03-12-2022, 21:15 PM
Haab on liiva nii täis, et lausa paha hakkab. Haavikus töötades peab harveril saeketti vahetama kordades tihedamini, kui ükskõik millises muus suvalises kasvavas metsas.
(03-12-2022, 21:15 PM)Janka Kirjutas: Haab on liiva nii täis, et lausa paha hakkab. Haavikus töötades peab harveril saeketti vahetama kordades tihedamini, kui ükskõik millises muus suvalises kasvavas metsas.Justjust. Jääd pimedapeale haaba aga tegelikult ka saart saagima, tekib tunne nagu lõikaks rellakaga lattrauda. Sädemeid lendab. Üks asi on alati teooria ja koolis õpitu aga kui sa sellega reaalselt esimest korda kokku puutud, on "tunne" hoopis teine. Mina ise panin kõige esimene kord sae küll seisma ja vaatasin, et ega ma lollaks pole! Et kas on tüves sees okastraat või ma ei näe enam kivi... Et saen värsket haava notti ja tuld lendab
Tsitaat:Leidsin jube hea õppematerjali!Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? Et kas ikka on kasulik kõik need metsa mahavõtmise, -veo, -töötlemise, -ärapõletamise ja soojuse laialijagamise ning mõõtmise seadmete ehitus- ja ekspluatatsioonikulud võrrelduna sealt reaalselt saadaoleva energiaga. Mugav küll, selle vastu ma ei vaidle aga kas ka mingit kasu toob energia näol? Mulle tundub, et enne põletamist on sinna pelletisse või muusse küttesse niipalju energiat raisatud, et kasu polegi. Võrdleks kasvõi kuludega: kahemehesaag, kirves, hobune, ahi? Võimalik, et oleks kasulikum äraraisatud diislikütus, bensiin, metallisulatusahjudes kasutatav küte, treipingi ja keevituse elekter, tehaste valgustus ja muu raisatud energia ajada otse kodu ahju.
(06-12-2022, 15:06 PM)aavu Kirjutas:Tsitaat:Leidsin jube hea õppematerjali!Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? Et kas ikka on kasulik kõik need metsa mahavõtmise, -veo, -töötlemise, -ärapõletamise ja soojuse laialijagamise ning mõõtmise seadmete ehitus- ja ekspluatatsioonikulud võrrelduna sealt reaalselt saadaoleva energiaga. Mugav küll, selle vastu ma ei vaidle aga kas ka mingit kasu toob energia näol? Mulle tundub, et enne põletamist on sinna pelletisse või muusse küttesse niipalju energiat raisatud, et kasu polegi. Võrdleks kasvõi kuludega: kahemehesaag, kirves, hobune, ahi? Võimalik, et oleks kasulikum äraraisatud diislikütus, bensiin, metallisulatusahjudes kasutatav küte, treipingi ja keevituse elekter, tehaste valgustus ja muu raisatud energia ajada otse kodu ahju.
(06-12-2022, 15:06 PM)aavu Kirjutas:Tsitaat:Leidsin jube hea õppematerjali!Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia?
(06-12-2022, 19:01 PM)Daff Kirjutas: Näite võiks tuua männipuidu kohta. Kas on võimalik männihaluga pliidirauda valgeks kütta või ahjuvõlvi kokku põletada? Ei.Kunagi vist siinsamas foorumis tuli jutuks aoga kütmine ja samuti pliidiplaat punane,halupuuga ei lähe ja tookord vist oli motamees kes seletas lahti selle miks agu nii palju kuuma annab.Mina julgeks briketi ja mööblivabriku jäägid aoga ühte patta panna.Ka mina olen kunagi linnas korteris mööblivabrikust toodud nn pindudega kütnud pliiti kindlasti.Ei mäleta enam kas ahju ka läks,aga ahju sai ka gaasiga kõvasti köetud ja ahi tänaseni väga reipas seisus vaatamata vanusele.Vast 60-ndad laotud ja tõmbab hääste ja ka kolle on korras.
Kui aga see männipuit tuleb kuivatist siis pliidiraud põleb lihtsalt ära või ahjuvõlv kevadeks kukkub kokku kui endale aru ei anna.
Meiekandi kunagise mööblitehase ümber said üle poolte majapidamiste endale kahe aasta jooksul uued küttekolded. Mina kaasa arvatud. Köeti kuivatatud materjali jääkidega mida müüdi 25 euri 2PTS4 käru täis.
Samuti on öeldud näiteks Atmos katla juhendis, et puitbriketti võib lisada kuni 10% kolde mahust kuna kütteväärtus on liialt kõrge.
See väärindatud küttematerjalist saadav energiakogus tasub küll arvutuskäiku.
(06-12-2022, 15:06 PM)aavu Kirjutas:Tsitaat:Leidsin jube hea õppematerjali!Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? Et kas ikka on kasulik kõik need metsa mahavõtmise, -veo, -töötlemise, -ärapõletamise ja soojuse laialijagamise ning mõõtmise seadmete ehitus- ja ekspluatatsioonikulud võrrelduna sealt reaalselt saadaoleva energiaga. Mugav küll, selle vastu ma ei vaidle aga kas ka mingit kasu toob energia näol? Mulle tundub, et enne põletamist on sinna pelletisse või muusse küttesse niipalju energiat raisatud, et kasu polegi. Võrdleks kasvõi kuludega: kahemehesaag, kirves, hobune, ahi? Võimalik, et oleks kasulikum äraraisatud diislikütus, bensiin, metallisulatusahjudes kasutatav küte, treipingi ja keevituse elekter, tehaste valgustus ja muu raisatud energia ajada otse kodu ahju.
(07-12-2022, 10:58 AM)deus Kirjutas:(06-12-2022, 15:06 PM)aavu Kirjutas:Tsitaat:Leidsin jube hea õppematerjali!Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia?
LK 14.
Tsitaat:Tavaliselt pärineb energia ja kütuse tootmiseks kasutatav puitbiomass neljast peamisestEhk jäägid, millest ka siin lõimes suures enamuses räägitakse! BIOMASSI põleti ja biomass üldisemalt. Nende jääkide tekkimise energiakulu saab lugeda nulliks. Sest nad ongi jäägid.
allikast:
• tootmisjäägid ja jäätmed;
• mittekaubandusliku puidu jäägid;
• tarbimisjärgsed puitjäätmed (nt
ehitus-lammutuspuit);
• linna-, põllumajandus- ja aiandusjäätmed ning – jäägid (nt oksad, võsa).
(07-12-2022, 13:03 PM)alfredo Kirjutas: (Hakkur), veski, tsüklon, etteveoteod, KUIVATI, press, pudila, pakendamine, kui omatarbeliseks hoiustamiseks bigbagides pole sooja või vähemalt kuiva ruumi võtta, loomulikult ka ruum ise, kuhu kõik eelnev ülesse panna ja töökorras hoida. Pluss elektriühendus, mis kodumajandi ära suudaks toita. See oleks vast minimaalne komplekt värki, mis tuleks ise ehitada ja kuskilt kokku mangudaVast kõike seda pole vaja aga summa läheb 20K juurde küll. Aga üks "aga" on ju veel: hakkega küttes peab olema ikkagi olulislet suurem ruum võtta! Hake on hõre ja seda kulub mahuliselt palju. Linnas suhteliselt lootusetu ettevõtmine. Elektri vajadus ei ole kodu-DIYmasinatel aga kuigi suur.
Rohke kuiva saepuru olemasolul ja standardite langetamise korral aitaks ka pressist ja mingist topsikust, millega sodi kolusse kallata, pluss piiramatust vabast ajast. Olen mõlemat varianti kaalunud ja eelistan siiski hakkega jätkata, kuigi ei ole teema algataja.
(07-12-2022, 15:49 PM)alfredo Kirjutas: Piiramatu vaba aja sisustamise all mõlesin siis umbes sellist üritust.Selline seade täiesti töötab isegi aga et mingit kogust saada peaks rulle olema kolm ja laiemad.
Realiteet on kodupressi puhul ja heal juhul 30-40kg tunnis. Pluss tolm, müra, pressimise alustamine ja lõpetamine. Olen aru saanud, et pärast lõpetamist tuleb augud läbi puurida või muul moel puhastada, muidu ei hakka uuel päeval press korralikult tööle.
(07-12-2022, 15:49 PM)alfredo Kirjutas: ....... Olen aru saanud, et pärast lõpetamist tuleb augud läbi puurida või muul moel puhastada, muidu ei hakka uuel päeval press korralikult tööle.
(08-12-2022, 10:59 AM)Daff Kirjutas:Ma kahtlustan kahte süüdlast: üldiselt puidul ligniini ja okaspuul lisaks vaiku Vaik + kuumus = liim Ja kes on ligniini tööstusjäägina näinud, siis tegu on vetsupaberi laadse valge tootega mis on täiesti omavahel kokku "kleepunud". Need on kaks asja, mida rohujahu ja muude mittepuitunud põllumajandustoodetest greenulite tegemisel ei olnud ega ole. Enamus on ju tegelikult söödapressid, millega saab ka põletuspelletit pressida.(07-12-2022, 15:49 PM)alfredo Kirjutas: ....... Olen aru saanud, et pärast lõpetamist tuleb augud läbi puurida või muul moel puhastada, muidu ei hakka uuel päeval press korralikult tööle.Aga kuidas nõukaaegse rohujahuveski (AVM) graanulipress töötas?
(08-12-2022, 12:12 PM)alfredo Kirjutas: Daff,Olen suurt pressi ka näinud mis kandi puru minutis vastu võtavad ja seal on auru kõvasti ning tööorganeid jahutatakse voolava veega.
Kahjuks ei oska vastata, kuna õnneks olen seni suutnud kodusest pelletitegemisest vaid mõttetasandil osa võtta. Miks, sellest kirjutas 2715 väga ilmekalt : ) Niipalju olen aru saanud, et auruga materjali pehmemaks tegemine toimub suurte presside juures, sellised väikesed hobikad toimivad hõõrdumisest tekkinud kuumuse abil. Aga jah, eks see protsess kokkuvõttes paras peavalu on.