[honkomees]

... Moodulkorstna hind on juba nii olematuks läinud ...

Priit, miks sa siia juurepessi lingi panid?

[diesel]

lammutasin endal selle sajandi alul lakas ja õues oleva osa vanast korstnast, kuna ära vajunud sarikagatega murdis korstna "pooleks" korsten oli vast nii 80 aastat vana. tehtud punasest tellisest ja kunagi ka väljapoolt lubjatud. lakas olnud kivid ladusin tagasi. õues olnud olid kehvemad ja tegin selle jupi silikaadist. kahekivi korsten, ühe lõõriga. ei krohvi, ei voodrit, ei mingit mütsi või kesta. hetke seisuga on kivid terved ja mõõdus aga väljanägemine enam uus pole. segu on silmnähtavalt vähemaks jäänud. no sentimeetri kindlasti.
tulevi sui pean terve korstna uue laduma ja vahepeal mõtsi, et äkki teeks punasega tipuni välja ja lupjaks nagu vanasti.

[motamees]

... Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid...

Vanasti köeti ka hoopis teistmoodu. Majad olid soojustamata ja süüa tehti ka pidevalt pliita peal. Tänu sellele olid korstnad soojad ja kuivasid ära. Tänapäeval on majad hästi soojustatud, küte on kalllis ja köetakse vähe. Korstnad on tänu sellele märjad ja külmaga lõhub kivid.

Ega ma taha ütelda, et silikaat on paremaks läinud, pigem ikka halvemaks, nagu kõik värk. Samas vana ajaga võrrelda ikkagi ei saa. Katsuge võrrelda võrreldavaid asju.

[klemm]

Miks peaks täna silikaadist korstent laduma? Vanasti jah. Aga 21.sajandil pole sel küll ammu enam mõtet, veel vähem savikivist. Moodulkorstna hind on juba nii olematuks läinud et ei tasu mõelda, kas vanal talul ühelõõrist 100-aastast pragulist vahetada või jah!

jah vanad talumajad ja vana korsten pekkis siis täna esimese asjana soovitangi pööningu põrandast alates isokern edasi.vana korstna otsa väike üleminek tellistest ja edasi isokern.selle laob päevaga püsti.
vanad korstnad kui kivi veel korralik ja tuld näinud pole siis ongi vuugid seest tühjad ja seda ei lammutata vaid krohvitakse seestpoolt ära(seguga renoveerimine).panevad ka furanfleksi.

kahjuks leidub meil veel piisavalt ladujaid kes isegi kortermajade kõrged pööningud süüdimatult silikaadist korstnad laovad,leidub ka andekaid kes isokern plokid valepidi paika panevad kuigi juhend kõrval,ka rondo pluss keraamilised torud pannakse valepidi.

Õige jutt.
 Omale panin isokerni lõpuni välja.  Katusel nägi see peenike junn ikka väga ebard välja. 500x500 plekist kest silikaadi mustriga ümber ja alt vaadates ei saa keegi aru, et tegu on pettusega. Maksumus on julgelt pool või alla selle tellisest.
Ja  silikaat on tänapäeval fekaal. Laguneb aasta kahega. Kui uudiseid vaadata siis jäävad vahele ka oma sita tootmisega. Algas  see jama ca. 9-8 aastat tagasi.

[Meelis2]

Muidugi austatud kaasfoorumlase soovitatud VAT-kivi korstnapitsina on minu jaoks uus asi. Olen küll näinud aukudega silikaadist ventkorstnaid aga need on otsast suisa killustikuks muutunud. Kuidas peab aukudega kivi vastu soojenemisele, külmumisele, sisseimbuvale veele jne?
Muideks tuttav otsis korstnapitsi ladujat, leidis kellegi lähedalt ja see oli nõus tegema ainult samast aukudega tellisest.

[jupiter22]

Rääkides oma kogemustest, siis kunagi sai lasta meie elumajale uus korstnapits teha katusevahetuse ajal "euro" aegsest silikaadist. Samal ajal ladusin saunale ise uue korstnapitsi, et pappi säästa veneaegsest silikaadijääkidest. Kolm aastat sai kasutada samu kütmisevõtteid nagu ennegi. Nii...uuest silikaadist korstnapits oli kutu- vuugid weberi müüriseguga oli terved, silikaat vuukide vahel oli pudi. Sauna korstnapits oli kõva nagu eiletehtud. Majale sai uus pits VAT tellisest teha..paari aasta pärast oli ühes küljes pikk mõra (allpool asuval korstnal sama koha peal pragu puudus). Tellis ise oli terve ja kõva. See Silikaaditehas jäi ju lausa vahele millalgi sita tootmisega- pasundati sellest ju lehtedeski. Lode tellisest laotud pitsi olen ka näinud..kestab küll. Nüüdseks on majal 2 uut Isokern moodulkorstent, mis ise sai vahelaest alates üles laotud (pottsepp ise ladus laeni ja õpetas nipid kätte- ma ei ole sündinud targana).  Uuel saunal ka Isokern korsten. Vanad, ca 100 aastat vanad korstnad hakkavadki alates pööningust lagunema. Toasoojas olev osa oli kivikõva.  See vanaaegne punane tellis oli ikka citaks kestev asi. Uus korsten laduda kasvõi vana peale alates vahelaest moodulkorstnana. Moodulkorstna blokkidest soovitaks ka uue korstnapitsi teha, veidi fantaasiat, et üleminek teha ja liimseguga vähemalt 3 blokki peale. Ja see jutt, et 7 m moodulkorstna püstitab mõni mees ühe päevaga- sel mehel küll südametunnistust pole. Tõmmatakse moodulkorsten kahest kohast küll maja külge kinni, kuid pomm sellisest ühepäevakorstnast küll otse alla ei lähe. Ühesõnaga lammutustele veneaegset silikaati korjama.

[PlyVal64]

... Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid...

Vanasti köeti ka hoopis teistmoodu. Majad olid soojustamata ja süüa tehti ka pidevalt pliita peal. Tänu sellele olid korstnad soojad ja kuivasid ära. Tänapäeval on majad hästi soojustatud, küte on kalllis ja köetakse vähe. Korstnad on tänu sellele märjad ja külmaga lõhub kivid.

Ma elupõline ahjukütte-elanik. Vanasti oli suurim probleem brikett ja mingi küttetrusti kaudu saadav suvaline saast-küttepuu. Seda siis linnades, kel maalt puude soetamise võimalust polnud. Maal oli muidugi teine teema. Mäletan "asju", mis Majavalitsus vanaemale küttepuude nime all tõi! Läbivettinud paplinotid jms õudus. Ja said 2 ruumi talveks - defitsiit! Briketti said vähe vabamalt kui viitsisid öösel Liivale järjekorda seisma minna..., heal juhul said 2-3 tonni. Ja siis ka kas Tootsi või Oru oma oli vahe. Õnneks "oskas" isa enne hukkumist 30 ruumi kuuske teha - sellega vedasime minu täiskasvanuks saamiseni läbi, seda jagus siis 5 külma 80'te talve . Samamoodi ainult briketti tuli juurde osta. Oh olid (õudsad) ajad...

Igasugune pigi, tahmamine, tahmapõlengud jms oli suurelt koldesse topitavast kinni. 21.sajandil on küttematerjalide kvaliteet tohutult tõusnud. Kallis - nii ja naa. Mugavus on see peamine, miks järjest ja järjest soojuspumbad lisanduvad. Ise jonnin ikka veel vastu, kuigi 2 elektriradikat ikkagi majas on. Varuks.  Aga seevastu on küte kvaliteetne, tuli kolletes ja need kuivad ning tahma teke ikka olematu endisaegadega võrreldes.  Rääkimata siis uutest isoleeritud korstendest. 
Just mõne tunni eest kõllasin ülenaabrist korstnapühkijale ja reede teeme asja ära. Mina üleval ja spetsialist oma vaakumtehnikaga all - no ei viitsi enam koristada! 2 aastat pole pühkinud eelmisest "paberi saamise" korarst - vaatab, mis siis tuleb, häda veel pole olnud. Vanasti tuli 2 korda aastas pühkida, et pliit töötaks! Probleem oli raudselt ka "pudelid" ja sooja vee tootmine! Aga oleme ka kümmekond aastat vaid ja ainult kuivatist läbi käinud ja liimpuidu tööstusest välja prakeeritud okslikku kütteklotsi kasutanud. Pudelid viskasin välja, šamott sisse ja sama pliit toimetab just praegu  õunamoosi keeta   
Ahjudesse teen omast metsast oma puud ja sanglepp on hää kuiv juba ühe tuulise päikeselise suvega, kui kevadel vara teha. Aga halvemal juhul tuleb see kasutusele kevadel, kui peaks arutult pikk kütteperiood tulema ja teise aasta puu otsa saama. Või teisena on metsakuiv mänd. Aga sellega peab ettevaatlik olema, vaigune annab hullu kuuma. 

Tellistest korstnad on nüüd ~60 aastat vanad ja ühe pitsiga tuleb midagi ette võtta ning mõlemat vast euronõuetele vastavalt kõrgemaks ehitada koos lõpuplekiga. Aga see on kõik kivikatusest kõrgemal, majas sees pole mingeid väsimuse märke veel õnneks ollla.

Edit: ennist oli vale link. Motamees, Suur Spetsialist ja Härra pottsepp: mida sellest korstnast arvata??? Naabripoisi kokkupandavale majale pisema pliidi korstnaks + siis pesuruumi/el.sauna ja köögi vent. Just vent.kanalid on ahvatlevad, ei pea sadat toru ega miljonid auku seintesse-lagedesse puurima.

[Meelis2]

Meil põhjarannikul on lisaks isepärasele ehituskunstile veel reeglina kõik korstnad kõverad
Omal läheb vanal pottahjul truup ca 50 cm kõrvale ja toetub vaheseinale, siis algab korsten ja läbib lae, seal läheb ca 50 cm jooksul samapalju kõrvale ning pööningul enne katuse läbimist on veel üks paarikümne cm jõnks sees.
Korstnapühkimisel pead olema täielik mustkunstnik et pommi alla saada...
No ei pane kuidagi moodulkorstent asemele, ei pane...

[honkomees]

... Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid...

Vanasti köeti ka hoopis teistmoodu. Majad olid soojustamata ja süüa tehti ka pidevalt pliita peal. Tänu sellele olid korstnad soojad ja kuivasid ära. Tänapäeval on majad hästi soojustatud, küte on kalllis ja köetakse vähe. Korstnad on tänu sellele märjad ja külmaga lõhub kivid.....

no mul seesama 1915 ehitet maja ja soojustamata, ühes nurgas eriti külm, seal lõhkes Vabadussõja ajal kolmetollise suurtüki mürsk, ju raputas palgid paigast. Kütan ikka korralikult, praegu kord päevas ühte ahju ja pliiti, külmemaga 2 ahju ja pliiti, päris talvel 2 korda päevas, hommikul ja õhtul 3 ahju ja pliiti, ma arvan et kütan rohkem kui eesti ajal köeti, vähemalt kadunud isa jutu järgi oli siis selles külmas nurgas lausa põrand jääs ja lapsed roomasid seal ringi.

[motamees]

Edit: ennist oli vale link. Motamees, Suur Spetsialist ja Härra pottsepp: mida sellest korstnast arvata??? Naabripoisi kokkupandavale majale pisema pliidi korstnaks + siis pesuruumi/el.sauna ja köögi vent. Just vent.kanalid on ahvatlevad, ei pea sadat toru ega miljonid auku seintesse-lagedesse puurima.

Ei mul pole selle korstna vastu suurt midagi, aga ...

...Korstna ehitamise ajal peab teadma, kuhu ja mis tuleb. Avad peavad ette teada olema. Pärast auku tegema hakata ja sisemist keraamilist toru lõikuda on suur kunstükk. Kõike saab, aga ka mustkunsti meestel ei tule vahel trikk välja.
...kindlasti tuleb arvestada kondentsveega. Tehasest on ette nähtud allosasse kondentsvee äravoolu ava. Ärge naerge selle peale, vaid organiseerige see asi ära. Kui teile tehase variant ei meeldi, tehke ise midagi, aga tehke KINDLASTI.
...ma pole Jumal taevas, et kõiki asju tean. Eks see korsten on ju tehases tehtud ja loogika järgi peaks olema kõlblik, kui eelnevaid agasid jälgida. Muidugi tuleb jälgida kapaigalduse juhiseid.

Lisan veel eelnevatele postitustele. Silikaadist ja korstnast on olnud juttu. Korstent ei tohi teha silikaadist. Säädustähe järgi peab olema savikivi. Silikaadist võib teha ainult pitsi.

[honkomees]

... Korstent ei tohi teha silikaadist. Säädustähe järgi peab olema savikivi. Silikaadist võib teha ainult pitsi.

Ja mul on nüüd vastupidi, korsten silikaadist, sel polnud häda miskit aga pits, mis ju ilmastiku käes, vat see läks lõhki ja ja nüüd pits savikivist, Lode.

[kolz]

   
Kui ikka silikaat on sitast tehtud, siis olgu meister kes iganes, laguneb korsten niikuinii.  2009 sai tehtud uus korsten (korstnaots), kahe aasta pärast hakkasid kivid mõranema ja laguneb just väljastpoolt.       
Kõrval 4-5 meetri kaugusel on üheksakümnendate algul tehtud korstnaots ja ei ühtki pragu tellistes.     

[PlyVal64]

...Korstna ehitamise ajal peab teadma, kuhu ja mis tuleb. Avad peavad ette teada olema. Pärast auku tegema hakata ja sisemist keraamilist toru lõikuda on suur kunstükk. Kõike saab, aga ka mustkunsti meestel ei tule vahel trikk välja.
...kindlasti tuleb arvestada kondentsveega. Tehasest on ette nähtud allosasse kondentsvee äravoolu ava. Ärge naerge selle peale, vaid organiseerige see asi ära. Kui teile tehase variant ei meeldi, tehke ise midagi, aga tehke KINDLASTI.
...ma pole Jumal taevas, et kõiki asju tean. Eks see korsten on ju tehases tehtud ja loogika järgi peaks olema kõlblik, kui eelnevaid agasid jälgida. Muidugi tuleb jälgida ka paigalduse juhiseid.

Tänks! Esimese hooga on korstnaga ühenduv asi teada. Edaspidi-tulevikus võib pliit muidugi milelgi suurema-ilusama vastu vahetuda aga enamusel moodsatel pliitidel on mõlemad suitsutoru asukohad ju olemas. Ei pea "pioneeri" kombel ristkülikauku aretama... 
Korstnal vundament ja asukoht ka valmis ehk ettevalmsitused kõik tehtud. Praegu juba kaugemale asi jõudnud aga paremal siis köök ja vasemal märjad ruumid, nagu laest näha   
Kondensipoti ventluuk on kirjas et kaasas.  Avaus tuleb siis teha märgade ruumide poole. Küsimus ongi kogu komplekti hinnas, kus päris kabeda asja saad jämedalt 800-raha eest paika.

