[ak75]

Kuidas sul, Muska71, laomajandus korraldatud on? Täitmine, kuivatus ja punkri täiteks kraami laost kättesaamine?

Ma teeks põhiliselt põlluääri ja metsaservasid. Ühel järjekordsel nädalavahetusel tüütuid hunnikuid virnastades tekkis mõte kuidas saaks elu kergemaks teha, ehk mõne etapi vahele jätta. Ehk siis hetkel hakkeks mineva võiks ise tarbida ja tüved müügiks teha. Maha võetud võsa, oksad ja ladvad peaksid minema kohe sealt, kus nad maha võetud said hakkurisse. Ideaalsel juhul oleks hakkuri väljundi küljes rippumas 100L prügikoti mõõtudes võrkkott. Lased koti täis, paned kärule jne.
Ladu oleks kunagine heinaküün. Seal nad võiksid seista kuni kolm aastat. Ruumi on. Vanemaid järjest tarbiks. Mul küsimus, kas kotte riita ladudes see pudi kuivab või läheb hallitama?

[muska71]

Kuidas sul, Muska71, laomajandus korraldatud on? Täitmine, kuivatus ja punkri täiteks kraami laost kättesaamine?

Ma teeks põhiliselt põlluääri ja metsaservasid. Ühel järjekordsel nädalavahetusel tüütuid hunnikuid virnastades tekkis mõte kuidas saaks elu kergemaks teha, ehk mõne etapi vahele jätta. Ehk siis hetkel hakkeks mineva võiks ise tarbida ja tüved müügiks teha. Maha võetud võsa, oksad ja ladvad peaksid minema kohe sealt, kus nad maha võetud said hakkurisse. Ideaalsel juhul oleks hakkuri väljundi küljes rippumas 100L prügikoti mõõtudes võrkkott. Lased koti täis, paned kärule jne.
Ladu oleks kunagine heinaküün. Seal nad võiksid seista kuni kolm aastat. Ruumi on. Vanemaid järjest tarbiks. Mul küsimus, kas kotte riita ladudes see pudi kuivab või läheb hallitama?

Minu isiklik subjektiivne arvamu see,et lihtsam on tõstukiga need ladvad ja hakkuri kraam kärule tõsta,transatada hoidlasse või juurde ja siis hakkurist läbi ja sinna jääb kuivama.Ise teengi nii.Mul 3 hoidlat,esimena 4x4m pinnaga.teised 2 on 2,5x6m kongid.Üks mingi vene aegne turbaveo käru millel katus peal ja teine hiljuti toodud loomaveo furgoon.Kõigis neis on hakkekihi paksus kuni 2m,keskelt nats hallitama läheb aga kuivab kõik kenasti ära.Pakun,et meetri kõrgune kiht ei lähe isegi hallitama mitte.Olen ka kunagi big bag kottidesse lasknud metsas,aga nende kottidega majandamine paras tegemine,lihtsam laod kasvõi käsitsi tõstes oksad kärule ja ilusti pannes neid ikka mahub sinna...Mina laon oma kerghaagisele kihi peale seni kui ulatan laduma,siis veoka koormarihmaga tõmban hunniku kokku ja vajadusel mitu korda pingutan ja niimtehes saab päris vihase koorma peale,olen ka suurusjärk tonna oksi nii ladunud.
 Kui talvel tuppa vaja tuua siis neisse valgetesse kottidesse kus suhkurgi sees ja nendega tuppa ja põleti kolusse.Kui otse kotti lased siis koti tõstad küüni ja siis hiljem kotist otse punkrisse.Eks kuidas parem ja mugavam õpetab juba töö...

[2715]

Seni kui meil mõeldakse ja arutatakse on juba tehtud välikatsed roo briketiks pressimiseks.
Kokku ta jääb ja põleb ka ning tuhka saab tublisti.
Isiklik arvamus, et see kepp ei kõnni ja sisse tuleb rohkem energiat panna kui tagasi saab.

[PlyVal64]

Seni kui meil mõeldakse ja arutatakse on juba tehtud välikatsed roo briketiks pressimiseks.
Kokku ta jääb ja põleb ka ning tuhka saab tublisti.
Isiklik arvamus, et see kepp ei kõnni ja sisse tuleb rohkem energiat panna kui tagasi saab.

Suhteliselt asine test AGA - ainult roost briketi pressimine on ammu teada ja testitud et suhteliselt mõttetu. KUI, siis vaid suurjaamades suurkogustes. Roog oleks pigem täiteaine sellele puitmaterjalile, mid aenanst üksi ei jaguks. On ju ka turvast selleks kasutatud ja turbal on täpselt sama häda kui rool - tohutu tuhasus! Kõi kme kütsime briketiga ja ei vingunud  Mingi 40 tonni nõukaaegset turbabriketti olen ma küll kodus ja Vanaema juures sisse visanud  EV tulekuga lõpetasime selle. Aga ma olen Sõpradelt saadud vanu jääke suvekodus talvel pliidiall kuuma hoidmiseks küll tarbinud. Paar ämbritäit on läinud ja on parem kui puud. Ehk ma ei näe mingit takistust, lihtsalt briketiliin on selgelt liiga kallis iseendale toota. Pellet on palju odavam aga vajab jälle ise spetslahendusi põlemiseks. Õnneks on kõigest hektar roogu aga mullaboniteediga 64 ja metsaboniteediga I ja II metsa nii palju, et küttepuu puudust ei paista kunagi tulevat  Seega minujaoks väga teema pole aga tulevikus suureneda võivas energiakriisis mine tea. 

OT in: 
Kulu pool muus osas on sama, mis iseenda metsadest iseendale 100 kildi kaugusele küttepuid teha. Tasuta pole midagi aga OMA metsade hooldamine ja sellega saadav vaimne nauding ning füüsiline koormus on seda väärt. Just tegime ndlavahetusel omale koorma üraskikuuske ja liinipuhastust. Haagis oli tegelikult triiki täis ja bussis ka mõned pakud rohkem ehk u. 4-5 ruumi sai toodud. KULU oli Autolevist Vito rent + diisel, kokku 100 raha. OK, see oli 3 päeva ja seal sees oli ka kodust kuhja lehekottide Jäätemjaama viimine (muidu olen Bolti kasutanud, selline 15-20€ kord) ja Sõbrale mööbli vedu Piritalt Nõmmele. Metsas saagimine + pealeladimine on aeg, Prouaga kahekesti vast kokku 8 tundi sai müratuid. Nüüd kodus osade nottide järkamine, lõhkumine ja riidastamine vähemalt teist samapalju, pigem rohkem. Vahemärkusena: võtsin Kindralilt puulõhkumsimasina ja kurat, on ikka hea küll üraskikuuske tükeldada. Katuse all on ikka mõnus, sadagu või pussnuge. Aga pakkude sinnagi ladustamine koosluselt võttis tunni! Järgmisena on plaan ikkagi ka kiirjupitaja rentida, näoraamatus pakuti 50 raha ööpäev Ojasoolt. Järvamaale sobib, pole mõtet Kiltsist Sõbra trakatsiversiooni vedada. See on nüüd küll kiire masin kes kohe ka pakendab aga kulu on ta ikka! Ma ei "raatsi" kasvõi neid jämedaid kuuseoksi lõkkesse visata, see ju parim saunaküte üldse! Muust peenest pudist rääkimata.

Ja seda on ka lõputult juba pikali. Samas võiks selle ju hakkida, siis ei peaks üldse vaatama-sorteerima ja kasvõi DIY biomassipõletisse saata. Lasin sellist maha et tagapool olevale ohutult ligineda. See 3-meetrine 7-kuune paju on näide mullakaardi boniteediga 64 ja metsaboniteediga I reaalsest rohemassi kasvukiirusest  See on täiesti sõge kasvamine!!! Kui naabrimees oma huskyde jooksutamiseks seda liinialust teed suure traktoriga ei niidaks, siis ei oleks mingit ligipääsu juba teisel aastal... Ma nüüd püüangi selle kuja kännu- ja tüükavabaks saada (vastik halb "töö" liinipuhastusbrigaadilt) et vaadata just energiavõsa pilguga. Või et sama laia purustajaga lihtsalt puhta heinamaana hoida, ku ivõsakasv või saadav kogus poleks jamamist väärt.

Kui nii võtta, siis ka see kepp ehk halupuude tegemine endale ei kõnni samamoodi!!! Paratamatus on millaski aga see, et kahel vanavanemal on kolm kallist vara, mis kõik vajavad hoolt ja aega aga müügiplaani pole ühegagi. Linnamaja, suvila 6,5Ha maaga ja 3-toaline talila 10Ha maaga. Hetkel veel 3-toaline on 83-aastasel kasutusel, muud on juba ammu meie teema. Ja see kõik ongi "kallis" ja töö- ning ajamahukas!!! Ja tänane halupuu hind 100+ raha ruumist DDU Nõmme ei ole üldse palju. Omanik ja Peremees olla ongi kallis!  OT out.

[2715]

Mina ikkagi seda meeletut säästmist ei taba.
Kui mul on vaja puid kütteks võtan sae ja lähen metsa.
Lasen omale vajaliku ehk metsaka soolokoorma maha ja laasin.
Kulub 3 päeva rahulikult tegutsemist ja metsa sõiduks-saele kütust 40 eur eest.
Kui tahan seda metsast välja saada siis tuleb kas traktor ja teeb möödaminnes selle nõksu ära 150 raha eest.
Nüüd kõne veokajuhile, kes võtab selle peale ja paneb mulle üle aia hunnikusse aluspuude peale ja võtab sellest 200 raha.
Siis võtan ma kätte sae, lasen järjest pakkudeks, pakud aiakäru peale ja 30 meetri kaugusele puukuri, kus on lõhkuja riida kõrval.
Lasen pakud laiali ja ühtlasi panen ka riita kohe maha loopimata.
Elektri ja bensiinikulu ehk 20 eur.
Kõik see võtab aega umbes 2 tööpäeva.

Mis siis aasta puu makab?
Oma tööd arvestamata saan 410 raha.
Tööaega arvestada siis umbes 40 tundi tööd.
Kui seda teha 10 eur tund lisandub 400 eur.
Seega üks aasta individuaalelamu ja töökoja kütmist maksab 810 raha.
Ma ei tunne et see kallis oleks või eriliselt raske et peaks kaubakäru ja kerghaagisega metsa mööda ringi ratsutama ja neid puid ühekaupa taga ajama.
Ajamahukas? No kuidas võtta- aastas on 52 nädalat ja neist üks kulutada küttepuu varumisele ei tundu ülearu koormav.
Ma muidugi elan teises, võibolla isegi kolmandas Eestis ka ja siin kehtivad teised seadused...

Parandasin nädalate arvu ära.

[Peeter2]

Mis siis aasta puu makab?
Oma tööd arvestamata saan 410 raha.
Tööaega arvestada siis umbes 40 tundi tööd.
Kui seda teha 10 eur tund lisandub 400 eur.
Seega üks aasta individuaalelamu ja töökoja kütmist maksab 810 raha.
Ma ei tunne et see kallis oleks või eriliselt raske et peaks kaubakäru ja kerghaagisega metsa mööda ringi ratsutama ja neid puid ühekaupa taga ajama.
Ajamahukas? No kuidas võtta- aastas on 70 nädalat ja neist üks kulutada küttepuu varumisele ei tundu ülearu koormav.
Ma muidugi elan teises, võibolla isegi kolmandas Eestis ka ja siin kehtivad teised seadused...

Inimesele lihtsalt meeldib neid puid ühekaupa taga ajada... 
(Aastas oli 52 nädalat viimati kui ma vaatasin)

Huvi pärast, mitu ruumi puid sa selle 410 raha eest said?

[PlyVal64]

Aastas on 52 nädalat  Nädal metsas ongi mõnu ja raha pole mõtet lugeda. 
Kui ma arvutan kogu majapidamise kulu aasta peale kokku, on see ikkagi väike. Kalliks teeb võimalus seda omada  Selles suhtes on too uus maa hindamine jube mõnus - see on ju maa enda hind ilma metsa ja hooneteta! Paned asjad sõltuma ja avastad, et see kulu kogu omanduses oleva väärtuse teenindamiseks on samahea kui olematu! Elamine tänases ühiskonans ja meie kombel kulutab igal juhul raha. Ega siis meie peame ise ka Forbesi või Äripäreva topiste-nimekirja metoodikat kasutama! Kuipalju meil raha kontol on või pole, ei määra midagi. Vara on Tegija. Kui vara on veel ka hüpoteekide ja muude kohustuste vaba, seda enam. Mets ja heas asukohas maja on ka väga likviidne lisaks maale kui väga kinnistunud varale lisaks. 
Liihtsalt küss taandub sinna, et selline minu unistuste 29tuhat masin on küll vaid mõne protsendi jagu meie varade väärtusest aga kui ikka kontol pole, siis pole  Sama on ju ka kasvõi puude tegemise või roo pudistamisega. Aega leiab, jupikaupa raha ju ka et näiteks kaubikut rentida. Ma vaikselt üha enam mõistan uuttüüpi jagamismajandust mis tegelikult tööriistarendina elab meil juba väga kaua! Lihtsalt nüüd on see levimas ka igapäevasesse ellu.  
Aga mis on kalleim vara - AEG! Lihtsalt tuhandete eurode kulutamine kiirendamaks aja kulgu ei tundu mõistlik. Aja kulg on ka Looduse kasv ja vaikselt lööd ka sellele käega  Kuna ise tarbid sellest nii väikese osa, siis käsitöö ja enda liigutamine ongi suurim rõõm.

[ak75]

Mina ikkagi seda meeletut säästmist ei taba.

Eks ta nii on, et mida mugavamalt ja vähema ihuvaevaga tahad, seda rohkem läheb maksma.
Natuke oleneb ka metsatüki-ladustamispaiga-tarbimiskoha omavahelistest kaugustest.
Ise olen viimasel paaril aastal teinud hakkematerjali ja kütet koos, mistap aja säästmise huvides olen lasknud kõik suure traktoriga teenusena välja vedada, küte  kolme meetristena kuuri ette, edasi rendin halumasina ja leian abilise või ohvri, kuidas võtta. Ise opereerin halumasinat ja abiline veab notte ette. Masin on algul kuuris ja liigutan teda sealt meetri kaupa välja. Halud jäävadki nagu kukuvad, selg kiidab lahendust. Ainult ükski abiline teisel aastal enam abiks ei tule, mis on murekoht, sest võimalikud variandid kipuvad ammenduma.
Ca 30 tihu alates pealekorjamisest kuni haluks saamiseni läheb maksma ca 800- raha. Oma töö, ehk langetamine-laasimine jupitamine-halutamine selle juures nullhinnaga.
Kui nüüd halupuud müügiks peaks tegema, peaks soetama halumasina, edasi lisanduks halgude kasti ladumine ja kallutamisvõimeline veok (+ kõik viimasega seonduv). Ränkraske töö tegelikult. Väike arvutus paberinurgal ja 100 eur ruum (hind, millega täna saab otsides ka märjad puud Nõmmele) enam väga ei kõneta. Juhuks, kui elu peaks halbu pöördeid võtma, plaaniks B või C siiski annab parema tunde kui mittemidagi.

[Marko]

Masin on algul kuuris ja liigutan teda sealt meetri kaupa välja. Halud jäävadki nagu kukuvad, selg kiidab lahendust. 

See avaldus väärib preemiat! Vähem mõttetut rassimist on alati parim lahendus.

[PlyVal64]

Mina ikkagi seda meeletut säästmist ei taba.

Ca 30 tihu alates pealekorjamisest kuni haluks saamiseni läheb maksma ca 800- raha. Oma töö, ehk langetamine-laasimine jupitamine-halutamine selle juures nullhinnaga.
Kui nüüd halupuud müügiks peaks tegema, peaks soetama halumasina, edasi lisanduks halgude kasti ladumine ja kallutamisvõimeline veok (+ kõik viimasega seonduv). Ränkraske töö tegelikult. Väike arvutus paberinurgal ja 100 eur ruum (hind, millega täna saab otsides ka märjad puud Nõmmele) enam väga ei kõneta. 

Nii on et "lihtasalt" ja korraga palju teha tahtes maksab tehnika palju! Aga päriselt iseendale ja mõnuga tehes mitte! 

Ma suutsin seekord ära tuua üüratu koguse (seda oli tegelikult sõites tunda  ) ehk laupäeval lõpetades mõõtsin üle, 4 ruumi lõhutuna riidas, 2,5 kuiva ja 1,5 talvel lõigatut ja maas olnut. See on meil kolmveerand talve kogus järgmiseks aastaks (10rm on 12 kuud), mille kulu oli siis 100+oma töö. Oma töö on puhas kokkuhoid jõusaali ja haiglakulude arvelt, lisaks vaimne tervendumine mis tegelikult pole üldse vähetähtis! Ilma igasuguse naljata. See "hea tunne" tehtud tööst, rahuolu ja valmisolek mistahes külma ees jm on rahasse mittepandav! 
Seega 25 €/rm ja see ei tee kuidagi selga haigeks ega midagi. Paaril õhtul peale kooli mõne tunnikese lõhkusin masinaga, kärutasin teise kuuri ja ladusin riita. Mul oli veel Noarootsi jämedat rannamändi ka + vana põrandalaud, kokku tegin siis pea 5 ruumi ütleme 14 tundi rahulikku tööd "tagumise poolega". Selle põrandalaua "utiliseerimise" eest küsib jäätmejaam päris palju raha! Rauast saunaahi aga vaid rõõmustab selle üle. Ökoterroristid võivad aga istmikusse siirduda  Ka see oli kokkuhoitud raha sest ühe naelu ja krohvi täis puukoorma ma viisin Paljassaarde ja taheti samamoodi sott! Võttes, et ämma jurues tuleb niigi üle nädala käia ja soodafoobiaga maksab ka see bensuna 25€, siis ma olen tegelikult rahaliselt plussis ja kuuris on terve talve varu. Ja ei põe ka tihedalt sauna küttes, mis ka soojendab pärast maja, saun mul majas sees. Saun ja pliit on suurimad puuröövlid. Kogu küsimus on ju sellrs, et ma niikuinii käin ühes ja teises kohas. Reaalselt oli ju "üle"kulu rendikaubikuna 75€ ehk 18.75€/rm. Aastas on 52 nädalavahetust, millest ütleme 40 oleme kas ühes või teises kohas. 10 ruumi puid jagatuna sellele teeb iga kord 0,25rm/0,4tm. Oma mets on ju tasuta, ma võisk igakord lihtsalt sõiduka pakiruumis halge vedada ja kütusekulule  see eriti ei mõjuks. Kuna ma kasutan ka üliodavat tehnikat saest turvavarustuseni (ja ma olen korralik selles), siis kõige "kallim" kulu ongi Aspen  Seekord kulus suisa 3 liitrit seda... 


Ehk ISEENDALE ja OMA biomassist ISE käsitöönagi kütet teha on ikkagi kõige odavam! Mida lihtsamalt tahad läbi saada, seda on ju ka hakkpuidu põleatmine, seda kallimaks asi läheb...kui ahjusid mitte arvestada! Samas ahi on ka päris pikaajaline investeering, pikem kui igasugu isetöötavad põletid jms rauast otsasaav kola. Korralik ahi on 50 aastat. Siin tekib lõpuks mugavuse/tasuvuse ja ka kiiruse suhte küsimus, et odavam võib moodsamate ja tavaliselt ka efektiivsemate seadmete vastu vahetamine piaks vaates tulla. Jälle mingi pikema perspektiiviga võttes ja metsa omades, mis ju muudkui kasvab, siis hästi mehaniseeritud, kiire ja lihtne ei pruugi vale lähenemine rahakulutusele olla! Küsimus ongi raha olemasolus ja tahtmises näiteks kodulaenu 30 aastat teenindada. Et siis ATV/minitraktor+palgikäru, hakkurid  jms juurde suurusjärk 30K€ uue suure maja hinda on suhteliselt "köömes" kuumaksena. Ostes uued asjad ei kasuta sa kunagi nende ressurssi oma majapidamises 30 aastaga ära ja traktor teeb aastaringselt midagi. Oleks täna 30 ja ehitaks oma metsaserva kodu, siis vaid ni iteeks! 52-aastasena ja juba kõike arhailist omades ei näe põhjust. Kui kütta enam ei jõua on aeg soojale maale talvituma minna.

[muska71]

Mul roostevaba põleti juba 3-4 talve ja nagu uus...äkki kestabki minu elu ära...Mul ka ahi olemas,aga vot ei taha ega viitsi seda kütta,lihtsam ja mugavam katel hakkepuiduga...Kunagi kui siia elama tulin oli majas 3 ahju+pliitsoemüür.Nii mõtetud küttevärki kui siin oli pole veel näinud...All ühes maja otsas ahi+2 tuba mida kütab-see normaalne.Köök+tuba+esik ja seda köök+tuba küttis suur ahjukolakas...Köök+esik küttis pliitsoemüür ja need ahi ja pliit olid kõrvuti...Hakkasin katelt panema ja ülemine ahi tahtis ise alla tulla ja lendas kiiresti välja...Köögist lendasid ka ahi ja pliitsoemüür välja ja asemele tegin pliitsoemüüri(kütab köök+tuba+esik) ja sellest juba ei tea mitmes versioon...(oli tavaline pliit,siis pudel sisse,siis pudel välja ja kaminpliidiks ümber ja lõpuks üldse välja)Nüüd  katelpliiti kütan halupuuga ja see kütab ka soemüüri,katelt kütan hake ja mulle meeldib,hea lihtne odav.Puid ostsin viimati pea 10A tagasi ja 10 aasta varu ootab küünis...

[ak75]

Mina ikkagi seda meeletut säästmist ei taba.

Ma suutsin seekord ära tuua üüratu koguse ... 4 ruumi ... mille kulu oli siis 100+oma töö. Oma töö on puhas kokkuhoid jõusaali ja haiglakulude arvelt, lisaks vaimne tervendumine mis tegelikult pole üldse vähetähtis! Ilma igasuguse naljata. See "hea tunne" tehtud tööst, rahuolu ja valmisolek mistahes külma ees jm on rahasse mittepandav! 
Seega 25 €/rm ja see ei tee kuidagi selga haigeks ega midagi.

Songaga märgi notte kärule lohistada ja puhas rõõm?
Eks igaüks ise teab, mis teeb ja kuidas elab, aga üldiselt inimesed panustavad tehnikasse ja kvaliteetsetesse tööriistadesse, et elu oleks kergem ja seeläbi parem elukvaliteet.
Ei poolda tsiteeritava poolt igal teemal tohutus mahus toodetavat säästulahenduste ja odava sita promo lehekülgede kaupa.

[tõnn]

Miks peab songaga metsa minema?
Songaga minnakse arsti juurde.

Mina tegin eelmisel talvel puuriidad metsa, kevadel tõin põkatsiga välja.

Ei mingit saepuru kodu juures.

[PlyVal64]

Tiheasustusalade hakkpuidu-biomassi näide. Nimelt eile tulid tänavavalgustuse-liinimehed reaalselt traatides olevaid oksi "kohendama" aga kuna oli tuttav siis kasutasin muidugi kohe võimalust  Tegelesin linnas haljastusega, mitte metsakasvatusega, ja pügasin ehk nemad saagisid tõstukiga 2 pärna jälle ära + kõver kask liinide peal ja tänava kohal, kus oli juba niigi kaks risti peal. Minu poolt juba kolmas täisnudimine, kokku pärnade 100-aastases elus peaks olema kas viies või kuues. Kask oli minu "vitsakask" ehk ~45 aastat tagasi oli peenike pisike vitsake kuskohast Ema sai oksa võtta  Ma lõikasin pärnad samanudiks 2009, kuukli tänavavaade 2011 ja kask ka näha mis juba siis sai esimese risti, ja sealt sisi vaadatavad veel 12, 14 ja 18 seisud. 

Seega on siin tegu 13 suve juurdekasvuga suhteliselt vanadel puudel. Kasel oksa samahästi polnud. Muidugi pole seda palju aga maal suurtes metsades ja võsastuvatel suurtel aladel me ei hooma puude kasvukiirust, samas linnas läheb kõik see täna enamuses jäätmejaama ja vaid teatud osa hakkpuiduks. Ise ka võitlen, et kas kärule ja maale lõkkeks või pudiks. Ma isegi püüan iga viimast saagimsväärt oksakest saunaahjule hoida ja täpselt aasta tagasi mõned alumised oksad tiigriga eemaldades sain sellise hunniku + 4 väikest suhkrukotti multši. See tuleb siis 13 suve juurdekasvule veel lisaks. Nõus, seda pole ju kütmise mõistes palju, eelmise aasta saagiga saan 6-7 sauna teha ja seekordsega veab vast aastakese välja sest me ei tee iga nädal kaugelt sooja. Äkki isegi rohkem. Samas, kui see kõik pudistada ja briketiks/pelletiks pressida, on moodne mõistliku suurusega soojapidav maja, siis selle hulgaga saab juba mingid päevad ja äkki isegi nädalad hakkama? Lisame nädalataguse seisu selle materjaliga  Riiki niimoodi elus ei hoia aga lokaalsemalt ja iseennast vast küll. 

Mis veel: täna on pelleti ja puubriketi hind 300+ €/T, jätame need hullused kõrvale. Aga isegi siis, kuivanuna on seda puidupudi ennast u.200 kilo. Isegi nii on selle väärtus täna vähemalt 60€!!! Ja meil ei ole seda lahendust, et tuleks seltskond, laseks kohapeal pudiks ja eraldaks a'la "kümneka". Asisema oksahekseldi rent on 20-40 raha ja vajab ju autot millega tuua-viia. Bolti busssi rent et oksad jäätmejaama viia maksab samapalju. Seega tundub, et lähikonna Sõber-Mõisahärra 2,1kW Stiga valtshekseldi saab jälle tööd ja ma lähen jälle Talle vahepeal appi. Aega ju leiab ja täiskoormusel kulutab see kuni 50 senti tunnis elektrit. Odavam. Eks siis vaatab, mis kogus sellest "arboristikast"  lõpuks tekkis. Sportlik huvi teha visualiseeriv loomkatse. Seekord siis omavalmistatud biomass, põletit kahjuks pole

[alfredo]

Mis veel: täna on pelleti ja puubriketi hind 300+ €/T, jätame need hullused kõrvale. Aga isegi siis, kuivanuna on seda puidupudi ennast u.200 kilo. Isegi nii on selle väärtus täna vähemalt 60€!!! ...

No tegelikult ikka sedasi ei ole, et hunniku pudi kütteväärtus ja kasutusmugavus kuidagigi pressitud toodangu vastu saab. Olles selle küttemajandusega viimased paarkümmend aastat tegelenud, ütleks et üle kõige on otsene elektriküte, aga ikka jube kallis hetkel, kaudne  elektrikas soojapumbaga on ka hea, aga alginvesteering üsna piiripealne ja vanas asustuses ei hakka ammugi maad sellepärast üles sonkima. Õhuvariant on veidi soodsam ja arusaadava kuluga toimetab umbes kaks kolmandikku aastast, aga siis peab sooja ikkagi kuskilt juurde saama. Edasi mugavuse järjekorras gaas(katla hooldus 1-2 korda aastas), pellet(vähemalt korra-kaks nädalas peab asjale peale vaatama), hake(suhteliselt igapäevane sebimine sellega, kui just päris ehtsat katelt koos hoidlaga pole viitsinud püstitada). Järjekorra lõppu jäävad juba täiesti manuaalsed variandid, intervalliga 0,5-6tundi ja sobivad hästi pinsipõlve sisustamiseks, kui mööda maailma hulkumisest siiber või tibidega enam ei näkka.

[PlyVal64]

Mis veel: täna on pelleti ja puubriketi hind 300+ €/T, jätame need hullused kõrvale. Aga isegi siis, kuivanuna on seda puidupudi ennast u.200 kilo. Isegi nii on selle väärtus täna vähemalt 60€!!! ...

No tegelikult ikka sedasi ei ole, et hunniku pudi kütteväärtus ja kasutusmugavus kuidagigi pressitud toodangu vastu saab. Olles selle küttemajandusega viimased paarkümmend aastat tegelenud, ütleks et üle kõige on otsene elektriküte, aga ikka jube kallis hetkel, kaudne  elektrikas soojapumbaga on ka hea, aga alginvesteering üsna piiripealne ja vanas asustuses ei hakka ammugi maad sellepärast üles sonkima. Õhuvariant on veidi soodsam ja arusaadava kuluga toimetab umbes kaks kolmandikku aastast, aga siis peab sooja ikkagi kuskilt juurde saama. Edasi mugavuse järjekorras gaas(katla hooldus 1-2 korda aastas), pellet(vähemalt korra-kaks nädalas peab asjale peale vaatama), hake(suhteliselt igapäevane sebimine sellega, kui just päris ehtsat katelt koos hoidlaga pole viitsinud püstitada). Järjekorra lõppu jäävad juba täiesti manuaalsed variandid, intervalliga 0,5-6tundi ja sobivad hästi pinsipõlve sisustamiseks, kui mööda maailma hulkumisest siiber või tibidega enam ei näkka.

Mugavus kindlasti, omal gaas maja nurgast 1 meeter aga ei kasuta! Elektrit kasutan vajadusel aga ju ka pigem otse soojaks veeks, vetsuradikas talvel ja seinapealseid "soojendusvarusid" pole kaua tarbinud. Aga ku ion vaja ära olla ,tuleb kasutada. See on alati nii olnud, et otsene elektriküte on odavaim investeering ja kui on soojapidav väike maja õige kütteviisiga, võib asi ka pikas perspektiivis täiesti kasumlik olla. See torukatel ja põrandaküte on imeline, just kuu+ eest hea tuttav ostis Nõmmele 12 aastat vana 100-ruuduse korteri sellise lahendusega ja arved on "olematud". 3 Naist majas ja ~100 raha kogu elekter, seal siis ka boiler. Lihtsalt on see visuaalne pool segusõlmes ja elektritöödes kohutav ja tuleb ümber teha. Ootab talve ära ja siis saab teha arvutuse, kas tasub õhk-vesi väikese masina peale mõelda, selle võimekus on olemas sest 1.korrus ja lõunasse hoovi varjatud päiksesevarjestusega terrass.  

Mis puudutavad manuaalseid variante, siis kõik sõltub ikka ka köetavast pinnast ning lahendustest. Näppudel arvutades on ikkagi seesama katelpliit ja elektritenn suures hästi isoleeritud kulupaagis koos põrandaküttega parim. KUI on omal mets olemas. Ja KUI maja/korter ka sooja peab ehk pole päris puukuur. Ja KUI omale ka meeldib liigutamine. Suurim häda on  ju see, et kõik tahavad täna ilma rahata elatud saada, kõik on tuumaenergeetikud ja elektrijaaama bossid. Aga elamine ongi kulu, eriti meie kliimavöötmes! Talveriiete kuluga võid Päikserannikul talve kommunaale maksta... 
Minu näppudel arvutus ütleb, et kuni 1€/ruutmeeter on odav kulu aga tähendab ka ise töö tegemist ja madalamaid "ootuseid" mugavusele elik laiskusele  Mina näiteks.
1-3 tavaliselt mõistlik mugavuskulu, 64 ruutu 3-toaline maapiirkonnas, midagi ämm tegema ei pea, u.2€ ruut aastaringselt ühtlaselt jagatuna ja see nüüd alels tõusis tänu kütteõli hinnatõusule. Ülimõistlik kulu isegi pensionärile üksinda, teleka ja moblaga koos kõik ~150€ ei "tapa". 
3+ raiskamine või arutu mugavuse tagaajamine. 100-ruuduse uue korteri kommunaaalid 500 on selgelt ajuvaba aga seas sees on ju "miljon" rida igasugu lolluseid. Euro siit liftiltrosside õlitamisele, 80 senti sealt vendifiltritele, 1.20 kolmandast kojamehele, käibekas otsa... Siis on tõsteukse hooldus ja üldelekter ja ukseautomaaatika ja... Proua näitas ühte erilsielt pikka arvet nn"luksus"majas - loe: pangaorjadele mõeldud magala. 17 rida ja seal sees pole ju laenumakset, intresse jne!!! Vaade pidi olema... BS! 


See siis küte-vesi-kanal-vent.

[PlyVal64]

Loomkatse tehtud. Üliaeglase aga vaikse 2100-vatise Stiga Bio Quiet valtspudistiga 8 tundi tööd ja jäme puistekuup haket kärus. Läheb maale Sõpradele, ise vaatavad mis teevad. Loomadele allapanuks näiteks? Oleks muu tehnika olemas, siis järgmiseks talvels saaks kütet pressida. 
Teine kuup tuli aga halupuud. Ja see siis olematu liinipuhatuse/valgustusarboristikaga linnas, kus enamus on 12 suve pärnade juurdekasv.  Elektrikulu on 3,5€. Tegelikult ega me hästi ikka ei adu mahtusid! Ma poleks ever julgenud pakkuda kuupmeetrit oksapudi!!! Olin 6 valget kotti täis pudistanud, helistasin käruomanikule Järvamaale ja teatasin, et Ta saab omale veerand kärutäit haket  Tegin 70-liitrise segutünniga, kokku tuli 15 täit. See ongi jäme kuup. Jämeda materjali mahtu veel adud aga oksasodi oma küll mitte...aga seda ikka on!

[v6sa]

Lisaks sobib väga hästi käiguteede tugevdamiseks murukamarasse

Pluss peenarde multšimiseks (ettevaatust hallitusega, kõik liigid ei talu puuhakkega aktiveeruvat mullaelustikku) ning miksei umbrohutõrjeks mujalgi.

Mitu tundi tööaega kokku läks?

[Marko]

8 tundi on kirjas. Kas riida peal olevad õllepurgid lähevad ka omahinna sisse? See pudikant maksab ju tööna vähemalt sajalise, pigem rohkemgi.

[alfredo]

Jahutaks veelkord optimismi. Kärus olev pudi kahjuks kütteks ei sobi, maksku või null eurot kant. Või ütleme, et pärast sõelumist midagi saaks, umbes ühe kümnendiku üldmahust. Tume mass ei oma erilist kütteväärtust, aga katab hästi katla küttepinnad tahma ja tolmuga. Pärast ladestumist ei saa seda vähestki sooja, mis massis teoreetiliselt sisaldub, kätte. Nii kahjuks on. Oma osa eelnevas on sellel pudistajal-hakkuril, teine toormaterjalil. Aga mõni tund vabas õhus liigutamist on iseenesest tervislik toiming.