28-11-2020, 11:29 AM
Värvus mõjutab neeldumist. Kiirgamise intensiivsust mõjutab materjal. Värvus pole siin määrav küll aga värvikihi paksus mis on kui kasukas ahjul seljas.
Aquila captas non muscas.
(27-11-2020, 23:49 PM)speedsta Kirjutas: Tänavune Nobeli füüsikaauhind läheb prouale, kelle arvates, võttes aluseks lapse füüsikaõpiku, soojendab tumedaks värvitud ahi paremini, kui heledaks värvitud ahi.antud kahel ahjul on mustal suurem pind ruutudes mis sooja kiirgab.valge on sileplekk,must,aga kofreeritud ja tänu lainetele pinda rohkem.
(28-11-2020, 17:22 PM)muska71 Kirjutas:Seal ei toimunud kahe pildil oleva ahju võrdlus vaid puhtalt värvist tulenev erinevus.(27-11-2020, 23:49 PM)speedsta Kirjutas: Tänavune Nobeli füüsikaauhind läheb prouale, kelle arvates, võttes aluseks lapse füüsikaõpiku, soojendab tumedaks värvitud ahi paremini, kui heledaks värvitud ahi.antud kahel ahjul on mustal suurem pind ruutudes mis sooja kiirgab.valge on sileplekk,must,aga kofreeritud ja tänu lainetele pinda rohkem.
(28-11-2020, 18:34 PM)ivo86 Kirjutas: Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?
(28-11-2020, 19:37 PM)olli Kirjutas:Küsimus pigem selles, et valge küttekeha kõrval pole soojatunne ihul nii tuntav kui musta kõrval. Konvektsioon viib sooja lae alla, kiirgus otse ihule.(28-11-2020, 18:34 PM)ivo86 Kirjutas: Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?
Kui suur osa radiaatori väljastatud soojusest tuleneb soojuskiirgusest? Ja kui suur konvektsioonist?
Tsitaat:https://www.ehituseabc.ee/ee/radiaatorid
(28-11-2020, 20:11 PM)aavu Kirjutas:(28-11-2020, 19:37 PM)olli Kirjutas:Küsimus pigem selles, et valge küttekeha kõrval pole soojatunne ihul nii tuntav kui musta kõrval. Konvektsioon viib sooja lae alla, kiirgus otse ihule.(28-11-2020, 18:34 PM)ivo86 Kirjutas: Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?
Kui suur osa radiaatori väljastatud soojusest tuleneb soojuskiirgusest? Ja kui suur konvektsioonist?
Tsitaat:https://www.ehituseabc.ee/ee/radiaatorid
sealt valge ja must kõrvuti katseks panna, mõlemast ühe temperatuuri ja kiirusega vesi läbi lasta, saaks mingi tundliku riistaga mõõta kumb tarbib rohkem energiat. Väljundtemperatuur peaks erinema mingi ühiku murdosa võrra.
(28-11-2020, 23:10 PM)Raivo Kirjutas: Just vaatasin telekast USA luurelennuki ehitusest ja seal väideti, et kuna kolmekordse helikiiruse ületamise tõttu läks kere üsna kuumaks, siis selle leevendamiseks värviti see mustaks.3 x helikiirust paneb ka puupaku põlema ,Concord põrutas 2 pluss helikiirust ,oli ikka nn.hõbedane.Luurelennukitel pigem avastamistevastana värk.
Seega mustal on soojatootmises valge ees konkurentsieelis, rääkigu võrdõiguslased mida tahes.
(30-11-2020, 17:33 PM)jussm Kirjutas: Kui rehvi küljel on max rõhuks 65psi(4,4bar) siis võib ka selle 4 baari sisse litsuda kui vahel haagist väärkoheldakse üle lubatud kandevõime?võid vast ka 5 sisse litsuda....kunagi pandi kerghaagisele 2tonni freesi peale ja siis läks küll 7 km läbimiseks 5 sisse sõiduka rehvile,koorem maha sai läks taas norm rõhk.
(30-11-2020, 17:33 PM)jussm Kirjutas: Kui rehvi küljel on max rõhuks 65psi(4,4bar) siis võib ka selle 4 baari sisse litsuda kui vahel haagist väärkoheldakse üle lubatud kandevõime?
(30-11-2020, 17:33 PM)jussm Kirjutas: Kui rehvi küljel on max rõhuks 65psi(4,4bar) siis võib ka selle 4 baari sisse litsuda kui vahel haagist väärkoheldakse üle lubatud kandevõime?Õppevideo siin, kus suvalisele juustule pannakse 15 bar sisse ja isegi siis ei ei suudeta "vastu äärekivi" rehvi katki sõita: