Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Ise tegime 6x4m kuuri betoonplaadile, all on ca 30cm kildu ja siis 10cm betooni, armatuurvõrk (6mm, 150mm ava) sees ja 5/10x10cm prussidest karkass. Räästa kõrgus 2,8 ja katusehari ca 4m kõrged.
Plaat on siiani 10a vastu pidanud, mingeid kerkeid, mõrasid jms ei ole, kuigi vesine koht.


Tänan härraseid asjalike mõtteavalduste eest!

Ühtlasi vabandan, et siin juba jutuks olnud pindalavaidluse taaskäivitasin. Nii ehk naa tuleb asi alla 20m2, selle dikteerib olemasoleva katusepleki pikkus (ja suuremat "punkrit" pole nagu vaja kah). Niigi tuleb ühte karbi mõõtu 20 cm vähemaks võtta, sest esimese hooga unustasin papa Pythagorase õpetuse ära  Sad (katuse kalle ehk hüpotenuus).  Ma käisin ise kah muidugi lahtiste silmadega ringi ja arvestasin räästa üleulatuseks 35 cm.

Mul liikus kah mõte sinna, et valada vundamendipostid ja lattrauad sisse, oleks kindel äraproovitud värk. Samas tundub kruvitaval postijalal olema hulk eeliseid, eeskätt kiirus ja odavus. Hulk janti jääb ära: postijalad saab koju tuua tavalise sõiduautoga, seevastu segukottide jaoks peab "eritransporti" laenama, kusagilt segumasina sebima jne, hiljem ootama postide kivistumist (ajafaktor taob kuklasse).

Kui postijalgadele tehtud asi natuke mängib, on moraalselt vastuvõetav. Ehitis ju iseenesest kerge, peamine raskus saab olema sulalumi katusel, mis aga plekkkatuse "automaatika" tõttu piisava kalde korral esimesel võimalusel jalga laseb. Peaasi, et tuul putkat minema ei vii Big Grin


On kellelgi nende postijalgadega sarnases kontekstis praktilist kogemust kah? Või hakkan katsejäneseks nagu selle teemaga
läks?

Seadused vahetuvad iga aasta,  niiet pikalt vaielda ei saa.  Minu ajutine ehitis on 60m2 ja täitsa seaduslik (sellelajal tuli teha ilma räästata) nüüd võin räästad pikemaks teha kui viitsin.   Neid kruviposte näen naabril aiaposti kanduritena, aia kalle on vastavalt tuule suunale.  Kuuri all kõikuma ei hakka ja toimib küll.  Pane kasvõi nelja tellise peale see putka, seisab igatepidi.  Muidugi selle kruvi raha eest saad see 4 prussi ka, et alumine vöö panna.  Transportida saad neid juppe kasvõi sedaani katusel.   
Põhitõde putka ehitamisel on, et ise rahul ja õnnelik oled ülejäänud on teiste probleem. Ei maksa üle pingutada.

Kogemus selliste jalgadega: https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...2mm-kuumts (vist küll veidi jämedamale prussile sai valitud). Kasutusel ca 2 m kõrguse terrassipiirde postide all. Jalga hoiavad paigal mõned vaia ümber ümber laotud tellised ja u pool pange segu. Püsib aastaid ilusti, ei kõigu ega vaju. Aga ilma maasisese kinnituseta ei oleks usaldanud jätta.

Vundamendi postide mõte ongi torgata või keerata need otse mulda. Kui mängu tulevad tellised ja segu siis võib kasutada lihtsalt latte, toru või kantrauda.
Kindlasti peaks jätma võimalust tõstmiseks. 

Kui mina teeks siis kaevaks ühe tuha või fibo ploki maade ja teise paneks peale.

Kui kogu kuuri ulatuses on aluspinnas ühesugune siis pole mõtet asja keeruliseks ajada. Labidaga väike auk. Kildu, kruusa või liiva ämbritäis alla ja plokk maha ning selle peale juba pruss. 
Omale kuidagi ei meeldi juba see visuaalne pool kruvivaiaga. Jääb nagu saksa pensionäri lehtla. Päikse käes sädelevad vaiad ja sügavimmutatud prussid püsti. Väga ersats.

Aquila captas non muscas.

mul 3x terrassi, ühe kuuri ja autovarjualuse nn vundamendid:
- rendist 150mm maapuur. Ca 20eur/päev. Soovitan võtta nn kaitsevaiaga (toimib mootorsae kaitsehoova moodi) versiooni ning seda õigesti käsitleda Smile
- poest kas 160mm või 150mm (see plast ja törts kallim) vent-toru ja tsementi. Vastavalt maitsele siis kas naeltüüblid või keermelatt
- betooni täiteained ja mõned vardakesed (4..5mm "traat" on mu silmis juba täitsa piisav) armeerimiseks

augud maasse, maapealse valu jaoks toruhüls ja valu. Selle väikese putka puhul paras poole päeva projektike. Kui ajaplaan lubab, siis betoonil tasub nn 2 nädala kivinemine lasta ära teha: kiirustades võib talle pealist ehitades liiga teha (nii sisse valatud keermelati kui naeltüübli puhul).
labidaga ei viitsi ise küll enam vehkida ja maapuuri august kordades suurema ristlõikega ava betooniga täita. Keermelattidega olen ma vaid korra "mänginud" - kui ikka ka allosas prussiga horisontaalne sidumine teha (mille ma siiski teeks), siis naeltüüblist piisab.
nn vundamendi-osa teeks pigem kõrgema kui madalama: jääb puitosa maast kaugemale ja säilib paremini.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Mehed saunas rääkisid et üks ei viitsinud isegi betooni segada, tegi augu, lõi sinna metall posti püsti ja kallas kuivbetooni otse kotist auku.
Kannab nüüd aastaid väravat ja pole läinud kuhugi.
Ju siis koerad tegid betooni niiskeks.

(07-04-2020, 12:58 PM)tõnn Kirjutas:  Mehed saunas rääkisid et üks ei viitsinud isegi betooni segada, tegi augu, lõi sinna metall posti püsti ja kallas kuivbetooni otse kotist auku.
Kannab nüüd aastaid väravat ja pole läinud kuhugi.
Ju siis koerad tegid betooni niiskeks.
Kaval tüüp Smile  Samas tsemendi kotid lähevad ka lõpuks kõvaks ilma koertetagi.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.

(07-04-2020, 12:58 PM)tõnn Kirjutas:  Mehed saunas rääkisid et üks ei viitsinud isegi betooni segada, tegi augu, lõi sinna metall posti püsti ja kallas kuivbetooni otse kotist auku.
Kannab nüüd aastaid väravat ja pole läinud kuhugi.
Ju siis koerad tegid betooni niiskeks.

Sellised segud täitsa olemas, kasutasin UK-s sellist kui tegime aeda - pistad posti auku, kuivsegu peale ja vesi otsa ja paari minutiga juba seisab post ise.

(07-04-2020, 12:34 PM)13piisab Kirjutas:  mul 3x terrassi, ühe kuuri ja autovarjualuse nn vundamendid:
- rendist 150mm maapuur. Ca 20eur/päev. Soovitan võtta nn kaitsevaiaga (toimib mootorsae kaitsehoova moodi) versiooni ning seda õigesti käsitleda Smile
- poest kas 160mm või 150mm (see plast ja törts kallim) vent-toru ja tsementi. Vastavalt maitsele siis kas naeltüüblid või keermelatt
- betooni täiteained ja mõned vardakesed (4..5mm "traat" on mu silmis juba täitsa piisav) armeerimiseks

augud maasse, maapealse valu jaoks toruhüls ja valu. Selle väikese putka puhul paras poole päeva projektike. Kui ajaplaan lubab, siis betoonil tasub nn 2 nädala kivinemine lasta ära teha: kiirustades võib talle pealist ehitades liiga teha (nii sisse valatud keermelati kui naeltüübli puhul).
labidaga ei viitsi ise küll enam vehkida ja maapuuri august kordades suurema ristlõikega ava betooniga täita. Keermelattidega olen ma vaid korra "mänginud" - kui ikka ka allosas prussiga horisontaalne sidumine teha (mille ma siiski teeks), siis naeltüüblist piisab.
nn vundamendi-osa teeks pigem kõrgema kui madalama: jääb puitosa maast kaugemale ja säilib paremini.

Peaaegu umbes-täpselt nii tehtud 20-ruuduse suvemaja vundament 12 posti peal + terass. Ei ole sentigi nelja aastaga kuhugi vajunud. 
[Pilt: t54NDcg1Tjls9qY-n1IVpZxVCSLjSPjY9IVLaPdl...66-h937-no]

(07-04-2020, 14:23 PM)Tegelane5 Kirjutas:  
(07-04-2020, 12:58 PM)tõnn Kirjutas:  Mehed saunas rääkisid et üks ei viitsinud isegi betooni segada, tegi augu, lõi sinna metall posti püsti ja kallas kuivbetooni otse kotist auku.
Kannab nüüd aastaid väravat ja pole läinud kuhugi.
Ju siis koerad tegid betooni niiskeks.
Kaval tüüp Smile  Samas tsemendi kotid lähevad ka lõpuks kõvaks ilma koertetagi.

Oot, kas mitte kaevurakkeid kah mingi kuiva tehnoloogiaga ei tehta? Nagu kusagilt kõrva jäänud...

OT, aga "koeratehnoloogia" abil olla Leningradi turu tarbeks kurke tehtud Big Grin  Külamehed soristasid tünni, venelased ostsid ja kiitsid: oh kakije horošije malosolnõje Big Grin Big Grin  /OT lõpp

Algse küsimuse kontekstis tundub kaalukauss siiski betoonpostide või siis muude kivide (ja alumise prussivöö) kasuks kalduma. Lihtsalt hind (K-Rautas  sigasoodsad) ja tööoperatsioonide väike arv ajendasid kruvitavate postijalgade võimalust kaaluma.

Maapuuriga on jälle nii, et selle viimiseks/toomiseks kulutatava aja vältel oleks mõistlikum lapjut välgutada. Tsivilisatsioonist kaugel elamise võlud... Ja praegusel ajal on üldse mõistlik võimalikult vähe ringi kooserdada...

Tsitaat:poest kas 160mm või 150mm (see plast ja törts kallim) vent-toru ja tsementi.
Kui just omal aia ääres sellist asbesttoru ei vedele. Üks tegi puukuuri alla.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

       

Möödunud suvel sai sama mure nii lahendatud. Posti sees on jupp armatuurrauda, mis nurgiku külge keevitatud.
Kilesse keerasin mõttega, et ehk hoiab külmakerke ära. 
Pehmes pinnases saab jääpuuriga auke teha.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(07-04-2020, 15:40 PM)Marko Kirjutas:  ... Posti sees on jupp armatuurrauda,... 
Pehmes pinnases saab jääpuuriga auke teha.
ma mõni aasta tagasi tegin sihukese pisikese 48 ruuduse kuuri niiviisi, jääpuuriga 11 auku sh üks keskele kt savisse andis kuu aega vägistada, armatuurraud sisse ja betoon auku, maapealne osa tsutt laiem kast, palgid alla ja palkidest postid  seina kandjaks ja käib küll. Praegu enam tormide tagajärjel puud ära ei mahu, teen pisikuuri 19 ruutu lihtsalt maha visatud tuhaplokkidele, alt muidugi kümnene pruss.

(07-04-2020, 14:43 PM)oltsberg Kirjutas:  Maapuuriga on jälle nii, et selle viimiseks/toomiseks kulutatava aja vältel oleks mõistlikum lapjut välgutada. Tsivilisatsioonist kaugel elamise võlud... Ja praegusel ajal on üldse mõistlik võimalikult vähe ringi kooserdada...
õnnitlen nn lollikindla suuna võtmise puhul - ei idane ega mädane ning mängimise pärast ei pea vast muretsema. Arvesta siis aukude kaevamisel ka uksekohtadega - võimalik, et tahad alumise siduva prussivöö seal katkestada.

labidatüüga kulub kas kordades rohkem betooni (suurem auk) või rohkem toru. Ning toruga tekib seda maasse mattes "mängimist" - maa-aluse osa pikkus sõltub ju sellest, kas ja mis sügavusel midagi vastu tuleb. Mõni auk 30cm, mõni 60cm. Ainult maa peale toru pannes on nn hülsivajadus aga üpris konkreetne Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

loen ja imestan. pisikese kuuri asemel läeb korrusmaja ehituseks vist.
aga eks igamees ise teab kuda ehitab.

(07-04-2020, 17:33 PM)diesel Kirjutas:  loen ja imestan. pisikese kuuri asemel läeb korrusmaja ehituseks vist.
aga eks igamees ise teab kuda ehitab.
Big Grin Big Grin Big Grin

Need kruvijalad aga on ka täesti mõistlik lahendus. Kui ei tee ulmelist kivimaja, kus on palju kaalu igale jalale, siis kergehitise puhul kruvivundament on igal juhul asjaks. Kui aga kasutada sügavaid kruve, masinaga keeratavaid a'la 2,1-meetrised krinnerid, on tegu ka suuri raskuseid kandva alusega. Ja see on sügavus, kuhu ei kaeva mingi labidaga... Sellise pika-jämeda ühe kruvivaia kandejõud on tegelikult 4,5 tonni. Kindlasti on kohti, kus igasugune "soperdamine" ei tasu ennast lihtsalt ära: käid poest läbi, võtad kruvivaiad kaasa, keerad maasse, loodid ära ja ehitad edasi. Kokku tuleb oluliselt odavam soperdamisest ja gullibinlusest. Ise plaanin see kevad maal kiviaia ilu-karjatara uuesti ehitada nende peale - ma olen väsinud postide maasse löömisest, mis iga jumala lühikese aja tagant läbi mädavad. Metallkruvi maasse, otsin kadaka postiks peale ja siis kestab. See 8-10€ tükk on väike kulu aja- ja närvi"kulu" kõrval  Toungue

(07-04-2020, 18:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(07-04-2020, 17:33 PM)diesel Kirjutas:  loen ja imestan. pisikese kuuri asemel läeb korrusmaja ehituseks vist.
aga eks igamees ise teab kuda ehitab.
Big Grin Big Grin Big Grin

Need kruvijalad aga on ka täesti mõistlik lahendus. Kui ei tee ulmelist kivimaja, kus on palju kaalu igale jalale, siis kergehitise puhul kruvivundament on igal juhul asjaks. Kui aga kasutada sügavaid kruve, masinaga keeratavaid a'la 2,1-meetrised krinnerid, on tegu ka suuri raskuseid kandva alusega. Ja see on sügavus, kuhu ei kaeva mingi labidaga... Sellise pika-jämeda ühe kruvivaia kandejõud on tegelikult 4,5 tonni. Kindlasti on kohti, kus igasugune "soperdamine" ei tasu ennast lihtsalt ära: käid poest läbi, võtad kruvivaiad kaasa, keerad maasse, loodid ära ja ehitad edasi. Kokku tuleb oluliselt odavam soperdamisest ja gullibinlusest. Ise plaanin see kevad maal kiviaia ilu-karjatara uuesti ehitada nende peale - ma olen väsinud postide maasse löömisest, mis iga jumala lühikese aja tagant läbi mädavad. Metallkruvi maasse, otsin kadaka postiks peale ja siis kestab. See 8-10€ tükk on väike kulu aja- ja närvi"kulu" kõrval  Toungue
Kõik õige aga kas on infot mis pinnasega tegu? Liiv-savi+muu on erineva kergitusega.

(07-04-2020, 18:57 PM)vwt2 Kirjutas:  
(07-04-2020, 18:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(07-04-2020, 17:33 PM)diesel Kirjutas:  loen ja imestan. pisikese kuuri asemel läeb korrusmaja ehituseks vist.
aga eks igamees ise teab kuda ehitab.
Big Grin Big Grin Big Grin

Need kruvijalad aga on ka täesti mõistlik lahendus. Kui ei tee ulmelist kivimaja, kus on palju kaalu igale jalale, siis kergehitise puhul kruvivundament on igal juhul asjaks. Kui aga kasutada sügavaid kruve, masinaga keeratavaid a'la 2,1-meetrised krinnerid, on tegu ka suuri raskuseid kandva alusega. Ja see on sügavus, kuhu ei kaeva mingi labidaga... Sellise pika-jämeda ühe kruvivaia kandejõud on tegelikult 4,5 tonni. Kindlasti on kohti, kus igasugune "soperdamine" ei tasu ennast lihtsalt ära: käid poest läbi, võtad kruvivaiad kaasa, keerad maasse, loodid ära ja ehitad edasi. Kokku tuleb oluliselt odavam soperdamisest ja gullibinlusest. Ise plaanin see kevad maal kiviaia ilu-karjatara uuesti ehitada nende peale - ma olen väsinud postide maasse löömisest, mis iga jumala lühikese aja tagant läbi mädavad. Metallkruvi maasse, otsin kadaka postiks peale ja siis kestab. See 8-10€ tükk on väike kulu aja- ja närvi"kulu" kõrval  Toungue
Kõik õige aga kas on infot mis pinnasega tegu? Liiv-savi+muu on erineva kergitusega.
Küsimus on vaid külmumissügavuses. See on kõige karmimate talvedega kõige halvemal juhul Eestis 2-2,2 meetrit aga selle sajandi talvedega pole vist üle meetri see kusagil olnud. See 2,1 on piisav igalpool, küsimus on pigem kokkuhoius ja lühemate kruvide kasutamises. Eks see ole jälle isikliku kogemuse ja elukoha küsimus, ma ise harjunud liivahunniku otsas elamisega nii Nõmmel kui Noarootsis, kus külmakerge on pigem fiktsioon  Wink Sama ka Kõpu või Sõrve, kus pole külmagi... Aga ma kujutan ette Jõgeva kandi raskete-niiskete muldade ja suure külmaga tegelaste muret, isegi omades metsades Järvamaal on asjad hoopis teised. See on see klimaatiline suurriik Eesti! 

Märg maa tahab sügavat ja kuiv maa mitte niisügavat. See näidatud suvekodu on puhtal sinisavil Voosis ja 1,5 meetri sügavusel. Samas läheb Voosi esimesena jääst lahti ja on suhteliselt soojem, oli mõistlikum ikkagi need plasttorud sügavale puurida. Omal krundil üle meetri ei pingutaks, tegelikult on mul maakivist majaesiste ilupostide vundamendid 30cm maasees ja mitte mingit kerget pole 25 aasta jooksul olnud. Puhas liiv ja tsipa kruusa...  Toungue
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne