tahab ka vahetust. Hiiumaal toimetan muidu masinaga. Kas see on normaalne, et veotähik annab liikuma piki saemootori võlli? Ütleme ikka oma 4-5 mm saab liikuda. Eelmine omanik ütles, et normaalne, aga kas on ikka nii? Muidu tuleb kindlasti seal terve komplekt ära vahetada, ketid, veotähik ja plaat. Praegu läheb lõdvaks ja loobib maha. Õlitust saab küll.

[uko]

Niipalju kui praegu oma papritest leidsin:kabiini moodul,x6 pistik ja 43 klemmil 8 eelvalik 44klemmil 7
45klemmil 6
46klemmil 5
47klemmil 4
48klemmil 3eelvalik
x7 pistik 50klemmil +
51klemmil 2
52klemmil 1 eelvalik
x1 pistik 3 klemmil 9
4 klemmil 10
5 klemmil 11
6 klemmil 12 eelvalik
Vaata kas mõni asi kattub.Mis sorti saeplaadi kinnitus on?

[KristjanT]

Vabandused, ka minu manuaalis on ikka skeem olemas, esimene eelvalik jah number 52 all. Ma proovin siis otsad vast ringi tõsta mõne nupuga. Praegu probleem veel selles, et ei taha pikkust õiget teha. Tegin nüüd kalibreerimise, üks proovipalk tuli vähemalt täpne. Diameetrit näitab täitsa puitu, a seda ei saa ilma PS 1 nuputa kalibreerida, ehk saan nüüd selle ka paika. See jama on ka, et kui panen paberipuu pikkuse 302 jooksma, siis tihti ta ei saa õigele kohale ennast paika ja siis jääb näiteks ette number 323. Siis ise käsitsi vaja enam-vähem õigeks timmida. Kas selline võimalus on ka kuidagi, et panen eelvaliku ära, näiteks palk 410 ja rullid jäävad õige koha peal seisma, saen ära ja ta ise enam edasi ei keri kohe? Jube häiriv kui hakkan saagima, aga saag läbi ei jaksa võtta, vaja uuesti panna, aga rullid kerivad juba järgmisele mõõdule.

Saeplaati ei oska muudmoodi kommenteerida, kui et .404 kett, 2,0 soon, plaadi saba 10 mm, veotähik C tüüp ja 11 hammast. Mingit pingutust plaadile pole, ise kangutan kruvikaga pingule ja mutrid kinni. Ma panen pildi asjast, äkki oskad sealt midagi välja lugeda. Igatahes lööb keti lõdvaks ja siis maha. Kaks tükki olen pooleks ka saanud. Täna õhtul peaks uue plaadi peale saama, eks ole näha kas asi paraneb.

[zyndapp666]

Kui söödulintide vedu ei rahulda, siis saad Balmec'ist kindlasti abi. Kunagi puutusin kokku ühe nendepoolt taastatud Keto peaga, sellel oli lintidel sihuke vedu, et kui suur puu vahel ja õigel ajal seisma ei jäta siis tõmbab masina külili
Aga pakuvad igast muud kraami ka muidugi metsamasinatele.

[uko]

Söötu saad muuta ,lähed setingutesse ja peale töö numbrit 1 on kohe Feed Method 2.Sealt valid automatic feed 1 ja siis ta otsib järgmist alles siis kui eelvalikut vajutad.
Kui ei taha mõõtu hästi leida pead korraks vaatama kui palju on Tolerance,ma vaatan et sellel näitab ilusti ekraanil kohe ära,seda saad muuta.20mm peaks ta ikka kinni püüdma ,see tähendab ,et sinu etteantud pikkus on siis 20mm kas lühem või pikem.Kui ta nüüd ikkagi hästi ei taha seda kätte saada pane suuremaks.Kui see ka ei aita peab juba raua kallale minema.Alumine solenoid mis mõõtu otsib võib olla nii kulunud et mõõdu leidmine pole lihtsalt lekete tõttu võimalik.Aitab ainult uue panek.Või on miskit mõõdurullil häda.Kuna ta sul ei ole veomootori otsas siis piisab näiteks mingist oksast et mõõt valeks läheb.Saekand vana kool,keerad kinni ja midagi ei tohiks lõdvaks minna kui just plaat poltide soontes väga julmalt ei loksu.Siis kangutab plaadi lahti .

[KristjanT]

Tänud Ukole! Muutsin söötmise seaded ära, nüüd pole viga kui läbi ei jaksa saagida. Vahetasin kabiinimoodulil ka juhtmed ringi ja nüüd on PS1 olemas, saan kõigile seadetele ligi. Isegi puunimed ja sortimendid panin nüüd eestikeelseteks. Uue plaadi sain ka peale ja saagimine läks kohe mõnusamaks, ketti pole ka veel maha visanud. Muidugi keti lõdvaks minemisest nii palju, et poltide sooned on tõepoolest hirmus kulunud, peaks ilmselt uued sinna käiama. Tagasikerimisel pea tõstmise sain ka arvutist maha võetud ja lisaks oli tagasikerimine vist ennem nõrgem, seal sai muuta, kas see käib ühe või kahe pumba pealt. Panin nüüd kaks ja paistab rohkem jaksu olevat.