[diesel]

mina asjadest muidugi üldse aru ei saa. aga vägisi jääb mulje, et need moodulid on puhas õhu müük.
mis krdi mõte on osta kallist asja kui sinna pead hakkama veel toru nagunii sisse aretama.
keris ja normaalsed ahjud-pliidid ei puutu asjasse, aga moodulimüüjad rõõmsasti väidavad nende sisteemid sobivat ka pelletile
kui korstnaotsas 150 kraadi on.
no tule taevas appi, pelletiga ei ole korstna sisend ka niipalju, vähe sellest, on tegelikult kohe alguses tublisti alla saja kraadi.
ehk tahab kondensi vastu roostevaba toru.
mul senimaani läheb kõik ühte lõõri. pellet puhub toa soojaks ja pliidiga kütan korstent pelletivee kuivatamiseks.
suht kilplaslik tegevus. uus korsten aga isegi ei tohi ühte lõõri enam minna ja seega pole justkui mooduliga mõmmigi pihta hakata.
tuleb kiva laduda ja toru sisse ajada.

[olli]

Ladusin kevadel 12 meetrit kahelõõrilist keraamilise sisuga moodulkorstent (rondo plus). Väga viisakas värk, pole nuriseda millegi üle. Mulle muidu selline müüri ladumise jms töö nagu eriti ei istu, aga neid suuri plokke oli täitsa tore paika panna. Juhendid on lihtsasti arusaadavad ning kõik vajalikud materjalid müüakse komplektiga kaasa. Täieliku algajana ladusin umbes 3 meetrit päevas, mis on mu arvates väga hea tulemus ja tegi ladumise oma aega arvestades umbes poole odavamaks kui spetsialistid küsisid (~100 eur/meeter kahelõõrilise puhul). Sellise korstna hind muidugi oli märkimisväärselt midagi muud kui 800 eur.
Igatahes jäi kah üks sisseviik tegemata. Oli teada küll, et läheb ühte veel aja, aga asukohta ei teadnud tol hetkel. Seda enam et korsten on kohe betoonist vaheseina kõrval ning antud sisseviik pidi ka tollest vaheseinast läbi minema. Suvel, kui asukoht juba selgunud oli, sai muude vent avade jms puurimise jaoks teemantpuur renditud. Sellega siis puurisin läbi vaheseina otse korstnalõõri ava sisse. Kõigepealt suurema puuriga (et vill vahele mahuks) seina ning korstna mantelplokki. Ja siis väiksema puuriga keraamilisse torusse. Õnnestus.

[olli]

mina asjadest muidugi üldse aru ei saa. aga vägisi jääb mulje, et need moodulid on puhas õhu müük.
mis krdi mõte on osta kallist asja kui sinna pead hakkama veel toru nagunii sisse aretama.
keris ja normaalsed ahjud-pliidid ei puutu asjasse, aga moodulimüüjad rõõmsasti väidavad nende sisteemid sobivat ka pelletile
kui korstnaotsas 150 kraadi on.
no tule taevas appi, pelletiga ei ole korstna sisend ka niipalju, vähe sellest, on tegelikult kohe alguses tublisti alla saja kraadi.
ehk tahab kondensi vastu roostevaba toru.

Räägid vist isokern korstnast, mis on tavaliselt alates nii umbes 150 kraadist ja mitte-happelistele suitsugaasidele. Keraamilise sisuga (näiteks Rondo plus) korsten aga sobib ka madalamatele ja happelistele gaasidele.

[motamees]

Korstnad on jaotatud klassidesse. Üks osa neist on "kuivad" ja osa " märjad". Keraamilise sisuga moodulid ongi tavaliselt märjad ja lubatakse sisse lasta ka gaasi ja pelleti "vingu". Sinna ei pea sisse ajama roostevaba toru. Metalltoru on mõeldud telliskorstna jaoks.
Arvestada tuleb sellega, et metalltoru ei pole igavene. Isegi maaletoojad tunnistasid 10 aasta piiri umbes. Nii, et arvestage vahetamise võimalustega, kui panete metallmooduli.

[diesel]

kas nüüd keraamiline sisu on sama mis samott-toru?
mingi samotist sisuga mooduli lehel just vähe aja eest vaatsi, et kirjas oli 150 kraadi vähemalt.

toru teemal juba korra sain mota käest noomida, aga just sellesama 10 aasta pärast ma
ei taha fooliumit korstnasse toppida. praegu veel ehk jaksan korstna valmis laduda, aga kümne aasta
pärast pigem mitte. ikka vaikselt mõtlen suurusjärgu võrra paksema seinaga torust ise tegemise suunas.
võiks arvata, et seuksega saaksin oma elupäevade lõpuni hakkama.

kondensi teema on ka keeruline. seda peaks minu arusaamise järgi ämbritega tulema.
tünni teist ju ei kogu ja kapaga välja ei vii.
kas septiku ja imbväljaku kombosse võiks lasta? kas hallid kanali torud kannatavad seda?
peaks ju üsna hapu vesi olema vist.

[PlyVal64]

Ladusin kevadel 12 meetrit kahelõõrilist keraamilise sisuga moodulkorstent (rondo plus). Väga viisakas värk, pole nuriseda millegi üle. Mulle muidu selline müüri ladumise jms töö nagu eriti ei istu, aga neid suuri plokke oli täitsa tore paika panna. Juhendid on lihtsasti arusaadavad ning kõik vajalikud materjalid müüakse komplektiga kaasa. Täieliku algajana ladusin umbes 3 meetrit päevas, mis on mu arvates väga hea tulemus ja tegi ladumise oma aega arvestades umbes poole odavamaks kui spetsialistid küsisid (~100 eur/meeter kahelõõrilise puhul). Sellise korstna hind muidugi oli märkimisväärselt midagi muud kui 800 eur.

Kuna mul on kivikatus24 saidiga väga meeldivad mälestused aastatagusest ajast, kui sai Bendersi kivi koju tellitud, siis vaatasin sealt ka 8-meetrist. Kui vaid sutsulõõri oleks vaja, siis pole see hinnavahe üldse oluline suurus ja hea on teada, et saab ise vabalt ladumisega hakkama. See ongi eesmärk.  Isokern on veel odavam ja lihtsam paigaldada... 
Aga kaks vendilõõri tollel "no-namel" on natuke argument. Sõber ei plaani, vähemalt alguses, mingit ventsüsteemi ehk nii oleks hea niiskuse-haisu sundeemaldus lahendada. Muidu vendiks fresh-klapid ja kallid-kvaliteetsed tuulutusega puitaknad. Ehk õhukanalite kasutus värskeks põlemisõhuks pole küsimus. See oleks aga ideaalne lahendus sauna puhul ja muidu uutes õhukindlates majades!  Praegu ikkagi ehituses selline harvkasutusega maakodu, mitte püsielupaik. Ja puuküttesaun tuleb eraldi... kunagi ideaalis   
Aga et Sõber ehitab maja reaalselt palga eest ilma laenuta (ja sõprade abiga), siis hinnavahe Rondo 800€ + vendilahendus või NoName 700€ juba koos ventidega on "täitsa märgatav". Et korstnal on vaid üks otstarve, siis...

[muska71]

Kui ikka silikaat on sitast tehtud, siis olgu meister kes iganes, laguneb korsten niikuinii.  2009 sai tehtud uus korsten (korstnaots), kahe aasta pärast hakkasid kivid mõranema ja laguneb just väljastpoolt.  

oot,kas hülss on korstnas laguneval?ilmselt pole ja mida sa ulud?oma viga kui ei saa aru tootja juhendist!mul 2007 laotud ja tehtud nagu tegema peab ja kestab,no ei viitsi pilti teha ja kestavad ka teised mida teen.võin ise uue silikaadist teha ja nii nagu peab ja enam ei lagune,nii lihtne see ongi.PARIM PAKKUMINE KAHJUKS NAGU NÄHA POLE PARIM KVALITEET!!!