09-10-2019, 19:11 PM
(09-10-2019, 17:13 PM)PlyVal64 Kirjutas: ... Moodulkorstna hind on juba nii olematuks läinud ...Priit, miks sa siia juurepessi lingi panid?
(09-10-2019, 17:13 PM)PlyVal64 Kirjutas: ... Moodulkorstna hind on juba nii olematuks läinud ...Priit, miks sa siia juurepessi lingi panid?
(09-10-2019, 18:58 PM)honkomees Kirjutas: ... Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid...
(09-10-2019, 18:11 PM)muska71 Kirjutas:(09-10-2019, 17:13 PM)PlyVal64 Kirjutas: Miks peaks täna silikaadist korstent laduma? Vanasti jah. Aga 21.sajandil pole sel küll ammu enam mõtet, veel vähem savikivist. Moodulkorstna hind on juba nii olematuks läinud et ei tasu mõelda, kas vanal talul ühelõõrist 100-aastast pragulist vahetada või jah!
jah vanad talumajad ja vana korsten pekkis siis täna esimese asjana soovitangi pööningu põrandast alates isokern edasi.vana korstna otsa väike üleminek tellistest ja edasi isokern.selle laob päevaga püsti.
vanad korstnad kui kivi veel korralik ja tuld näinud pole siis ongi vuugid seest tühjad ja seda ei lammutata vaid krohvitakse seestpoolt ära(seguga renoveerimine).panevad ka furanfleksi.
kahjuks leidub meil veel piisavalt ladujaid kes isegi kortermajade kõrged pööningud süüdimatult silikaadist korstnad laovad,leidub ka andekaid kes isokern plokid valepidi paika panevad kuigi juhend kõrval,ka rondo pluss keraamilised torud pannakse valepidi.
(09-10-2019, 19:49 PM)motamees Kirjutas:(09-10-2019, 18:58 PM)honkomees Kirjutas: ... Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid...
Vanasti köeti ka hoopis teistmoodu. Majad olid soojustamata ja süüa tehti ka pidevalt pliita peal. Tänu sellele olid korstnad soojad ja kuivasid ära. Tänapäeval on majad hästi soojustatud, küte on kalllis ja köetakse vähe. Korstnad on tänu sellele märjad ja külmaga lõhub kivid.
(09-10-2019, 19:49 PM)motamees Kirjutas:no mul seesama 1915 ehitet maja ja soojustamata, ühes nurgas eriti külm, seal lõhkes Vabadussõja ajal kolmetollise suurtüki mürsk, ju raputas palgid paigast. Kütan ikka korralikult, praegu kord päevas ühte ahju ja pliiti, külmemaga 2 ahju ja pliiti, päris talvel 2 korda päevas, hommikul ja õhtul 3 ahju ja pliiti, ma arvan et kütan rohkem kui eesti ajal köeti, vähemalt kadunud isa jutu järgi oli siis selles külmas nurgas lausa põrand jääs ja lapsed roomasid seal ringi.(09-10-2019, 18:58 PM)honkomees Kirjutas: ... Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid...
Vanasti köeti ka hoopis teistmoodu. Majad olid soojustamata ja süüa tehti ka pidevalt pliita peal. Tänu sellele olid korstnad soojad ja kuivasid ära. Tänapäeval on majad hästi soojustatud, küte on kalllis ja köetakse vähe. Korstnad on tänu sellele märjad ja külmaga lõhub kivid.....
(09-10-2019, 20:55 PM)PlyVal64 Kirjutas: Edit: ennist oli vale link. Motamees, Suur Spetsialist ja Härra pottsepp: mida sellest korstnast arvata??? Naabripoisi kokkupandavale majale pisema pliidi korstnaks + siis pesuruumi/el.sauna ja köögi vent. Just vent.kanalid on ahvatlevad, ei pea sadat toru ega miljonid auku seintesse-lagedesse puurima.
(09-10-2019, 23:38 PM)motamees Kirjutas: ... Korstent ei tohi teha silikaadist. Säädustähe järgi peab olema savikivi. Silikaadist võib teha ainult pitsi.Ja mul on nüüd vastupidi, korsten silikaadist, sel polnud häda miskit aga pits, mis ju ilmastiku käes, vat see läks lõhki ja ja nüüd pits savikivist, Lode.
(09-10-2019, 23:38 PM)motamees Kirjutas: ...Korstna ehitamise ajal peab teadma, kuhu ja mis tuleb. Avad peavad ette teada olema. Pärast auku tegema hakata ja sisemist keraamilist toru lõikuda on suur kunstükk. Kõike saab, aga ka mustkunsti meestel ei tule vahel trikk välja.
...kindlasti tuleb arvestada kondentsveega. Tehasest on ette nähtud allosasse kondentsvee äravoolu ava. Ärge naerge selle peale, vaid organiseerige see asi ära. Kui teile tehase variant ei meeldi, tehke ise midagi, aga tehke KINDLASTI.
...ma pole Jumal taevas, et kõiki asju tean. Eks see korsten on ju tehases tehtud ja loogika järgi peaks olema kõlblik, kui eelnevaid agasid jälgida. Muidugi tuleb jälgida ka paigalduse juhiseid.
(10-10-2019, 11:06 AM)diesel Kirjutas: mina asjadest muidugi üldse aru ei saa. aga vägisi jääb mulje, et need moodulid on puhas õhu müük.
mis krdi mõte on osta kallist asja kui sinna pead hakkama veel toru nagunii sisse aretama.
keris ja normaalsed ahjud-pliidid ei puutu asjasse, aga moodulimüüjad rõõmsasti väidavad nende sisteemid sobivat ka pelletile
kui korstnaotsas 150 kraadi on.
no tule taevas appi, pelletiga ei ole korstna sisend ka niipalju, vähe sellest, on tegelikult kohe alguses tublisti alla saja kraadi.
ehk tahab kondensi vastu roostevaba toru.
(10-10-2019, 11:25 AM)olli Kirjutas: Ladusin kevadel 12 meetrit kahelõõrilist keraamilise sisuga moodulkorstent (rondo plus). Väga viisakas värk, pole nuriseda millegi üle. Mulle muidu selline müüri ladumise jms töö nagu eriti ei istu, aga neid suuri plokke oli täitsa tore paika panna. Juhendid on lihtsasti arusaadavad ning kõik vajalikud materjalid müüakse komplektiga kaasa. Täieliku algajana ladusin umbes 3 meetrit päevas, mis on mu arvates väga hea tulemus ja tegi ladumise oma aega arvestades umbes poole odavamaks kui spetsialistid küsisid (~100 eur/meeter kahelõõrilise puhul). Sellise korstna hind muidugi oli märkimisväärselt midagi muud kui 800 eur.
(10-10-2019, 09:32 AM)kolz Kirjutas: Kui ikka silikaat on sitast tehtud, siis olgu meister kes iganes, laguneb korsten niikuinii. 2009 sai tehtud uus korsten (korstnaots), kahe aasta pärast hakkasid kivid mõranema ja laguneb just väljastpoolt.