[Sillu]

Vastuseks Mustale: ilmselt on mõte sellisest eksponaatide "uuele ringile" saatmisest puhtemotsionaalselt vastuvõetamatu paljudele, kes ihu ja hingega asja juures olles on aidanud Varjupaigale ühte või teist eksponaati soetada, aga nii mõnelgi juhul ka veidigi paremasse seisukorda viia, sh. ka minule. Pigem tuleks ikka otsida võimalusi eksponaatide korrastamiseks Varjupaigas kohapeal. Ka praegu on ju võimalik valida endale Varjupaigas olevate isendite hulgast "lemmik", mille seisukorda siis jõudumööda parandada:

http://varjupaik.jjts.ee/?action=text&P=...0&lang=est

Aga jah, lihtsam on ju "kõvatada", kuidas Varjupaigas mitte midagi ei tehta (ei pea viimase repliigiga silmas kaasfoorumlast Musta)

Mis LiAZ-677 saagat puudutab, siis muidugi mehe sõna võiks midagi maksta ka ja selline käitumine omaniku poolt oli kahtlemata võrdlemisi alatu (jah, tal kui omanikul oli kahtlemata õigus otsustada, mida oma varaga teha - seda pole keegi hetkekski kahtluse alla seadnud). Midagi pole teha - suurele osale eesti inimestest on raha ainuke asi, mis neile siin ilmas veel üldse püha on, ja oodata sellistelt kodanikelt mingit austust kui sellist imekombel meie päevini säilinud haruldase bussi, teehöövli, traktori, mis iganes muu masina suhtes on ilmselt võrdlemisi kohatu...

Ja ei ole sellel "kolhoosikorral" iseenesest ka häda midagi - nagu mäletame, oli ka nõukogude ajal edukamates majandites, kus muuhulgas ka masinate tehnohoole nõuetekohaselt organiseeritud, tehnika üldjuhul heas korras Eks kõik oleneb ikka üldjuhul sellest, kuidas kusagil asju aetakse.

[must]

Lp- Sillu
ja teised varjupaiga aitajad.

Minu kirjutis ei olnud Sinu ja paljude teiste, kes on varjupaika aidanud, solvamiseks. Lihtsalt mina olen suht liikuv inimene kellel palju tööd ja vähe aega. Aeg on paraku suhteline mõiste. Näiteks kodus nokitsemiseks ma ikka leian aega nii, - ütleme 4 tundi nädalas.Kahjuks edasi-tagasi J-J´ni on seda aega suht raske leida, mis juba selle sõidu peale läheb, pluss see töö seal koha peal. Paraku on mul endal tööriistad, mida kasutan ja vajan pidevalt, suhteliselt ruumikad ja ma ei saa neid sõiduautosse ära mahutada, see seab juba omad piirangud paraku.
Minu eelnev postitus oli ajendatud sellest, et paraku pikema aja jooksul need eksponaadid lageda taeva all, lähevad kõige kaduva teed. Sinna ei saa parata,sest meie "õnnetud " esivanemad panid paartuhat aastat tagasi just siia oma kotid maha, mitte kõrbe, kus asjad (metallist) säilivad natuke kauem. Siin tekkibki huvide konflikt, sest arvan olevat rohkem kui üks inimene, kes suudaks ja tahaks varjupaigast mõne eksponaadi " kodustada". Samas lihtne ehteestlaslik ratsionaalsus ei luba midagi " tasuta" teha, teeks endale, oleks teine asi ( teoreetiliselt). Praktikas võiks see kajastuda kellegi garaazis või muuseumis ja aeg-ajalt ka tänavapildis, selle asemel, et nentida 10 a pärast ebamäärase rauakänkra kõrval, et see oli ..., mida oli Eestis ainult .. tk.
Minul oleks isiklikult küll hea meel kasvõi teadmisest, et tehnika on saanud endale hea peremehe, kes temaga tegeleb, samas olles J-J´is käinud, ei peaks süda verd tilkuma.

......aga need on ju ainult minu mõtted....

[oldmoped]

Vastuseks Mustale: ilmselt on mõte sellisest eksponaatide "uuele ringile" saatmisest puhtemotsionaalselt vastuvõetamatu paljudele, kes ihu ja hingega asja juures olles on aidanud Varjupaigale ühte või teist eksponaati soetada, aga nii mõnelgi juhul ka veidigi paremasse seisukorda viia, sh. ka minule.

Teeks siis nii, et missioonist ja tehnika päästmisest rohkem ei räägi. Seljuhul on tegu kõige tavalisema ühe konkreetse isikute grupile kuuluva erakollektsiooni jaoks kogumisega.

Midagi pole teha - suurele osale eesti inimestest on raha ainuke asi, mis neile siin ilmas veel üldse püha on, ja oodata sellistelt kodanikelt mingit austust kui sellist imekombel meie päevini säilinud haruldase bussi, teehöövli, traktori, mis iganes muu masina suhtes on ilmselt võrdlemisi kohatu...

Mitteükski omanik ei võta tõsiselt juttu masina harulduse kohta, kui isegi alla vanametalli kilohinna, ehk siis madalaimast võimalikust turuhinnast tunduvalt allpool olev hinnasoov ei pane seda kohe ära ostma vaid võetakse mõtlemisaeg ja räägitakse, et kõigepealt ostame ühe teise masina ära ja siis kui see kunagi tehtud on, siis hakkame ka sinu jaoks raha koguma. Kui keegi soovib midagi endale saada ja eriti kui tegu on haruldase ja raskestisaadava asjaga, siis tavaliselt ei võeta kõigepealt 6 kuud mõtlemisaega vaid hakatakse KOHE JA VÕIMALIKULT KIIRESTI ennast liigutama, et see asi mingiljuhul käest ei libiseks.
Kui aus olla, siis enamus inimesi (kaasa arvatud mina) oleks kohe müünud sellele, kes tuleb ja kohe konkreetselt ära ostab, sest igasuguseid päästjaid ja halajaid on kõikkohad täis iga suvalise emexisse rändava rauatüki pärast kõvatamas, aga 90% nendest ei jõua kunagi konkreetsete tegudeni ja sellega on igasugune selline missioonitundele rõhuv jutt täielikult devalveerunud. Tõenäoliselt jätavad peale juhuslikult selle teema lugemist paljud potentsiaalsed sõidukite pakkujad tulevikus ka üldse pakkumise tegemata ja likvideerivad oma vraki vaikselt ja ruttu ära. Lihtsam ja kindlam on mitte üldse uurima hakata, kas see aianurgas vedelv roostes käkk kedagi huvitada ei või, sest muidu hakatakse ka teda pärast foorumis äkki tiblaks ja rahaahneks rahvavaenlaseks sõimama.

[Albu]

...
Mina, muide, usun küll, et meil ei ole 677 osas veel kõik kadunud - Ida-Virumaal oli neid ju ÜLImassiliselt. Teades sealsete elanike daatða-lembust (daatða (siin) - käepärastest materjalidest ehitatud putka-varjualune aiamaal), siis julgen küll arvata, et mingi 677 kere võis väga tõenäoliselt sinna maanduda. Kes Narva-kanti veidi tunneb, see teab, et Soldina lähistel on suured daatðarajoonid, samuti kolmnurga Narva-Meriküla-Narva-Jõesuu sees. Ma ei usu, et kõiki neid kante on kaasfoorumlased läbi kamminud. Kohtla-Järvel sama jutt nn "sotslinnaosa" ja Kohtla-Nõmme vahelise ala kohta.

Mina igatahes väga loodan, et me leiame veel enam-vähem terve kerega 677 Maarjamaaltki.

Nii palun. Sai tehtud parajalt põhjalik mitmepäevane rattasõit Ida-Virumaal. Kõige muu hulgas sai vaadatud ka neid igasseid AÜsid, mida eelnevalt uuritud ka GoogleEarth´is. Sai vaadatud Narva ja N-Jõesuu vahel olevaid AÜsid, Narva all olevaid, Sompa ümbruses ja veelgi. Aga ei midagi... Eks ma ikka Liazi sealt leida lootsin... Kõik AÜd on ühesugused - peenramaa kasvuhoone ja väikese puidust majakesega, mitte mingit vanatehnika taolist asja seal ei leidunud. Üks RAF Narvas vaid. Rattaga oli iseenesest neid teid mööda paras sõita, kuid lõputult ei suuda ka ühesugust "maastikku" vaadata, ka teed on paljus umbteed, ning samuti nii väikesed, et kas sealt ikka bussi on läbi veetud... Ning ka aspekt: Kui pea kõik AÜd on aiaga piiratud, siis nii mõnigi AÜ territoorium on ka lukustatud väravaga, ka sissepääsu keelu sildiga. Olles üldiselt enamik Ida AÜsid siiski üle vaadanud, peab tõdema, et nii kerge ja lihtne see ei ole, et arvuti taga mõelda: "Idas alles Liazid sõitsid ja ju need kindlasti kuskil daatðas peituvad". Mõtlesin nii minagi, käisin ära, ei midagi. Samas ei maksa sest heidutada lasta, sest iga umbteed ma ju läbi ei sõitnud ja igale poole ei jõudnud, seega lootus on, et ÄKKI kuskil midagi ikkagi on. Lisaks on ju tehaste ja firmade territooriumid, kus ka võib midagi olla, kuigi tee sealt metalliostu vist kergem tekkima, kui daatðast. Kuid neisse ei pääse sisse, lihtinimesena mitte. Nii et Ida avarustes võib peituda nii mõndagi, kuid püüa seda leida! Selleks peaks korraldama lausa mitmegrupilise haarangu
Paljud on üldse käinud neis AÜdes "kolamas"? Ida-Virumaal üldse? Räägitakse sest, kui omaette riigist, ja seda, olles seal käinud aastaid suviti rattamatku tegemas, võin ma kinnitada - Ida-Viru on omaette auraga maailm küll. Kuid ikkagi Eestimaa!
Nii et selle kirjaga tahaks tuua entusiaste rohkem maa peale tagasi, et nii lihtne see harulduste leidmine pole, kuid Idas võib veel tuulata küll mööda AÜsid, kus iga aialappide jagu vaadates võiks midagi leida. Ja kinnitus sellele märkusele, mis ka kevadel on tehtud, et enne kui rohelus võimust võtab, sest roheluse seest on raskem kaugvaates tehnikat leida.
Kui on kellelgi plaanis kunagi Itta minna, ma võin juhendada ja võimalusel äkki kampa lüüa, äkki näkkab siiski
Sellelt Idatuurilt ainus vanatehnika mõttega pilt (IAx märgiga GAZe ja ZILe oli, aga vaid üksikud, needki kättesaamatud) on topeltkabiiniga UAZ:
http://fotoalbum.ee/photos/Albu/33155679

[Penn]

härrased.algul oli see teema isegi naljakas,kuid nüüd on see siin tõsiselt mõttetuks sitapildumiseks muutunud.5-nda lehe peal,antud teemas on härrased "must" ning "oldmoped" põhipoindi minuarust siiamaani väga hästi paika pannud.lugege need postitused mitu korda,ning mõttega läbi,ja tunnistage et neil on natukenegi TEGELIKULT õigus...seda jura siin(tean,et kui ei meeldi,ei pea lugema)on tõsiselt vastik vaadata.inimesi peaks ühine hobi ühendama,btw...

[muuseumipapa]

Nonii – saigi kõik postitused mõttega ja mitu korda läbi loetud ja tunnistan julgelt, et tegelikult on neil päris paljus õigus! Kuna tean vanasõna, et putru ei sööda sama kuumalt kui keedetakse, siis vastan alles nüüd. Aja ja närvide kokkuhoiu mõttes teen seda pidepunktidena ja lühidalt.
Mõistan täielikult rivo 54 solvumist, kuna tema tegi suure töö info hankimiseks. Ei mõista aga nende kaasfoorumlaste suhtumist asjasse, kes omamata täielikku infot, hakkasid omi postitusi rajama oletustele, ennustustele ja solvamistele.
Väidan, et mingit kingituste nõudmist polnud. Läbirääkimiste ajal pakkus omanik ise annetamise varianti ning toonitas vanatehnika säilitamise vajadust. Väidan, et mingit ootamapanemist polnud. Alul oli buss materjale täis, siis oli maapind pehme, siis muutis omanik kokkulepet esimest korda ja lubas mootori maha võtta. Kaks tundi hiljem helistas ja teatas, et annetada ei saa, kuna lätlased pakuvad 15000. Aga teile annan 10000-ga. Leppisime kokku pooles juulis tehing ära teha, millega omanik oli täiesti päri. Edasist juba teate. Olen mõelnud, et eesti mehe sõna maksis seega 5000 krooni ...
Olen nõus etteheidetega, et meie tehnika lageda taeva all seisab. Samas pole kordagi keegi tunnustanud meid selle eest, et 77 isendit viibivad talveti hoonetes. Kui hästi läheb, siis 4 boksi lisandub sügiseks veel. Ma võib-olla ei tea täpselt, aga parandage mind kui eksin, kui suur osa trammidest, trollidest, bussidest, raudteevagunitest jne. on ka praegu kasutuselolevatest garaþeeritud hoonetesse? Arvate, et me ise pole õnnetud selle üle, et kogutud tehnika õues seisab? Soovitan selleteemaline arutelu veelkord ja mõttega läbi lugeda ning seejärel välja tulla reaalsete ettepanekutega, kuidas olukorda parandada ja ühel MTÜ-l 2,1-le hektarile muuseumialustele ning väljakutele katus peale ehitada.
Lugesin tõsise huviga kaasfoorumlase postitust, kus ta täpselt teab, millises seisus mingi eksponaat aastaid tagasi saabus. Olles ise olnud enamike isendite äratoomise juures ja arutades äratoomise kaaslastega antud teemat, ei saa kuidagi etteheidetuga nõustuda. Eriti kummaline oli postitus vanatehnikale näkkusülitamise etteheitega – sellest lugesime välja hoopis meile näkkusülitamise ...
Samas võtsime soovituse psühholoogile postitusi näidata rõõmuga vastu. Nii ka tegime. Uskuge, osad kaasfoorumlased ei taha kindlasti tema hinnangut lugeda, seetõttu jätan kommenteerimata.
Tunnistan, et palusin paljusid varjupaiga sõpru, provokatiivsetele postitustele mitte vastata. Tunnustan neid, kes seda suutsid, aga mõistan ka neid, kes ei suutnud vait olla. Ega endal see ka kerge polnud. Kui asi juba põhiseaduse tsiteerimise ja pensionisamba ideeni jõuab, (muide postitaja võiks läbi lugeda meie seltsi põhikirja), siis on sõbralikust foorumist ja ühtse asja ajamisest asi hoogsalt kaugenemas.
Ümarlaudadel arutatu kohta on jälle eriarvamus – varjupaiga sõprade arvates on sellest kasu olnud üksjagu. Arengusuundades on tõepoolest sees EL`i projektidest toetuse taotlemine. Aga seni kuni asja peab ajama ühiskondlikus korras ja põhitöö kõrvalt, on see seni osutunud ülejõukäivaks. Küll aga käivad läbirääkimised sihtasutuse loomiseks.
Seni ei ole me saanud sponsorabi eksponaatide taastamiseks, küll aga nende soetamiseks. Vahendeid isendite väheseks korrastamiseks oleme aga üritanud ise teenida nii ekskursioonide läbiviimisega, etendustega, puhkpillimänguga, saunatamisega ja veidi ka tehnika rendiga.
Selge, et õues seistes isendite seisukord halveneb. Aga küllap leiate minu varasema postituse näitega meie esimesest eksponaadist, mis on täpselt sama koha peal seisnud 21 aastat! Mingi aeg kõlbab seista veelgi. Ja kui enam ei kõlba, siis viime vanarauda. Kui aga oleksime viinud ta 21 aastat tagasi rauda, siis jäänuks need paljud külastajad, kes nende aastate jooksul külas käinud, ilma nostalgiahetkedest.
Ka see oletus, et enam keegi meile eksponaate ei soovi tuua, ei pea paika. Pigem oleme ajahädas, et meile pakutut kohale tuua ja uskuge või mitte – oleme hädas, kuidas ära öelda inimestele, kes kindlasti soovivad meile oma vana sõiduki üle anda.
Aga leidub ka vastupidiseid situatsioone. Nagu selle teema ajendki ...
Jah, mul on kahju Liaz 677-st. Aga palju rohkem on mul kahju nendest kaasfoorumlastest, kelles pidin antud teemakäsitluse juures pettuma, olles neist varem lugu pidanud.
Tänan siinjuures kõiki, kes on meie tegevust tunnustanud, abi osutanud ja meiega sõpradeks saanud. Vabandan kõigi nende ees, keda oleme oma tegevuste, postituste ja arvamusavaldustega häirinud. Luban, et vähendame tunduvalt postitusi meie tegemiste kohta, sest teeme seda edaspidi oma koduleheküljel. Meile jäävad siiski ülimaks meie rohkearvuliste külaliste tänuavaldused ja varjupaiga sõprade arvamused.

[dad]

Kuna tean vanasõna, et putru ei sööda sama kuumalt kui keedetakse, siis vastan alles nüüd.

Putru süüakse, mitte ei solgita lusikaga sees ja ei keerata lauale kummuli.

Lugesin kohe hea mitu korda läbi sinu postituse ja väga valusalt riivas kõrva või silma, et kõik kes ei ole kaasahalajad, on otsesed Varjupaiga vaenlased.

Selgitaks veel kord, minu Põhiseaduse tsiteerimise mõtte. Rivo54 oli solvunud omaniku otsuse peale muuta juba tehtud kokkulepet, seda enam, et omanik oleks saanud selle bussi Varjupaigale müümisega otsest kahju. Kindlasti oli sellel omanikul ka naine/lapsed/sugulased jne kes kõik on sellise kahjuliku otsuse vastu. Kuni asi on omaniku otsustada, peame me seda tahes tahtmata aksepteerima. Ainuke õigus on meil näpuga näidata ja öelda, et see mees taganes oma sõnast ja see on ka kõik ning ega iga kord ei saa ka kõik asjad õnnelikult lõppeda ... shit happens.

Minu elu jooksul on müüja jäänud oma sõna juurde ainult ÜHEL korral!!! Kümneid kordi on võetud oma sõna tagasi ja ma olen paljudest asjadest ka ilma jäänud aga sinna ei ole miskit teha, sest see on INIMLIK!!! Juurde võib veel lisada, et neid sõnasööjaid on olnud ka austatud vanatehnikategelasi ja foorumi liikmeid!!!

Ei tasu ka unustada, et lätlased on oma äriga oluliselt pealetükkivamad kui eestlased, minu elu jooksul on sama järjekindlusega nagu "lätlased"(edaspidi jutumärkides ... järsku veel keegi solvub), olnud ainult üks eesti keelt kõnelenud persoon, eriti kui asi puutub mingi asja osta tahtmist "lätlase" poolt. Minu praktikas on lõunanaabritele olnud vaja selgitada mõne asja mittemüümist 4 aastat!!! Samas on mul olnud ka võimalus vaatamata aktiivsetele "lätlastele" saada siiski tehing oma kasuks pöörata, kuid sellised teadmised kuidas seda teha, tulevad ainult läbi kogemuste.

See selleks.

Teine teema on see, et ABSOLUUTSELT igasugust kriitikat võetakse isikliku solvanguna ja kritiseerija tembeldatakse VAENLASEKS... selle "ansipluse" võiks küll ära lõpetada!

Mina püüan kritiseerides ka alati välja pakkuda võimalikke lahendusi või ideid, et tulevikus vältida samasse ämbrisse astumist. Teiste kriitika eest ma kahjuks vastutada ei saa, isegi kui see on ülekohtune. Samas on näiteks minul tohutult vedanud, minul on kodus olemas väga hea kriitik ja paljuski on jäänud mõned suuremad lollused olemata tänu ennetavale kriitikale.

Ühtlasi käin ma vahel "palverännakul" ehk siis ronin oma mätta otsast alla ja vaatan kaugelt ning kõrvalt, et hinnata oma tegemisi/toimetamisi mõne täiesti võõra inimesega arutledes, kuulates teiste arvamust ühe või teise suhtumise/olemise/tegemise tarvidusest või mõtekusest. Palju kaugemalt vaadates saab endale ka vahel selgeks, et mõnda asja on päris valest otsast aetud ja mõni jällegi väga hästi välja tulnud.

Varjupaigal on palju rohkem sõpru ja toetajaid, kui arvata osatakse, iseasi kas need kõik omale rusikaga rinnale peksavad ja sellest kogu maailmale kuulutavad. Samas ei võida sellest sõpradeks ja vaenlasteks tembeldamisest ei ühed ega ka teised.

Ning lõpetuseks, soovitaks mina need karmid ja ebaõiglased kriitikud endale külla kutsuda ja pannan neid "ümarlaua" äärde ning ehk siis selgub ka kes kellele ülekohut on teinud. Ennast ma selliseks ei pea, küll aga ei ütleks ära lihtsast küllakutsest.

Dad.

[41Degree]

Ennast ma selliseks ei pea, küll aga ei ütleks ära lihtsast küllakutsest.

Kevadisele ümarlauale olid kõik oodatud ning nimeliselt kutsuti sinna väheseid. Mingil põhjusel ei olnud seal mitte ühtegi tõsimeelset kriitikut (pole minu asi, mis põhjustel, kas oli see ämma sünnipäev, viitsimatus või misiganes). Samuti, teades Tuvet küll vähesel määral, kuid natukene siiski teades, olen ma enam kui kindel, et kui ükskõik kes helistaks talle ning ütleks, et saame kokku ja räägime pikalt ja põhjalikult Varjupaiga tegemistest, tegemata jätmisest ja muust sellisest, siis ma usun, et Tuve oleks silmagi pilgutamata nõus. Parandagu Tuve mind, kui ma jälle kõigest valesti aru saanud olen.

[hobiautod]

Alguses nad karjuvad ja pärast ära harjuvad!

Koguge raha siis katuste tegemiseks mitte ärge virisege ja haukuge omavahel nagu koerad külatänaval.

See austatud foorum hakkab juba muutuma r...ee staatusega nõmeduse laadaks.

[kr6ll]

Putru süüakse, mitte ei solgita lusikaga sees ja ei keerata lauale kummuli.

Lugesin kohe hea mitu korda läbi sinu postituse ja väga valusalt riivas kõrva või silma, et kõik kes ei ole kaasahalajad, on otsesed Varjupaiga vaenlased.

Aga oma lusikaga teistele pudru suhu toppimine on õige? Nii sinu viimasest kui ka eelnevalt postitanud härrade "mittehalast" kumab seda läbi.

Igaühel on oma arvamus ja kriitika on edasiviiv jõud, kuid härrased, kõiki asju annab ajada ka ilma kiskumata ja materdamiseta.

Side lõpp!

[Tambets]

Kodaniks dad-ile ja 41Degreele.
Mind, tegelikult väikest tähtsusetud tegelast sinna NIMELISELT ei kutsutud. Samas on olemas Tuve kontakt. Helistades, kas tohib kuulama tulla, ei olnud ühtegi vastuväidet. Jahh, tunnistan end reeturiks, kohale ei jõdnud. Samas tean, et mind poleks ka eemale tõugatud. Aitähh!

T.

[mrali]

Kuulge inimesed, võtab asja nüüd ja edaspidi mõistlikult. Tuve postis ning sellele järgnenud arvamusavaldustes on kõigist midagi leida. Tõepoolest, ka endale tundub, et kohati on siin foorumis peaasi, et saaks naabrile/konkurendile/millele iganes ära panna.
Tegelikkuses ajame ju lõppkokkuvõttes ühte vanatehnikaasja - kes taastab, kes kogub infot ja muid materjale, kes aitab muuga kaasa... (üks siin teemas varem sõna võtnu võiks nüüd aga küll minu ja veel mõne kaasfoorumlase ees avalikult vabandada - arvan, et kes teemat loeb, saab üheselt aru).

