[v6sa]

100 l läks nagu niuhti kui kündsid odessa peitlitega.

Saab ka rohkem sellest katlast läbi põletada, kui lolli järjekindlusega terve pikapäeva kanda gaasipedaali otsal hoida. Samas 65 l on ka vähevõitu... Mingiks sihtarvuks võiks pidada liitrit iga maksimaalvõimsuse hj kohta.

Kas kabiini ja käigukasti vahelt ei anna juurde varastada ülemist mahtu? Või viia osa sillakäise kohale? Niikuinii tuleb teha kaunikesti sopiliseks.

Teine variant on teha paak kaheosaline: täitmine ja väiksem osa üles originaali asemele (sedapalju, kui mahub) ja trepi alla umbne enamus. Sealt siis ka kütusevõtt.

[saarrand]

Päris ulmelised numbrid kütusekuluks. Mina pole 25 aasta jooksul veel 100L päevas ära põletada suutnud. A no ma teen ka nö harilikku põllutööd, ekstreemi ei tee.

[gruppen]

Omal ajal heina pressides algas päev headel tingimuste kella 09.30-10 paiku hommikul väljasõiduga ja õhtul kojujõudmine oli headel tingimustel umbes selline 20.30-21.30 vahemikus, juhul kui kastega probleeme ei olnud tekkinud või siis oli raudselt teada, et vihm tuleb peale... Sõltus muidugi kui pikalt tuli n.ö ülesõitu teha - kaugemate põldude puhul oli üks sõiduots isegi ca 25 minutit täisgaasiga minekut, päevas vast nii 1,5-2h puhast sõiduaega ja ülejäänud oli enamjaolt siiski tööaeg, sest lõunat polnud mõtet ega aega teha ja hooldepause kui selliseid oli ikka väga minimaalselt (masinad pidid enne hooaega ikka korras olema ). Ma arvan, et mul oli päevane norm kütte osas kusagil 80-90 liitrit. Mul on kuidagi mällu jäänud, et me mõõtsime ükskord ära - tund ja ämber. Samas sõltus kütusekulu loomulikult ka materjalist, mida tuli kokkukeerata. Traktori mootor ja kõrgsurvepump olid korras, sest selle jaoks on meil juba aastaid stend ja oskused olemas. Traktoriks oli minul MTZ-82.

Samas T-40 (pöörispeaga) ja pressiga sai ühel pikal päeval, mis tuli ca 10-12h tööd kokku (tuledega pressiti, kaarutaja oli kohe ees sõitmas, mis kergitas vaalu veel üles ja kastet maha ei tulnud) ning seal sai kütus nii otsa, et koju jõudes seiskus täpselt oma seisuplatsil.

Palju kütust võtab, sõltub nii piloodist, tööst kui sellest, kes pumba koostas.

[Daff]

Läheb ära OT-ks aga kui kündi alustasid hommikul tuledega siis õhtul pidid juba vaatama, et kuivale ei jää. Oli kolhoosi aeg veel ja kehtis kaks tingimust. Maa pidi mustaks jääma taga ja õhtuks pidi ha olema maksimaalselt palju. Kehtis max kiirus mitte optimaalne nagu praegu. Bakuu oli veel meie.
82 näiteks neelas oma 130l nii ära, et künnimeistril olid kütusevaadid põllu ääres  ja viherhappe pumbaga lõi juurde.

[mlsluik]

Vaatan numbreid ja suu vajub ammuli, 820'ga rabas freesides ja mehaanilist kogujat vedades oli ca 200 liitrit päev, tõsi küll et tavaliselt oli katlas tuli hommikul seitsmest kuni kümne-üheteiskümneni õhtul aga ikkagi. Peale lõunat panid igatahes paagi uuesti täis. Kui üksinda kogu raba käisin pööramas siis oli sama lugu, seitsmes rauas ja vee kanister oli gaasipedaali peal, ise pidid ainult rooli keerama ja pööraja tiibasid kokku-lahti pakkima. Vahest puhastasid radikat ja lõuna ajal kiire söök, aga üldiselt oli full throttle koguaeg.

[2715]

Paagile mõeldes, siis võimsuse tahaks keerata 150hj kanti ja seega kütust võiks tõesti 90 liitritki kaasas olla, kuid ühe paagiga seda kuhugi ei pane viisakalt.
Kuna on vaba hetk, siis tahaks kirjutada kirjandi teemal kuidas ma etteandepumba ostsin.
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis vanal etteandepumbal käis kolb raskelt ja seetõttu ma otsustasin, et tühja kah, ostan uue ja originaali sest mäletasin neid kestvat pikalt vanast ajast.
Maksis ta pea 50 raha ja kinnitati, et paremat ei ole ilmapealgi olemas.
Panin siis teise külge, keerasin uue Boschi etteandepumba külge, küte üles ja käis.
Paari minuti pärast aga suri ta välja küttepuudusesse ja kui algul tundus, et voolik kehvalt otsas siis kütet ma enam üles ei saanudki.
Keerasin lahti siis et ju läks puru klapi vahele kuid ei olnud.
Oli hoopis niimoodi puuritud klapipesa.
   
Ja sellised klapid.
   
Aga et ta algul toimiks oli näpuga pandud tavotti tööpinnale et saaks üle ära anda.
Kuna korpust oli vaja, siis sai klapipesa välja puuritud ja tehtud malmist uued pesad ja sirgelt seekord.
   
Kuna sellist tehnoloogiat ei valda mis lubaks plastikust klapid sirgeks töödelda, siis sai uued klapid tehtud kõige pehmemast alumiiniumist mis olemas.
Seda on küll erakordselt fekaal töödelda ja tera peab olema terav nagu habemenuga aga klapid said sellised:
   
   
Keskele aga selle mõttega suur süvend, et ava põhja täiesti tasapinda töödelda läheks ulme valdkonda ja olgu siis tööpind kitsas mis andestab aluspinna kvaliteedi.
Igatahes said klapid nii tihedad et bensiiniga pestud asjadega püsis vaakum torudes tunni mil ära käisin.
Igatahes küte tuli nelja pumpamisega üles ja kõik toimib nagu peab.
Kuna vene filtreid enam ühelegi masinale ei pane siis küttesüsteem sai selline.
   
   
Filter maksis vast koos alega 7 eur võrreldes 2 eurose vene omaga, kuhu käib veel kummist puks ja tihend kaanele 2 eur siis nii vaene ei tohiks küll ükski traktoriomanik olla et seda endale lubada ei saa.
Pritsenurk sai ka paika peale mitmeid katsetusi ja nüüd käib tõesti sujuvalt mootor.
Kui paljud saavad näidata, et mutter püsib töötava Belarus traktori esiratta peal?
   

[juss]

Kas panid süüte "kõhu tundega" järgi?

Kui igav kunagi hakkab siis võid kraadid ära mõõta, mind täitsa huvitab...
Kui plaanid 3000 pööret mootorile siis süütenurk võiks jääda 28-35 kraadi. Ise arvan, et üle 30 peaks küll olema, kuna juba 2200 pöörde mootoril on ette nähtud kuni 26 kraadi.

Palju turbo rõhku tootma on plaan panna?

[hundu615]

See filter sinna vedruga kindlasti kohe paigale ei jää,pane ikka samasugune poolkuu plekk kinnitus.Need vedrud lähevad vibratsiooniga katki lihtsalt.

[2715]

Kas panid süüte "kõhu tundega" järgi?

Kui igav kunagi hakkab siis võid kraadid ära mõõta, mind täitsa huvitab...
Kui plaanid 3000 pööret mootorile siis süütenurk võiks jääda 28-35 kraadi. Ise arvan, et üle 30 peaks küll olema, kuna juba 2200 pöörde mootoril on ette nähtud kuni 26 kraadi.

Palju turbo rõhku tootma on plaan panna?

Esialgu panin pritsenurga lihtsalt hooratta augu järgi aga seal on 2 auku ja autoga kaasas olnud materjalides kästakse panna selle augu järgi mis esimesena tuleb kui mootor autol ja teise järgi kui traktoril ning aukude vahe on umbes 22mm.
Mootor ise käib 2800 pööret tahhomeetriga mõõtes nagu ettenähtud ja ülelaaderõhku saab ainult küttekogusega mõjutada kuna heitgaasi turbost möödalaskmise võimalust pole.
Kirjade järgi on "Davlenija nadduba 0,12 MPa ja ilma koormuseta pole võimalik seda ka kuidagi esile kutsuda.
Eks töötamisel tuleb keerata selline küttekogus et seda ei ületaks.
Kuna aga Bakuu pole enam meie, siis liigse suitsu korral tuleb korrektor külge keerata.

[raivo45]

Huvitav teema, inspiratsiooni kui palju nagu keegi teine juba mainis.   150hp palju pole russi jaoks? Kuskilt olen lugenud et kast kannatab kuni 100hp ja siis hakkad iga hooaeg remontima. Või on see nende meeste teema kes aastas kümneid hektareid maad harivad?

[v6sa]

Huvitav teema, inspiratsiooni kui palju nagu keegi teine juba mainis.   150hp palju pole russi jaoks? Kuskilt olen lugenud et kast kannatab kuni 100hp ja siis hakkad iga hooaeg remontima. Või on see nende meeste teema kes aastas kümneid hektareid maad harivad?

Kvaliteetsetest tükkidest hoolikalt koostatud kast kestab kaugelt enam, kui 150 kW, kui kasutaja just päris loll ei ole. WägiWallaga rapsides saab kõigest jagu. Kõige tõhusamalt lõhub käikude jõuga sisserapsimine ja seejärel siduriga paugutamine. Tasast vedu kestab kast hästi, kuniks midagi mootoriõlist paremat sees on.

Tänaseni säilinud kastid on kunagi korralikest tükkidest viisakalt kokku laotud. "need teised" on juba ammu utiiliks saadetud.

[HenriRa]

Huvitav teema, inspiratsiooni kui palju nagu keegi teine juba mainis.   150hp palju pole russi jaoks? Kuskilt olen lugenud et kast kannatab kuni 100hp ja siis hakkad iga hooaeg remontima. Või on see nende meeste teema kes aastas kümneid hektareid maad harivad?

Kvaliteetsetest tükkidest hoolikalt koostatud kast kestab kaugelt enam, kui 150 kW, kui kasutaja just päris loll ei ole. WägiWallaga rapsides saab kõigest jagu. Kõige tõhusamalt lõhub käikude jõuga sisserapsimine ja seejärel siduriga paugutamine. Tasast vedu kestab kast hästi, kuniks midagi mootoriõlist paremat sees on.

Tänaseni säilinud kastid on kunagi korralikest tükkidest viisakalt kokku laotud. "need teised" on juba ammu utiiliks saadetud.

Visuaalne hinnang kogemusele tuginedes, reaalsed katsed või arvutused? Huvitav, et miks kast sellise hiiglasliku varuteguriga peaks olema tehtud.

Parimat,
Henri

[v6sa]

Kõhutunne, isiklik kogemus ja paikvaatlused paarikümne aasta vältel. Ei ole teadus: ei ole kordusi ega purunenud detailide omaduste määramist.

Ribadeks lastakse kastid kas A: reaalse vägivallaga (näiteks kasutatakse velge vintsina) või B: on tegu kehva detailiga. Seda viimast esineb järjest enam uute varuosade puhul

Peamine kasti rikke põhjus minu tutvusringkonnas on hammasratta purunemine. Enamus jägi andnud hammasrattaid on kasutaja kannatamatusest või  lollusest freesitud pea poole kitsamaks enne, kui metall järele annab. Kusjuures päris tihti on freesijad töötanud kunagi ammu...

Võrrelge tänase 200+ kW kasti võlle-hammasrattaid russi omadega. Kumb on tummisem?

Just samal põhjusel piiratakse paljudel nüüdisaegsel traktoritel mootori toodetavat pöördemomenti suurte ülekandearvude puhul, kui pöördemoment võib hakata ületama ülekande tugevusvaru.

[Daff]

Kogu see kastimajandus peab kenasti vastu sellele 150 hp-le. 
Mida ise kardan, et järgi annavad, on esisilla poolteljed  või püstvõllid reduktoris. 
Metsaveo ajal laiemate rehvidega sai neid nii mõnigi pooleks keeratud ja seda tava 50 mootoriga millel pumpa veits krutitud.
Keeras võllile keskkohalt tiiru peale nagu plastiliinist oleks teine olnud. Ja seda veneaegsel võllil.

[Aare72]

Kui plaanid 3000 pööret mootorile siis ....

Mootor ise käib 2800 pööret tahhomeetriga mõõtes nagu ettenähtud ja ....

Ei ole küll kursis, mis mootorimudeliga tegu on, kuid kui on 240 siis ei soovita üle 2200rpm-i küll välja pigistada. Olgu nii tasakaalu aetud kui võimalik, kuid bella kepsud kipuvad liiga suurtel pööretel küljepealt välja lendama. Endal läbi elatud kunagi. Teine nõrk detail on väntvõll. Kuna turbo peal, seega laks tugevam, on poolestumise oht ka suurem. Nii mõnigi mees on selle hädaga maadelnud. Ka korduvalt. Eks igaüks teab muidugi ise, mis ja kuidas, kuid lihtsalt hoiatuseks...

[2715]

Selle käigukasti kestmise küsimuse juures tuleks eraldi vaadata detailide füüsilist tugevusvaru, millega pole probleemi nagu juba eespool kirjutati.
Välja mõeldi see ikkagi veel ajal kui polnud igasuguseid udupeeneid tugevusarvutusi tegevaid masinaid ja paljuski toetuti sisetundele.
Miks enamus ülekande asju on sellise tugevusvaruga on pigem määrdeainete kehvast kvaliteedist ja seepärast on hammasrattad tehtud märksa laiemad et erisurve ruutmillimeetrile ei ületaks õlikile kandevõimet.
Õlid aga on vahepeal paremaks läinud loodetavasti ja ka puhtusele pööratakse rohkem tähelepanu et käigukangi kummilutt näiteks oleks terve ja liiv ei pudeneks kasti.
Kastil on kindlasti ka nõrku kohti nagu näiteks esimese ja tagasikäigu hammasratas on aladimensioneeritud ja neid kasutades väga raskel veol on tark aeglustile ümber lülitada.
Polnud ju tol ajal kui see vigur välja mõeldi laiu ja hästi haarduvaid rehve olemaski ja raskusi polnud ka ette nähtud.

Esisild aga on tõesti nõrk oma paljude reduktoritega ja väga lihtne ära lõhkuda.
Piisab näiteks kui hea pidamisega pinnasel sõita läbi järsu kraavi esisild jäigalt sees ja põlve hammasrattad on hambutud ilma jõudu rakendamatagi.
Siledal maal edasisuunas tõmmates kaob eriratastelt koormus ja nii teda ära ei lõhu, küll aga tagurpidi sama asja tehes.

Mootor aga on 243НД, mis mõeldud just autol kasutamiseks.
Millegi purunemise võimalus on alati olemas ja seda eitada ei saa aga autol ta neid pöördeid tegi sest ülekanne oli bensiiniauto oma ja muidu poleks vajalikku kiirust kuidagi saadud.

Kindlasti ise kasutades ei pane tööriistakasti gaasipedaali peale ja ka jsv kaudu ei saa seda võimsust kätte sest see ei kannata seda.
Põllutööriistu vedades aga tänapäeval pööratakse tähelepanu agrotehnikanõuetele ja üle mingi kiiruse kuluvad asjad mullas palju kiiremini ja seepärast ei saa lasta pedaal põrandas ning Bakuu pole ka enam meie ning väike kütte erikulu avaldub alla 2000 pöörde.
Milleks aga on võimsust ja pööret vaja on veotööd et ületada tõuse vähem käike vahetades ja see masin hakkab veoautot asendama ka üsna suures mahus.

[kapu]

Selle 243НД ja kasti vahele läks/läheb tavaline ühe kettaga sidur? 

[2715]

Selle 243НД ja kasti vahele läks/läheb tavaline ühe kettaga sidur? 

Sidur sai jah tavaline turbomootori oma kõvemate vedrudega pandud.

[mutikas]

Kui asendab suures mahus veokat,siis oleks võinud ühele Fastracile sellise kapitaali teha.

[2715]

Remonti võib kahtlemata igale masinale teha ja kahtlemata ka Fastracile.

Keegi selle müüks 1500 euro eest siis võtaks ja teekski sest tutvusringkonnas on 145 olnud kuid sellele varuosade hankimine oli päris keeruline ja kabiinile esiklaasi ei saanudki kuskilt.

Esialgu jääks siiski pooliku asja lõpetamise juurde.

Kuigi mingit erilist edu pole olnud, siis kapott on vahepeal siiski tekkinud.

   

   

   

Lahti hakkab ta põhiliselt käima kabiini poole kuid kui pulk tagant välja tõmmata siis ka ettepoole.

   

Plekk on 1,5mm ja seega sai üsna raske aga õhemast oleks ta kindlasti liiga vedel saanud ja kui õhemale raam sisse teha saaks ilmselt sama raske või raskemgi.

Avamiseks peab veel mingi vedru välja mõtlema mis aitaks seda avada ja kindla toe et ta alla ei kukuks endale peale sai esialgu tehtud selline teleskooptugi.
   

Eriti äge oleks selline väändevedru, mis oleks hinge juures sest kui sina pikad amordid panna oleks need risti kapoti all ja üks päris kuumas kohas turbo juures.

Mingi uitmõte oli spiraalvedru nagu näiteks üleskäival garaaziuksel aga väiksem.

Näiteks paar kaaruti piid telje ümber vinna keerata.

Kuskil olen sellist vedru näinudki aga no ei tule meelde kus...

Hinged aga hüdropaagi peal kinni ja ka mingil määral reguleeritavad et see sõrm läheks vabalt sisse kui teistpidi avada.

   

Roolitagant on aga selline vaade ja kuna kapott on kitsam kui originaal siis on rattad üsna hästi näha.

   

Nüüd peaks sinna leidma veel mingi madalama tsükloni õhupuhastile ja välja mõtlema kuidas kapott koos tsükloniga lahti saaks käia et ei peaks seda ära korjama iga kord kui kapotti avada vaja.