[2715]

Varras on ikka õige pikkusega, või siis on kaks ühepikkust varrast vähemalt.
Automootoril on varras pikk sest läheb toruga üles ja õlivann on ka sügavam ning eeldatavalt on õli väntvõllist kaugemal.
Traktorile aga ei tahaks nii madalat vanni alla panna ja esisilla kardaan ka ei laseks ning kui välismaale minevale mootorile on see plekk pandud siis tal ikka mingi kasulik mõju on.
Õlivarrast allapoole ka enam lasta pole võimalik sest ta on originaalis karteri astme kohal ja allapoole enam ei läheks kui ta sai.

Rõõmustava uudisena toodi venest tellitud hammasrattad ära ja esialgse vaatluse põhjal ütleks, et seal maal saad ka selle mille eest maksad.
Meil müüdava hinnaga või euro-paar kallimalt saab sealt neidsamu asju mis meiltki aga makstes 7-10 eurot rohkem detaili eest ilmub sinna peale tootja nimi ja kvaliteet teeb jõnksu üles.
Kallimatel hammasratastel on näiteks hambad lihvitud ja kuskil pingis hambumine kontrollitud, millest räägib värvijälg hammastel.
Kohalikud ka kinnitavad, et need omavad võimet märksa vaiksemalt töötada.
Paremad asjad kipuvad muide Ukrainast tulema sest on nad alustanud tootmist hiljem ja seega on tööpingid värskemad ning paljud asjad tehakse CNC pinkidel, mispärast ka mängib vähem rolli kui purjus tööline oli.
Seda enam, et tööline vaid korjab detaile ja paneb uue tooriku pinki.
Äärmisel juhul vahetab ka kulunud lõikeriista ära, kuid häälestamisega tegeleb pädevam isik kes on kapitalistide juures õppinud seda pinki kasutama mujal levinud töökultuuriga.

Sidurivõll näiteks on meilt ostetud ja seda sai mõõdetud ning laagrite istud kipuvad kuidagi palju plussis olema mille vastu sai kerge järeltöötlus tehtud.
   
Kõigepealt üles rihtida umbes 2 sajandiku täpsusega ja siis treimine ning muud menetlustoimingud.
   
Tegemist siis siduripiduri jaoks vajaliku astmega mis on jäetud töötlemata ja sai jäetud paraja istuga kasutatud detaili järgi, kuna neid uuena saada on keerukas.
   
Kiilusoone freesimine on kõige tülikam selle juures sest võll päris pehme pealt ei ole ja 6mm frees paindub kõvema materjaliga hästi läbi.
Tegelikult oleks venes selline valmis võll ka poes olnud, kuid autojuht ei tahtnud nii pikka asja kaasa võtta.

Metallitöö muidugi ei peaks olema traktori remondi teemas...

[v6sa]

A kus siis veel, kui mitte tehasepraagist uue traktori ehitamise teemas?

[2715]

Laupäeva õhtul peab kahetsusega tõdema, et mootor endiselt ei tööta kuid midagi siiski toimub ja õli puhastamise ja jahutamise küsimuses, mis on teisel kohal mootori kestvusele mõjuvates tegurites ning mida saab igaüks teha et remonti edasi lükata.
Tsentrifuug õli puhastamise vahendina pole eriti teema, kuna hiljutine kogemus et PM kaubamajast ostetud asi ikka pöörelda ei taha ei kuumalt ega külmalt.
Vähe sellest et ta töötamise kohta ei õnnestu leida ainsatki tõendit leiab kohe tõendi ta mittetöötamise kohta kui mootor ilma kuplita käima panna võib veenduda, et kahtlusalune seisab paigal ja täispööretel teeb ehk minutiga 20-40 tiiru ümber telje.
Seega jääb üle filter ja selleks jalg on vabalt saada.
Kindlasti enne paigaldamist peaks tähelepanu pöörama liitepinna siledusele ja reduktsiooniklapi töötamisele, millest mulle juhtunul oli probleem pinnasiledusega.
Kaval on mitte eksperimenteerida venemaal toodetava filtrielemendiga ja osta auto varuosade poest Vw Transporteri filter, mida tehakse massiliselt ja mille hind on soodsam kui vene filtril.
Kui tahta elu veel lihtsamaks teha on vaja hankida ka sama auto õlijahuti mis on kordi soodsam kui selle traktori jaoks tehtud halva soojusvahetusega roostevaba asi.
Alloleval pildil on nimetatud asjad mis hangitud 24 euro eest.
   
Päris käsitööta paraku ei pääse, kuna on vaja pikemat stutserit mis seda kõike koos hoiab.
On selline asi poes ka olemas üsna karmi hinnaga, kuid treipink olemas ja selle valmistamine tunduvalt soodsamalt pole probleem.
Koosneb see vanadest tuntud võtetest nagu treimine, puurimine ja pingis keermestamine ning tulemus selline.
   
Väike karastus õlis ka et päris pehme ei oleks ja valmis.
   
Tekkis huvi kuidas see kuuskant karastades käitub, milleks sai kõvadust mõõdetud ja lisapunkti saavad need lugejad kes tunnevad ära tegevuse mida on just nende instrumentidega tehtud selle detaili juures.
   
Igatahes detail läbis kvaliteedikontrolli ja läks kohale.
   
Õlijahutit hoidma sai mutter ka tehtud et filtri mahakeeramisel jahuti ära ei liiguks nagu tehaselahenduse juures ja tulemus ei tohiks halvem olla kui tehasest.
   
Järgmine kord loodetavasti on midagi huvitavamat jagada kui mingi filter ja stutser.
Sai vaadatud uusi hoorattaid ja ütlen ausalt et Hiina oma kasutada ei julgeks ja Valgevene omal on hind kõrgem kuid koputades on sama tuhmi kõlaga.
Seega sai tellitud üks toorik, millest see valmistada.
Eelisena võiks mainida eeldatavat hinda ja prooviks tahaks jätta ta 5kg raskema sest raskem hooratas mõjub eeldatavalt hästi mootori tööle ja vibratsiooni summutamisele.
Võibolla läheb veel vaja kõrgendusi ühe anduri jaoks, kuid sellest siis kui järg sinnani jõuab.

[M.R.]

Mikromeetri ja kolme traadi abil teostatud väliskeerme keskläbimõõdu võrdlemine.

[v6sa]

Väga kasulikud vihjed õlitussüsteemi töövõimeliseks muutmiseks.

Kas ma olen ainus, kellele ülalolev rida ebaselgeks jääb? Tahaks ka osata.

[huvi5]

Ehk kuidagi nii, traadi asetad keermeniitide vahele, et moodustuks pind mõõtmiseks, hiljem saab traadi läbimõõdu jagu maha arvestada? Ja samas kogu keerme pikkuse üle käia?
Väga huvitav teema.

[M.R.]

Three wire measuring on võlusõna torus. Või ilmavõrgus.

[Laurimetall]

Kui see mootor valmis saab. Läheb see kohe traktorile peale või on mingi stend, kus saab käima ja  veel peenhäälestus tuleb?

[2715]

Kui see mootor valmis saab. Läheb see kohe traktorile peale või on mingi stend, kus saab käima ja  veel peenhäälestus tuleb?

Kui see kunagi valmis saab, siis paistab mis tast edasi saab.
Pole kuidagi nagu sobivat aega et edasi teha ja asi venib...
Mingi uitmõte oli, et kas ülikooli mootoristend seediks seda mootorit ja kas seal õppiv isik tahaks oma lõputöös teha korralikult koostatud ja viie suvalise mootori võrdlust võimsuse ja kütuse erikulu osas.
Samas eeldab see kinnituste ja ülekande ehitamist ja ise selle eest maksta ei tahaks.
Ehk tulevad meistrid Poolast ja pistame jälle kardaani sappa et teha põhjalikumaid mõõtmisi enne vana ja siis uue mootori võrdlemiseks.
Mootorivahetus ju erilist aega ei võta aga siis peaks veel ühe vaheplaadi ostma.
Sidur tuleb nagunii lamellvedruga ära osta sest sellel on käppade augud hirmuäratava kiirusega kulunud ja varsti tuleb sõrm läbi seina välja.
Ei kannata ta ikka sahatööd kus palju sidurivajutusi koguneb.

[v6sa]

Tatolil oli ka stend JSV pealt mõõtmiseks. Saab võrdluse kätte küll.

[Mart Laanelepp]

Maaülikoolil oli ka jõuvõtuvõlliga ühendatav stend olemas ja neil peaks võrdluseks tehasekonditsioonis belarusse ka olema 

[juss]

Kui viimati uurisin siis oli Maaülikoolis kolm eri varianti mida kasutada:
Mootorite koormusstend Schenck Dynas 3 LI250 (Pidurdusvõimsus 250 kW).
Sõiduautode koormusstend (Pidurdusvõimsus 1400 kW)
MAHA traktorite koormusstendi, millega saab mõõta võimsust, pöördemomenti, kütusekulu. Stendi norm. pidurdusvõimsus on 500 kW. Lühiajaliselt suudab pidurdada ka 650 kW. Saad mõõta kogu mootori töökarakteristiku.

Saab traktorit küll mõõta rullidel
https://www.youtube.com/watch?v=RZwT8tM-fSE

[2715]

Selle rullidega variandi jätaks ikka autodele.



Kalasabarehviga sealt mingit tulemust ei saa ja lubatud max kaal läheb ka lõhki.
See pto düno mis eelmine kord oli ja kus mõõtmised pooleli jäid on hea küll traktori jaoks kui seda saab veel korra siia.
Enne tuleb aga vahekast ära teha et võllile 1000 pööret saada.
Soetasin juba vajalikud jupid ära ja saab üle 1000 pöörde pisut teistsuguste hammasratastega, mis niitmiseks peaks paremini sobima.
Samuti vaja käigupoolitaja hammasrattad kohandada sest esiteks on tagasikäiku kiiremaks vaja ja teiseks tahaks sõita 30 km/h 1500 pöördega.
Üle 30 isegi ei tahaks sõita esiveo kardaani pärast sest esisilla ülekanne on muljetavaldav ja kardaanile tuleb pöördeid päris korralikult.
Reversit ka tahaks ja kui enne olin arvamusel, et see peaks eraldi seade vahekastis olema, kuid olles tutvunud Fiati käigukastiga siis sealt ei leia mitte reversit vaid üsna teravmeelse käiguvahetusmehhanismi, mis võtab seesolnud käigu vabale kui suunda vahetada ja pärast paneb liikumahakkamiseks sobiva edasikäigu sisse tagasi.
Selle mehhanismi saaks märksa lihtsamalt ehitada ja lisada kangi suunavahetuseks.
Midagi taolist katsetas ka Belarusi tehas aga asja sellest ei saanud.
Nüüd sellel uuel imel mida messidel näidatakse olla see uuesti kasutusel ja kang vasaku käe alla pandud.

[2715]

Vahepeal on palju vett alla sadanud ja no ei ole hetke et mootor ära lõpetada.
Niipalju on juhtunud, et sai vaheplaat ostetud ja külge keeratud ning sinnapaika see jäigi.
Põhjus selgub ka allolevalt pildilt.
   
Vaheplaat ise oli joonlauaga vaadata üsna sirge nii maas kui mootori küljes ja seega ploki ots viltu freesitud vändaliini suhtes.
Võta nüüd mootor uuesti laiali et see ära parandada...
Oma viga muidugi et enne ära ei kontrollinud.
Eks tuleb teha abinõu ja mootori küljes püüda asi enamvähem jooksma saada sest laiali küll ei tahaks enam kiskuda, kuigi selline treipink isegi oleks kus saaks mootori tagaotsa üle treida.
Poole millimeetri sisse ikka saab ära rihtida ja siis lihtsalt vajalikule kohale plekist vaheleht vahele.
Muidu sööb nuudid ära ja ka sidurivõlli murdumine on väga tõenäoline.

[Envir]

Vaheplaat ise oli joonlauaga vaadata üsna sirge nii maas kui mootori küljes ja seega ploki ots viltu freesitud vändaliini suhtes.

Kas pildil märgitud numbrid on sajandikud või kümnendikud?

[Jsv]

Ma juba ammu ootasin, et midagi uut siia tuleks. 
Ma ei kujuta ettegi kuidas selline mootor üldse töödata sai.

[2715]

Oleks need sajandikud võiks rõõmustada, oleks kümnendikud poleks põhjust kurvastada.
Tegemist on ikkagi millimeetritega ja 4mm on ikka vähe palju sellises kohas.
See seletab miks tal siduriketta nuudid olid sisse kulunud ja sidur hästi ei lahutanud.
Siis sai arvatud et süüdi on raske Zilli kast, mis ripub toestamata 8mm plaadi küljes aga nüüd jälle targem.
venest üteldi selle peale muidugi, et neil oli olnud hullem juhus kus osteti uus plokk ja traktor sai paar päeva töötada enne kui sidurikorvi südamiku ära murdis.
Panid nad veel uue korvi ja ketta aga siis murdis vahekasti laagriflantsi ära ja pärast tuli välja, et oli plokk samuti kõveralt freesitud.
Teine juhus oli uue traktoriga, kus ka sidurikorvi südamik kestis 200-300 tundi enne kui murdus ja tehasest käidi vahetati paar korda sidurit ning siis terve mootor välja.
Tehases olla muudetud töötlemise tehnoloogiat et kui enne pandi plokk seadetiftide otsa ja töödeldi vändaliin ning otspinnad siis aja säästmiseks loobuti koos töötlemisest ja freesiti otsad eraldi.
Pärast asi paranes, kuid need plokid on nagunii varuosadeks müüdud sest vaadates mis sealt välja tuleb, siis praagiks läheb vaid treilaast ja sealtki valitakse välja mis vedrudeks sobib.

Täna sai tungiga pisut hullatud ja viskumine alla 0,5mm aetud.
Kindlasti saab veel täpsemaks, lihtsalt see asi, et ei saa vaheplaati ja plokki lahutada ning töötamist see ei mõjuta.
Kiita võiks vähemalt Ukrainas tehtud vaheplaati, mis on oluliselt jäigem kui valgevene oma.
Üsna sirge juhtus ka olema ja tiftiavad kattusid täpselt vana 50 mootori plaadiga, mis polnud siduri nuute söönud ja seega on eeldatavalt mootor õieti vahekasti otsas.
Õnnestus ka siduripidurile hõõrdkate saada ja kui ilm edasi nii jätkab on varsti loota proovikäivitust.
Puudu veel reas kõrgsurvepumba otsaflants, et saaks teha sellele mootorile ka vahetükk ära et mitte teiselt mootorilt laenutada.
Esialgu pole veel leidnud, kuid otsingud jätkuvad.

[2715]

Peab nentima, et on alanud igasuvine võitlus heina vastu ja traktor on selles töös osaline.
Tehtud täispikk päev ja rõõmuga võib vaadata seierit, mis näitab paagi tühjenemist ning langeb märksa aeglasemalt kui eelmine aasta originaalpumbaga.
Kahekordset vahet pole aga 1/3 kindlasti.
Enne tööd sai vahetatud uued Hiina pihustiotsad sest eelmised olid 70 tunniga niipalju kulunud, et 250 bar survest oli järgi jäänud 180 ja avad nähtavalt kulunud.
Uute otstega käib jälle väga ühtlaselt ja hääle järgi ei peetud kordagi Belarusiks enne kui nähti.
Lihtsam on neid vahetada 80 tunni tagant sest hind nii soodne et selle saab kütusena tagasi mis vähem kulub ja Hiinlased on saavutanud selle, et iga pihustiots teeb samasuguse "prääksu" kui eelmine ja kui nad neid veel kulumiskindlaid ka teeks oleks elu lill.

Uuel mootoril sai vaheplaat ka sirgeks aetud ning kõikumine jäi paari kümnendiku sisse ja loodetavasti kestab kauem kui 160 tundi töötanud Türilt ostetud uue traktori siduri ja jõuvõtuvõll, kus mootor oli ka kõveralt peal.
   
Sai hangitud ka üsna hulga igasugu vahekasti käivaid asju ja suunitlusega eelistada pigem pisut kallimat ja kvaliteetsemat mitte osta ainult hinda.
   
   
Hammasrattad saadeti idast ja maksavad seal pisut rohkem kui meil poes ning kohalike kogemuse järgi ei unda, kuna tootja olla sealsamas miski uus firma, kes teeb neid allhankena ja on alustanud tootmist puhtalt lehelt uute seadmetega ning neil on kvaliteedikontroll ka.
Näiteks kõik hammasrattad on käinud läbi etaloniga pingist, kus kontrollitakse hambumist ja sellest räägivad värvijäljed hammastel.
   
Kuna mulle õlilekked eriti ei meeldi, siis mõtlesin kuidas ära kaotada leke kahe võlli vahelt ja tekkis plaan kasutada sk-tihendit toruvõllil kummirõnga asemel.
Selle rõngaga on pidevalt probleemid, kuna algul on ta liiga tihe ja kipub sidurivõlli kaasa vedama.
Järgmiseks saab ta kuuma kui pikemalt sidurit all hoida ja hakkab lekkima.
Pealegi on rõngasooned treitud mitte just väga usaldusväärselt kui vaadata siseava viskumist ja visuaalselt hinnata rõnga tsentreeritust.
   
Kuna võll on ise kõva ja viil libiseb sealt süüdimatult üle on vaja spetsiifilist negatiivse nurgaga tera millega näiteks laagrit treitakse, umbes sellise teritusega.
   
Siis detail pinki rihtida, et laagripinna suhtes viskumist poleks.
   
Treimisel tekivad sädemed ja punane laast jookseb nagu laagri treimiselgi, kuid see ei hakka pildile...
Igatahes valmiskujul on selline.
   
   
   

Pole maailma mastaabis mingi eriline saavutus midagi kuskile juurde treida, kuid äkki mõni saab kuskilt hea idee ja mõtleb sealt veel edasi mis seni avaldatud ning ei hoia seda endale nagu vene sõbrad mõtteid annavad.

[madis132]

Krt ... Kutsekooli ajast jäi meelde et kui viil libiseb siis treida pole võimalik . Hakkan nüüd teisiti suhtuma sellesse ütlusesse , juu siis need õppejõud olid tõesti ruuporid nagu nad ennnast nimetasid .

[v6sa]

Eks teemaomanik oskab kenasti kommenteerida, kas ta kasutab toonast laiatarbekaupa ja -võtteid.

Päris iga kutsekalukksepp ikka saksa freespinki ei taasta...