VANASÕIDUKITE REGISTER
26-04-2023, 10:06 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-04-2023, 10:21 AM ja muutjaks oli 13piisab.)
(26-04-2023, 10:01 AM)hobiautod Kirjutas:(26-04-2023, 08:23 AM)sturmbannführer Kirjutas: mida see akti nr. peaks mõjutamaMis sa jaurad siis oma kuumakindla värviga?
Jauramised kustutatud.
Natsiohvitser-wannabel on järjekordne vabastus kirjutamisest - äkki naaseb mõne nädala pärast ilusal soojal päikesepaistelisel kevadpäeval mitte kõiketeadval arrogantsel moel teiste tegemiste üle virisejana vaid praktikuna eeskuju näitajana.
Edit: kriitika ei ole halb, aga see olgu viisakas ja konstruktiivne. Siinsamas teemas näitlikustatuna:
https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid541864
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
26-04-2023, 10:20 AM
Hea ksf sturmbannführer on pika-ajaline vanasõidukite süsteemi kriitik ja selliseid inimesi on väga vaja, et süsteemi toimivana hoidvad inimesed ja organisatsioonid (EVKL juhatus, EVKL 13 liikmesklubi ühtekokku enam kui 500 klubiliikmega ja 30 vanasõiduki asjatundjat) ikka pingutaksid parem tulemuse nimel, mitte ei jääks oma naba imetlema. register.evkl.ee lehelt leiab tänase päeva seisuga andmed, et vanasõidukina on tunnustatud 1005 erinevat sõidukit ning kokku tehtud 1038 tunnustamist. See arv ei sisalda sõidukeid, mis ei ole akti saanud. Minu empiiriline kogemus olles asja juures algusest peale - tagasilükatud sõidukeid on rohkem kui tunnustuse saanud sõidukeid.
Kui jätta ksf sturmbannführeri eneseväljenduse astiil ja liialduslikud epiteedid kõrvale - näiteks sellised MITTE MIDAGI ei viitsita teha, PAARI KRIIMU korral ei saa musta numbrit, auto peab olema erinevatest tükkidest kokku keevitatud,pahteldatud, värvitud,sisu sadulsepa poolt taastatud.alles sellise aastate pikkuse kadalipu läbinutel on õigus mustale numbrile.) - siis on igas postituses oma tõetera sees. Kahju, kui see jääb väljendusoskuse varju. Vanasõiduki tunnustamise asjatundjatele on antud õigus otsustada, kuidas nad kõrvalekaldeid hindavad ning paratamatult on erinevatel asjatundjatel veidi erinev lähenemine. On ju teada, et väljalaskekollektor paratamatult korrodeerub, kuna värv lihtsalt mingi aja jooksul põleb maha ning niiskus teeb oma töö. Mõned asjatundjad loevad seda nö tavaliseks kulumiks ja ei pea vajalikuks isegi märkust teha, rääkimata punktide mahavõtmisest. Oleme jõudnud ühtse arusaamani, et vähemalt märkida tuleb. Osa asjatundjaid aga peab vajalikuks ka punkte maha näpistada (kasvõi sümboolselt), kuna tehasest ta tõepoolest sellisena ei väljunud.
Väljalaskekollektori uuesti värvimine ei ole vaid viitsimise küsimus. Kes seda tööd teinud, see teab, et kinnituspoldid võivad murduda, tihendid võivad minna katki või ei pea enam hiljem. Kollektori mahavõtmine võib tähendada ka muude sõlmede lahtivõtmist (summuti, sisselaskesüsteem jne). Kas kogu see vaev ning sellega hävitatud originaalne seisukord on seda väärt? Kui väljalaskekollektor eeltoodud tööde tulemusel on saanud uue värvkatte, siis muu mootoriruumi aastakümneid kestnud tuhmumise taustal eristub värskelt värvitud detail samamoodi silma nagu korrodeerunud detail. Kas tulemus on parem? Kas sellise töö käigus vahetamisele kuuluvad detailid on originaaliga sarnased ja sarnase välimusega nagu üheskoos mitukümmend aastat kõrvuti tuhmunud detailid? Taastatud sõidukil kindlasti sellist allahindlust ei tehta ning säilinud sõidukeid hinnatakse üldse esteetilise välimuse ja kokkusobivuse järgi.
Alternatiiv on pintsli abil või ümbritseva kinnikatmise teel püüda värvida vaid nähtavat osa, kuid sellise tegevuse traagelniidid paistavad nagunii välja ning see võib olla veel koledam kui "omas mahlas" korrodeerunud detail.
Kõik on valikute küsimus ja ainuõiget lahendust ei olegi. Minule üldiselt ksf sturmbannführeri teravus meeldib ja sellele võiks vastukaaluks ta ka ise olla paksema nahaga, kui sarnase teravusega vastatakse.
Täpselt aasta tagasi pidasime siinsamas teemas sturmbannführeriga diskussiooni teemal, kas tema 43 aastat vana originaalsena säilinud (mõned kriimud-kraamud, kõik on terve, lõdvikuklambrid vajaksid poleerimist) sõiduk oleks ka sobilik vanasõidukiks. Kahjuks me keegi ei saanud näha isegi selle sõiduki pilti ning viimase aasta jooksul vanasõiduki tunnustuse saanud sõidukite akte vaadates tundub mulle, et sturmbannführer ei ole seda tunnustamiseks esitanud. Seetõttu ei ole mõtet temalt küsida vanasõiduki akti numbrit, kuid kahtlemata oleks meile kõigile huvitav näha, milline see sõiduk siis on, mida meile nii sageli eeskujuks tuuakse, kui on vaja põhjendada kriitikat tunnustuse saanud sõidukitele.