Aga vigadest. Vähe sellest, et ta ei leia alati söödul õiget kohta kus peatuda, ei hoia ta ka hästi pikkust. Olen korduvalt kalibreerinud. Kui paberipuul pikkus isegi 10 cm kõigub, pole veel hullu, aga palgi puhul on see liig mis liig. Kohati nagu teeb ainult sentimeetri-paar eksimust, kohati eksib aga kohe oma 15 sentimeetrit ja rohkemgi. Lisaks on hakanud andma veateadet HDOut 10, ja Error length D või miskit sarnast (ei saa ekraanilt aru alati) oli ka vist miski vahepeal. Võimalik, et pikkuse valetamine ongi seotud mingi veaga, aga pole välistatud et ta juba varem luiskas. Selle vea tahaks muidugi üles leida. Diameetrit proovisin siin kähku kalibreerida ja tundus, et vist hakkas õigesti näitama isegi. Aga see pole praegu esmatähtis ja seepärast rohkem ei uuri, pikkus on tähtis.

[uko]

Tee oma pikkuse andurist üks pilt,seal on midagi viltu.kas on võll lahti või miskit muud.Mida ta rohkem teeb ?Kas pikemaks või lühemaks?

[KristjanT]

Ega selt pildilt midagi näha ilmselt pole, ma lahti ei hakanud praegu seda võtma. Selline ta aga on, vedruga surub end vastu palki. Varem tegi justkui pikemaks, täna aga kontrollisin palke ja paberipuu pikkused hakkasid 280-st ja läksid 310-ni. Lemmikmõõdud olid vist seal 290 ja 296 vahel. Otsustasin teha siis kalibreerimise. Söötsin arvuti järgi 463 ette, reaalsuses oli aga 461! Sellise maa peale pole see üldse suur eksimus. Muutsin siiski mõõdu ära ja lasin prooviks mõned paberipuud, arvuti järgi olid 302-303, reaalsuses oli lühim 296 vist ja ülejäänud kõik 300-302. Viis sentimeetrit eksimust oleks veel andestatav, aga kui ta ikka lambist viskab vahel 280 ka, siis see on lubamatu. Ei tahaks uskuda, et nugade lahti laskmisega ta ka nüüd kohe paigast läheb, vedru ju surub andurit ja lindid hoiavad. Tegemist hetkel vana karjamaa männiku harvendusega, jube okslikud on ja kogu aeg peab rullide ning nugadega mängima. Muidugi seda mõõdu kõikumist võimendab jah see ka, et automaatsööt ei saa end alati õige koha peal pidama. Ega ma ka siis hullult jebida viitsi, kui ikka jääb vahemikku 295-305, annan reeglina saagi.

Lasin eile korra ühel abilisel vaadata õlikanalit, kui saagi andsin. Olla väga vähe õli tulnud. Täna vaatasin, et õli nagu polnudki paagist eriti kulunud, samas oli latt ja kett siiski õline. Võiks ehk rohkem olla, aga ikkagi õline. Manuaali järgi saab keti õlitust arvutist muuta, mul aga sellist seadet seal polnudki. Aga praegu täitsa saeb, arvestades, et saemootor hõre on. Kuidagi saab hakkama.

[uko]

Ei arvutist ei saa.See on puhtalt mehhaaniline,seal on selleks üks solenoid mis pumpamis paagi all lülitab.Olenevalt peast on õlitussüsteemid erinevad ja ka erinevalt reguleeritavad.Saada mulle oma maili aadress,proovin Keto manuali sulle saata.

[KristjanT]

Ei mul peaks õige manuaal olemas olema, 70 lk pikk. "Instructions for use Epec 4W30 measuring equipment". Seal on saw oiling peatükk täitsa sees.

Ei tea, millal asi nii kaugele jõuab, et tööd saab rohkem teha kui käsi määrida? Tegelikult ma sellega arvestasin, aga nõme ikka. Täna hakkas jugama saeandur. Aitas õnneks puhastamisest ja regullist, sain metsas toimima. Siis jamas taas üks peamooduli kontakt. Ka sain metsas korda. Lõpuks kadus edaspidi söödul igasugune jõud ära ja hakkas ka veateadet söödu kohta näitama. Tulin tulema ja eks homme ole näha. Tagurpidisöödul palju rohkem jõudu hetkel. Ju ta siis ei lülita mingit solenoidi.

Kas selle pikkuse mõõdu jama võiks uus andur lahendada? Kohati mõõdab isegi õigesti, kohati aga paneb täitsa pange.