[Raudpats]

Kas te härra olete täitsa ära keeranud või kuidas Säde kas tekib ja süütab segu, või siis üldse mitte. Vahepealset halli ala ei ole olemas.

Minu kogemused ütlevad, et on ka "vahepealne hall ala". Kontaktsüüte kohta ei oska seda väita, kuid kontaktivabaga ikka juhtub. Nii kahe- ,kui neljataktilistel. Sooja mootoriga on säde pisike ja punane. Kui jahtub maha , siis on jälle säde sinine ja 3-4mm. Selline pisike säde ei süüta küttesegu piisavalt hästi ja mootor hakkab vahele jätma ja "puterdama".

[v6sa]

...
Kas te härra olete täitsa ära keeranud või kuidas Säde kas tekib ja süütab segu, või siis üldse mitte. Vahepealset halli ala ei ole olemas.

Siiski on - ma võin kohe huvilisele anda ühe Dolmari pooli, mille soojana antav säde küttesegu ei süüta.

[Daff]

Sellised hallid alad olid juba võrril olemas, soojalt vikerkaarevärvi säde ja mitte üks mats. Järgmine aste oma praktikas on mootorsaag Uraal-2 Elektron, mida hommikul oli lust käivitada, soojalt ära proovigi, praeguseni kaks süütemängu ripuvad naela otsas. Siis veel husku 141, mis samuti soojalt andis vaevunähtavat sädet, külmalt see eest säde nagu etalon.

[Raudpats]

Mul ripub naela otsas Yamaha paadimootori süütemoodul koos generaatori ja veel mingi elektroonikaplokiga - see töötab umbes 5 minutit korralikult ja edasi ainult paukudes ja plärtsudes. Üritasin viga leida ja ei uskunud, et kogu süsteem on vigane. Kuid lõpuks tuli ikkagi kõik kolm komponenti välja vahetada, ei teagi, mis täpselt seda anomaaliat põhjustab. Ja Echo sae süütemoodul on ka huvilistele katsetamiseks pakkuda, see on kontaktidega transistorsüüde, või midagi sellesarnast. Heal päeval töötab , külma ilmaga on tõenäosus suurem. Soojenedes hakkab mootor vahele jätma ja lõpuks sureb välja. Leige mootori käimasaamine on üsna lootusetu ettevõtmine, kuid mitte päris võimatu. Kui mootor töötab korralikult , siis paagitäiest jätkub 40 minutiks, aga kui plärtsub, siis on 25 minutiga paak tühi ja ega tööd ka korralikult teha ei saa, jõudu ei ole. See läheb küll nagu algsest teemast mööda ...

[Rokikas]

...
Kas te härra olete täitsa ära keeranud või kuidas Säde kas tekib ja süütab segu, või siis üldse mitte. Vahepealset halli ala ei ole olemas.

Siiski on - ma võin kohe huvilisele anda ühe Dolmari pooli, mille soojana antav säde küttesegu ei süüta.

Point oli ilmselt ikka süttimises mitte sädeme olemasolus. Segu kas süttib või ei sütti. Natukene süttinud küttesegu kõlab .... kummaliselt.

[marocco]

Milline see õige säde peab olema, sinine, punane, kus ta lööma peab, keset elektroodi, aga kui lööb äärest? Kas saan süütepooli kontrollida nii, et alguses külma mootoriga keeran küünlad maha annan staretit ja vaatan sädet ja kui mootor on soojaks läinud ja puterdab, teen sedasama?


Aitähh.

[Raudpats]

Milline see õige säde peab olema, sinine, punane, kus ta lööma peab, keset elektroodi, aga kui lööb äärest? Kas saan süütepooli kontrollida nii, et alguses külma mootoriga keeran küünlad maha annan staretit ja vaatan sädet ja kui mootor on soojaks läinud ja puterdab, teen sedasama?
Aitähh.

Teoreetiliselt küll. Aga kui soojal mootoril süütemoodul segast paneb, siis seda sädet ei pruugi igakord olla. Vaatad sädet ja justkui on kõik korras. Aga seda, et iga kolmas või neljas säde jääb toimumata, seda silmaga ei näe. Kui külma mootoriga on säde sinine ja soojaga pisike punane, siis on vähemalt üks viga käes. Neid vigu võib olla ka mujal (klapid, bensiinifilter, bensiinipump, karburaator, küünlad, küünlajuhtmed, küünlapiibud)

[Tift]

Lugupeetud teemaalgataja on nüüd saand lugeda igasugust juttu ja pää hakkab vast juba halliks minema . Ütleks kah mitte just väga tarka juttu sekka, vahest on abiks. Soovitan inspekteerida korralikult üle oma masina aku - need mootorid on päris pepsid ses suhtes. Mina vahetasin just mõni nädal tagasi oma poolpiduse aku uue vastu ja kui enne kahtlustasin ka klapivahesid (mida ma ka reguleerisin ) ning karburaatorit, siis pärast kadusid need probleemid iseenesest. Tegu on mul küll Briggs-i mootoriga, kuid probleemid on sarnased.
Sinu väljapakutud infolehtedel on räägitud klapivahedest seal, kus on kirjas. Tappet
Clearance
(Cold) - ehk siis külma mootori korral.
Intake - sisselase
Outlet - väljalase
Mõõdud on seal tollimõõdus, mm saad ise kätte. Need vahed on päris peenikesed.

[marocco]

Akut ma küll ei kahtlusta, jõudu starterit ketrata on küll.

[Tift]

Akut ma küll ei kahtlusta, jõudu starterit ketrata on küll.

Kontroll ei tee paha.
Pead tooreklapiga piirama õhu juurdevoolu. Kas see ei näita, et kütust saab liiga vähe peale? Võta karbuss maha ja vaata segusiibri pesa ehk segusiibri ja segulõõri kokkupuutekohta. Kas on see sile või on sooned sees. Samuti võib liigne õhk pääseda segulõõri kulunud võllide pesade kaudu. Kui karbuss maas, sis poleks paha see ka ära puhastada.
Kui jõud kaob ära pärast teatud aja möödumist... Mis seal siis toimub, et jõud ära kaob? Olen põhimõtteliselt isan phyl`iga nõus - klapivahed, hooldus, õige küünal ja selle vahe, ka süütepooli vahe pole paha üle vaadata. Et oleks kõik põhimõtteliselt ordnungis, filtrid puhtad, õli normis. Kui see jama ära ei "jaluta", siis tuleks põhjalikumalt uurima hakata. Muuseas, vaata üle ka sundjahutus ehk siis silindrite ribid - need peavad olema suht puhtad.

[viplala]

...
Kas te härra olete täitsa ära keeranud või kuidas Säde kas tekib ja süütab segu, või siis üldse mitte. Vahepealset halli ala ei ole olemas.

Siiski on - ma võin kohe huvilisele anda ühe Dolmari pooli, mille soojana antav säde küttesegu ei süüta.

Point oli ilmselt ikka süttimises mitte sädeme olemasolus. Segu kas süttib või ei sütti. Natukene süttinud küttesegu kõlab .... kummaliselt.

Täpselt Halva sädeme poolest, poolenisti plahvatanud küttesegu, on muinasjutt. Kas litakas käib või ei käi. Halli ala ei ole.

[Raudpats]

Täpselt Halva sädeme poolest, poolenisti plahvatanud küttesegu, on muinasjutt. Kas litakas käib või ei käi. Halli ala ei ole.

Mootori ebaühtlasel tööl ja "vahele jätmisel" võib muidugi olla mitmeid põhjusi. Kuid korraliku sädemega mootor peaks korralikult reguleeritud toitesüsteemi poolt etteantava küttesegu ära põletama. Kui mingil põhjusel mootori soojenedes jääb säde nõrgaks , siis hakkab mootor vahele jätma. Parimal juhul on tõesti nii, et kas töötab, või ei tööta üldse. Aga juhtub ka nii, et säde on kehvake ja igal töötaktil ei toimu "ülelööki" ehk sädet küünla elektroodide vahel. Ei ole elektris nii spetsialist, et seda nähtust seletada, aga mingitel tingimustel sellisel mootoril ikkagi aegajalt toimub küttesegu süttimine. On siis põhjuseks küttesegu sobiv konsistents või lihtsalt õnnelik juhus. Ebaühtlaselt töötav mootor tarbib sama võimsuse saavutamiseks oluliselt rohkem kütet ja osa sellest küttest jääb põlemata. Olen saagisid remontinud üle 15 aasta ja selliseid süütepoole (süütemooduleid), mis soojast peast vahele jätavad , on olnud mitte üks ega ka kaks.

Ja mulle tundub, et kui igati korras mootoril sättida küünla sädevahe üliväikeseks, siis toimub küll küttesegu süütamine , kuid täisvõimsust see mootor ei saavuta. 2-taktilisel sael on seda võimalik vilunud kõrvaga kuulata, et max pöördeid ei tule. Miks?

[viplala]

Täpselt Halva sädeme poolest, poolenisti plahvatanud küttesegu, on muinasjutt. Kas litakas käib või ei käi. Halli ala ei ole.

Ja mulle tundub, et kui igati korras mootoril sättida küünla sädevahe üliväikeseks, siis toimub küll küttesegu süütamine , kuid täisvõimsust see mootor ei saavuta. 2-taktilisel sael on seda võimalik vilunud kõrvaga kuulata, et max pöördeid ei tule. Miks?

Ma pean siinkohal uuesti välja tooma tsitaadi, millest mu väide alguse sai...

võib juhtuda,et mootor ei sure ära, lihtsalt pooli soojenedes jääb säde nõrgaks ja ei suuda kogu küttesegu ära põletada, sellestka jõu kadu. mootori töö muutub ebaühtlaseks.

Niisiis, mina väidan, et säde ei põleta oma olemusega küttesegu, vaid süütab seda. Sealt edasi on kaks varianti. Kas segu süttib või mitte, kolmas variant puudub.

See, kas mootor küünla pärast oma pöörded lakke lajatab või mitte, sõltub ainult ja ainult süttinud või mitte süttinud segust. Jääb säde nõrgaks, segu ei sütti. Liiga pisike küünla vahe hakkab samuti põske panema ja seda ongi kuulda vilunud kõrvale. Kui ikka kolb tühja peksab vahepeal, siis ta peksabki tühja. Langevad pöörded, langeb võimsus, langeb pöördesse minek jne. Pole piisavat sädet, pole ka litakat ja seda ongi kuulda/tunda.

[Daff]

Kas segu süttib või ei sütti, kolmandat varianti pole olemas.???

Tehke mulle lollile nüüd selgeks mis põrgu päralt siis säde mõjutab mootori võimsust?

Näiteks elektronsüüte üks eeliseid kirjanduse järgi on just tugevam säde, parem küttesegu süütamine ja mootori suurem võimsus.
Mitme elektroodiga küünlad: eeliseks parem küttesegu süütamine ja mootori suurem võimsus.
Nissani ja Porsche dubleeritud küünaldega mootorid: küttesegu parem süütamine ja mootori suurem võimsus.
Kui segu süttib või ei sütti siis pole ju sellist tsirkust vaja teha.

Näiteid elust enesest:

Alustame võrrist. Selle olematu jõutagavaraga mootoril andis väga hästi tunda juba sädevahega mängimine kuidas jõud muutus.
Sama on mootorsaagidega. Küünla sädevahest oleneb väga palju. Käivitumine, maksimaalpöörded, kütusekulu.
Või siis need samad süütemangud mis soojalt masinat käima ei lase panna. Husku sael näiteks oli külmalt sinine säde ja ideaalne käivitumine ning jõud missugune. Poole tunni pärast ei võinud enam nii tugevalt saage puusse suruda kuna ei jõudnud tõmmata. Säde oli aga lillakas punane.Uue süütepooliga aga oli säde nii soojalt kui külmalt ühesugune ilus helesinine ja jõud ka külmalt kui kuumalt sama.

Miks?

[Raudpats]

Üritasin leida Interneedusest ühte artiklit, aga ei õnnestu. Mälu järgi peaks olema tegu Anohhini ja Popovi raamatuga "Oтечественные легковые машины" ja seal räägitakse Moskvitš 400 (401) 6V elektrisüsteemi asendamisest 12V süsteemiga. Muude hüvede seas on seal väidetud , et selle tõttu on võimalik saavutada oluliselt parem küttesegu süütamine ja mootori võimsus tõuseb umbes 1.5Hj, vajalikuks võib osutuda täiendav karburaatori reguleerimine. Kas see on järjekordne linnalegend või lihtsalt kommunistlik vale?

[aavu]

WILGA peal on igas silindris kaks küünalt. Käivitamisel on ette nähtud teatud reziimide läbimine ja lõpuks töötamine esimese magneeto pealt, siis teise pealt, kusjuures võrreldes kahe magneetoga ei tohi pöörded langeda rohkem kui (ei mäleta arvu aga see oli kas 50 või miskit säärast, täispöörded 2400 või sealkandis). Järeldus: ühe küünlaga töötamisel ongi jõudu vähem ka korras mootoril.

[v6sa]

...
Niisiis, mina väidan, et säde ei põleta oma olemusega küttesegu, vaid süütab seda. Sealt edasi on kaks varianti. Kas segu süttib või mitte, kolmas variant puudub.
...

Põhjusmõtteliselt õige, kuid on üks aga.

Küttesegu põlemise kiirus leegi levimise faasis sõltub oluliselt sellest, kui palju süütamiseks energiat oli. On täiesti võimalik, et süüteküünla vahetus ümbruses olev sobiv küttesegu põleb, kuid kaugemale leegifront ei jõuagi levida. Enne algab väljalasketakt ja põlemata segu kirjutatakse korstnasse. Toimub ju tühikäigul 600 p/min tegevas 2t mootoris 10 süütamist sekundis, kiirekäigulistel saemootoritel kaks korda enamgi.

Ehk on täiesti võimalik olukord, kus säde küll on, küttesegu süüdatakse, kuid ei jõua ära põleda ja töötaktil ei eraldu kogu võimalik energia.

Kusjuures toitesüsteemi rikke või väärreguleeringu tõttu on võimalik luua sama olukord ka korras süütesüsteemi puhul, kui segu on liiga rikas. Säde küll süütab küünla vahetus läheduses oleva küttesegu, kuid leek ei jõua levida ja mootor teeb boooo.

[Raudpats]

Kas te härra olete täitsa ära keeranud või kuidas Säde kas tekib ja süütab segu, või siis üldse mitte. Vahepealset halli ala ei ole olemas.

Ma siin vahepeal hakkasingi juba mõtlema, et äkki ongi vanadusnõtrus kohale jõudnud .....

[viplala]

Kui elektronid väljuvad süütepoolist, tekib keskelektroodi ja külgelektroodi vahel pingeerinevus. Elektrivoolu ei teki, sest nende vahel olevad kütus ja õhk toimivad isolaatorina. Kui pinge kasvab, siis hakkab see muutma elektroodide vahel olevate gaaside struktuuri. Kui pinge ületab gaasi dielektrilise tugevuse, siis gaasid ioniseeruvad. Ioniseeritud gaas seevastu on elektrijuht ja võimaldab elektronidel ühelt elektroodilt teisele jõuda. Süüteküünlad vajavad tavaliselt pinget vähemalt 12–25 kV selleks, et korralikult töötada, kuid pinge võib tõusta 45 kV-ni. Vananedes tekib süüteküünaldes kõrgem pinge, mistõttu tekkiv säde on kuumem ja kestab kauem.

Elektronide voog tekitab elektroodide vahe ületamiseks sädekanali. Temperatuur kanalis tõuseb 60 tuhande kraadini. Suur kuumus sädekanalis sunnib ioniseeritud gaasi väga kiiresti laienema ja toimub väike plahvatus. Seda plahvatust on plõksuna isegi kuulda. Olemuselt on see pisitilluke välk ja kõuemürin.

Suure kuumuse ja rõhu tõttu gaasid reageerivad omavahel ja niimoodi tekitab säde väikese tulekera. Gaasid süttivad ja põlevad edasi juba ise, kõrvalise abita. Tulekera suurus oleneb gaaside keemilisest koostisest elektroodide vahel ja õhuvoolu kiirusest põlemiskambris sädeme tekkimise ajal.
/wiki/


Inimene tavaliselt ei ole suuteline väga ära kuulma, kas näiteks iga kümnes litakas jääb silindris vahele või mitte. Vale elektroodi vahe võib põhjustada nn ülelöömise, või nõrga sädeme, mille puhul segu silindris ei sütti ja plahvatust ei toimu. Ei ole võimalik, et plahvatus toimub aga tänu sädemele venib nagu tatt, ning klapid jõuavad enne lahti minna, kui plahvatus otsakorrale saab.
Plahvatuse leviku kiirust reguleerivad teised tegurid. Küünla ülesanne on segu süüdata. Ja sealt edasi on kaks varianti, see kas süttib või mitte.

[v6sa]

...
Ei ole võimalik, et plahvatus toimub aga tänu sädemele venib nagu tatt, ning klapid jõuavad enne lahti minna, kui plahvatus otsakorrale saab.
...

Selles asi ongi, et plahvatust (ehk kiiret ja täielikku põlemist) ei teki. Nigela sädeme puhul tekib süttimine piiratud ruumis, mille energiast ei piisa kogu segu süütamiseks ja leek sumbub. Soss...

Mida kõrgem on surve silindris survetakti lõpul, seda suuremat energiat edukas süütamine vajab.