[stihl]

Maitea, ei oska nagu suurt midagi enam öelda....
Dad võttis sõnad suust, nii selle mätta otsast allatuleku kui isikliku solvumise kohta...



Reaalseid ettepanekuid on suht keeruline teha, sest kindlasti tuleb kohe keegi, kes ütleb, et "pole midagi rumalamat kuulnud...jne"...selle asemel, et lõpuni ÄRA kuulata.
Aga see, et keegi võtab homme taskust 100 miljonit krooni ja annab selle varjupaigale, on EBAreaalne ja sellist ettepanekut niikuinii ei tule.

Aga ma ikkagi proovin, sest minu isiku kohta käivad rahvaarvamused ei moodusta mu päevast mingit erilist osa....
Muuseumipapa arvamus, muidugi, on oluline - tema seda asja ju veab.

Suht selge peaks olema see, et kolmesaja vana masina taastamine ja pärast nõuetekohane garazheerimine käib isegi Eesti riigile üle jõu, rääkimata väiksest MTÜ-ST.
Euroopa liit, vaevalt, neid maailmaajaloo seisukohast võetuna koopiaromusid toetama hakkab, meie, aga tahaks neid oma lastelastele näidata küll...
2.1 hektarit ära "katustada" käib vast üle jõu ja seda raha on võimatu kokku saada.
Aga see, et 77 masinat juba katuse all seisavad, on tase. Isegi liiga tase.

Kui tervet ei jõua, tee pool. Ütles koolmeister.
Kui tervet ei jõua, tee paarkümmekond, ütleks mina....(jaa-jaa, vanatehnika vaenlane olen)

Ma ei hakkaks siin jalgratast leiutama, vaid vaataks, mis läänes on tehtud...
Brittidel, näiteks, suht sarnane seis - vanasti olid nad kõvad leiutajad ning autoehitajad, nüüd on enamus nende "vanu" firmasid sakslaste, ameeriklaste, indialaste jne omanduses.

Neil, ma tean läks vanasti ka kanakasvatusega hästi, täna enam mitte. Nüüd hoiavad nad nendes "kuutides" oma vanatehnikat. Ikkagi katuse all ja toas sees.
Meil läks kolhoosidel omal ajal hästi, nüüd enam mitte nii hästi. Laudahooned on, aga, siiani veel midagi alles...Kas neid ei anna kasutada? Neil olid isegi ju betoonpõrandad...
Jama on selles, et nad asuvad Eestimaal suht hajali.

Spetsialiseerugem - sis jõuab rohkem. On olemas väga edukas Jaguar Daimler Heritage Trust (Jaguari pärandi säilitamise trust) ja Shrewsbury Railway Heritage Trust, aga EI OLE olemas kogu britisaarte vanatehnika trusti...

Ma tean, et see Jaguari pärandi säilitamise trust on palju oma eksponaatidest saanud, samamoodi, annetuste teel. Nende korrastamisse, aga on kaasatud paljud kohalikud kuulsad autorestauraatorid, kes vaevalt oma töö eest raha saavad....Tundub, et nende jaoks on auasi seal abistada.( loomulikult, on iga eksponaadi juures sildil ka kirjas, kes tegi, ehk siis tasuta reklaam on nende tasu)
Mis teha, et meil samamoodi juhtuks...? (kujutan ette, et keegi tõmbab nüüd sellest lõigust tsitaadi ja küsib vastu, et mis kaagutad, mine tee siis mõni auto korda....)
Vastan juba ette, et sellise suhtumise peale ma ei lähe kuhugi. Aga kui garanteeritakse asja säilimine pärast taastamist, asja vaatab kindel arv publikut jne, siis võiks seda asja ju isegi kunagi mõelda....
Ütleme nii, et kui iseennast aitad, siis aitavad ka teised.


Loomulikult, on olemas ka kogusid, mida hoitakse samamoodi PÕLLU peal, hiljuti nägin üht saadet Landroverite erakollektsioonist.
Pole hullu, seisavad küll. Aga neid oli vähem, oma paarkümmend ja omanik suutis asja nö. kontrolli all hoida - kõik masinad läksid "putkast käima" ja olid liikumisvõimelised....Alates maailma esimesest Defenderist kuni tänapäeva Range Roverini välja.
Mina sõidaks sinna, võtaks omanikuga viina ja küsiks, kust ta raha saab, et kogu seda kupatust pidada....(ja kõikidel ntx. igal aastal põhjakorrosioonitõrje teha). Võimalik, et see käib ka tema enda rahakoti pealt...ja siis nii ongi.
Ehk siis taas see koolituse teema. See 10 tuhat krooni, ma arvan, oleks hästi investeeritud raha, vähemalt saaks täpsemalt sotti, kuidas mujal asjad käivad.


Ja inimene, kes turistina seda kollektsiooni oma vabal päeval vaatama sõidab, ei väsi seda kogu vaadates ära.
Igal autol on ju oma lugu (vähemalt 5 minutit giidi juttu), aga kes suudaks kuulata järjest 1385 minutit seda jura...?
See teeb ligi ööpäeva.

Need minu enda emotsioonidel põhinevad arvamused, loomulikult ei ole presenteeritud absoluutse tõena ja kui neist ka 0,1% ulatuses abi on, siis ma olen õnnelik.
Ja ühtlasi teeks otsa lahti nendele, kes tahavd mulle "ära panna" ja veel paremaid ettepanekuid teha.
Vanatehnika ainult võidab.
Edu.

P.S. Tänapäeva edukas äri põhineb ju suuresti suhtlemisel: igasugu pakkujaid on sadu ning oma valikud tehakse ikkagi isikliku emotsiooni ajendil.
Praegu võib JJVV meestest mulje jääda, et nad on kogu maakera peale tigedad, et eestlased ei pea sõna ja on pahad ja kõik, kes midagi arvavad, on vaenlased.
Tõepoolest, vaadake oma PR ka kõigepealt üle.

[PETSS]

Kass Leopold ütleks mõnede postituste kohta:Rebjata budjem zit drushno!Sama meelt isegi.

[hobiautod]

Angaar 90*18 meetrit (külm) maksab umbes 900.000 krooni . Lisaks ka alusvundament . Tegu siis kasutatud ja lahti monteeritud tootega. See hind on alla vanametalli oma. Kui huvi siis võite mõelda ja arutada.

[koterman]

Põllu peal toimetamise võimalusest on vene ajakirjanikud kirjutanud ühe Tuula kandi ( u 300 km Moskvast) vanast järgmiselt:
http://www.pobeda-club.ru/forum/viewtopic.php?t=804

Korraliku vene emotsionaalsusega on loosse põimitud ka muid teemasid, ka radioaktiivsust, a vähemalt see näitab, et kuigi suurlinna v selle ümbruse arvelt korjab kokku nii mõndagi, on hoiustamine lõpuks ikka teema.

Minu pakkumine on sama - taotleda Sisemin hallatavast Euroopa regionaalrahastusest laekuvast toetustest graant, muidugi kui kohalik vald sellega on päri, suuteline osalema. Ja algul kasvõi tavalise vene-aegse bussiootamispaviljoni-katusealuse jaoks - 2,5..3 pikkused metalltorud, otsapidi betoonist toeplaadi sees (20x20x0,5m) sees, peal eterniidist kate.
K

[quote=stihl]
Loomulikult, on olemas ka kogusid, mida hoitakse samamoodi PÕLLU peal, hiljuti nägin üht saadet Landroverite erakollektsioonist.
Pole hullu, seisavad küll. Aga neid oli vähem, oma paarkümmend ja omanik suutis asja nö. kontrolli all hoida - kõik masinad läksid "putkast käima" ja olid liikumisvõimelised....

[koterman]

Pidasin silmas siis 20cm x 20cm pealispinnaga ja 0,5 m sügavusele valatavaid betoonist postikesi. Nendele toetuvad torud, viimased keevitatatakse ca 2,5..3 kõrguselt horisontaalsete torudega omavahel kokku + teine ja kolmaski samasugune rida, taas kokkukeevitet, ja peale siis eterniit.


[quote=koterman]
Põllu peal toimetamise võimalusest on vene ajakirjanikud kirjutanud ühe T