Ma siiralt loodan, et ksf sturmbannführer on ikka päris tehnikainimene, kellel ongi selline sõiduk ning see on sõitev sõiduk. Üha suurem uudishimu tekib selle sõiduki osas, kuna võrdluses musta numbri saanud sõidukitega on see alati paremas seisukorras. Ma olen kindel, et ühel päeval ma seda autot ka näen. Võib-olla olen ka näinud, sest kahjuks ei tea ma ka seda, kes selle peitub selle omapärae kasutajanime taga. Hea on see, et must number ei ole miski eluliselt vajalik ning vanatehnikaharrastust see ei sega. Üritustel on nagunii enamus sõidukeid valge numbriga.
Kui jätta ksf sturmbannführeri eneseväljenduse astiil ja liialduslikud epiteedid kõrvale - näiteks sellised MITTE MIDAGI ei viitsita teha, PAARI KRIIMU korral ei saa musta numbrit, auto peab olema erinevatest tükkidest kokku keevitatud,pahteldatud, värvitud,sisu sadulsepa poolt taastatud.alles sellise aastate pikkuse kadalipu läbinutel on õigus mustale numbrile.) - siis on igas postituses oma tõetera sees. Kahju, kui see jääb väljendusoskuse varju. Vanasõiduki tunnustamise asjatundjatele on antud õigus otsustada, kuidas nad kõrvalekaldeid hindavad ning paratamatult on erinevatel asjatundjatel veidi erinev lähenemine. On ju teada, et väljalaskekollektor paratamatult korrodeerub, kuna värv lihtsalt mingi aja jooksul põleb maha ning niiskus teeb oma töö. Mõned asjatundjad loevad seda nö tavaliseks kulumiks ja ei pea vajalikuks isegi märkust teha, rääkimata punktide mahavõtmisest. Oleme jõudnud ühtse arusaamani, et vähemalt märkida tuleb. Osa asjatundjaid aga peab vajalikuks ka punkte maha näpistada (kasvõi sümboolselt), kuna tehasest ta tõepoolest sellisena ei väljunud.
Väljalaskekollektori uuesti värvimine ei ole vaid viitsimise küsimus. Kes seda tööd teinud, see teab, et kinnituspoldid võivad murduda, tihendid võivad minna katki või ei pea enam hiljem. Kollektori mahavõtmine võib tähendada ka muude sõlmede lahtivõtmist (summuti, sisselaskesüsteem jne). Kas kogu see vaev ning sellega hävitatud originaalne seisukord on seda väärt? Kui väljalaskekollektor eeltoodud tööde tulemusel on saanud uue värvkatte, siis muu mootoriruumi aastakümneid kestnud tuhmumise taustal eristub värskelt värvitud detail samamoodi silma nagu korrodeerunud detail. Kas tulemus on parem? Kas sellise töö käigus vahetamisele kuuluvad detailid on originaaliga sarnased ja sarnase välimusega nagu üheskoos mitukümmend aastat kõrvuti tuhmunud detailid? Taastatud sõidukil kindlasti sellist allahindlust ei tehta ning säilinud sõidukeid hinnatakse üldse esteetilise välimuse ja kokkusobivuse järgi.
Alternatiiv on pintsli abil või ümbritseva kinnikatmise teel püüda värvida vaid nähtavat osa, kuid sellise tegevuse traagelniidid paistavad nagunii välja ning see võib olla veel koledam kui "omas mahlas" korrodeerunud detail.
Kõik on valikute küsimus ja ainuõiget lahendust ei olegi. Minule üldiselt ksf sturmbannführeri teravus meeldib ja sellele võiks vastukaaluks ta ka ise olla paksema nahaga, kui sarnase teravusega vastatakse.
Täpselt aasta tagasi pidasime siinsamas teemas sturmbannführeriga diskussiooni teemal, kas tema 43 aastat vana originaalsena säilinud (mõned kriimud-kraamud, kõik on terve, lõdvikuklambrid vajaksid poleerimist) sõiduk oleks ka sobilik vanasõidukiks. Kahjuks me keegi ei saanud näha isegi selle sõiduki pilti ning viimase aasta jooksul vanasõiduki tunnustuse saanud sõidukite akte vaadates tundub mulle, et sturmbannführer ei ole seda tunnustamiseks esitanud. Seetõttu ei ole mõtet temalt küsida vanasõiduki akti numbrit, kuid kahtlemata oleks meile kõigile huvitav näha, milline see sõiduk siis on, mida meile nii sageli eeskujuks tuuakse, kui on vaja põhjendada kriitikat tunnustuse saanud sõidukitele.
Ma siiralt loodan, et ksf sturmbannführer on ikka päris tehnikainimene, kellel ongi selline sõiduk ning see on sõitev sõiduk. Üha suurem uudishimu tekib selle sõiduki osas, kuna võrdluses musta numbri saanud sõidukitega on see alati paremas seisukorras. Ma olen kindel, et ühel päeval ma seda autot ka näen. Võib-olla olen ka näinud, sest kahjuks ei tea ma ka seda, kes selle peitub selle omapärae kasutajanime taga. Hea on see, et must number ei ole miski eluliselt vajalik ning vanatehnikaharrastust see ei sega. Üritustel on nagunii enamus sõidukeid valge numbriga.
17-05-2023, 14:22 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-05-2023, 14:30 PM ja muutjaks oli Andres_T.)
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne