[Marko]

Vineernikerdusi tõesti vaja ei ole, aga renne pole ka vaja. Asja ajab ära pulbervärvitud keevisvõtk. Jäägid on kenasti kuivad, ei ole rennist puudust tundnud juba 10 aastat.
Hoolega otsides peaks see tarkus siin leitavgi olema.

[alfredo]

Nojah, nii see võibki olla, et lainelisega pritsib kohe ja hulgakaupa ja suurtel kiirustel ja kaugele.

Sirgega läheb lihtsalt aega kauem, aga ega mahl tulemata jää.

Selle lihtsa asja peale oleksin muidugi ise ka võinud tulla, aga ega kõigile ole ju antud.

Seega ajendatud küsimus - kust saaks osta mõistliku hinnaga lainelist materjali antud otstarbeks? Soovitavalt siis toiduga kokkupuudet kannatav plastik.

Kui võib veel mõningaid mõttetulemusi avalikustada ilma vastava avalduse tegemiseta, siis
kiire otsing ei andnud midagi peale pressitud roostevaba variandi, aga see pole enam laineline vaid teravnurgaline - kaua need kotid sellele valule niimoodi vastu peavad, pole ka selge.

Ja nagu öeldud 150 e-rutsi on pisut liiast sellise asja eest. Korraks mõtlesin ka taaskasutuse peale. Enamus rv valamutel on ühel pool miski triibutatud osa, samas oleks neid vaja neli-viis tükki ära rappida, aga kust korraga sedapalju sarnaseid toorikuid leiab, on veel lahendamata küsimus ja ka sellel kõigel on mingi hinnalipik küljes loomulikult. Plastikuga oleks vast lihtsam toimetada.

Läks siin tõsiste õlitatud masinajuttude vahel vähe prekoolifoorumiks ära, aga ehk annate seekord veel andeks.

P..S.Lgp! Marko, keevisvõrgu või siis õigemini perforeeritud astmevõrgu peale jäid minugi silmad korraks pidama, aga kui seda roostet nägin, siis läks õunamahla isu üle. Pulbervärvitud..hmm.see tähendab ilmselgelt ka liivapritsi ja kogu kaasnevat sebimist. Siinkohal tekib jällegi küsimus majandusliku tasuvuse kohta. Ja umbes aasta pärast oleks seda kõike juba jälle vaja. Kahtlane kas jõuan : ) olen nimelt ülihalb manager ja kui kohe midagi tehtud ei saa, siis on paari päeva pärast asi meelest läinud.

[Marko]

see tähendab ilmselgelt ka liivapritsi ja kogu kaasnevat sebimist.

Kõike ei pea ise nullist tegema, saab poest, aiavõrk on nimeks.

[Envir]

Kindlasti saab lainelise plastiku, pulbervärvitud keevisvõrgu jms-ga asja aetud, samas mõni kindlasti mõtleb, et õunamahl võib miskeid aineid lahti pesta, mida silmaga näha pole ja keres kohe ei tunne. Äkki miskine soonitud puitplaat võiks parem olla? Olen näinud, kus 5cm kaseplangule on mootorsaega triibud sisse tehtud ja toimib vägagi eduliselt ja ehk tervislikumalt.

Ma siin vahel mõtlen ikka, kust need vähjad, noorte soo-düsfooriad jt asjad tulevad.

[alfredo]

Kõike ei pea ise nullist tegema, saab poest, aiavõrk on nimeks.

Jaaa, aiavõrgu(v.s. laineplaat) kasutamisel tekib küsimus separaatori vormis või vajalikkuses üleüldse ja võimalike inimkatsete teostamise vajadus lähemas tulevikus.
Nimelt eelmainitud kaasajastamisprojekt toimub vanainimese juures, kus minu osa oli seekord pressioperaator olla ja see võib veel kunagi korduda. Seetõttu siin sügelen. Hetkel käis asi labaselt ühe kihi kaupa, s.t. ilma alumise resti ja loomulikult vaheplaatideta. Tundub ju pisut müstiline, et sel viisil õnnestus mõningal määral mahla saada ja ka kook tuli suhteliselt kuiv. Süsteem on niimoodi töötanud juba aastakümneid ja keegi ei näinud seal seni vähimatki probleemi. Eks ta veidi rohkem aega võttis aga asi sai kokkuvõttes ometi aetud.

Koduse mahlateoni jõuame veidi hiljem ja siis saan traditsioonilielt laenuks Pärnu komplekti, millega oleks võimalik antud katse läbi viia.

Envir

Kahjuks võib sul õigus olla. Samas käib kodune mahl juba aastaid plastikkotis, kõik poest ostetav on samuti ju plastikus. Väidetavalt ohutu, tegelikkuses kes seda teab.

Siinkohal paluks võimekamatel foorumlastel mingi osa arusaadavamast osast arutelust mahlapressi teemasse liigutada, kui selline peaks leiduma. Saab siin platsi veidi puhtamaks.

[muska71]

Ka ahjukestasi tehakse laineliseks vormitud plekist...Aga need ilmselt pisut madalad lained.
Kuna jälgin igapäevaselt fb turuplatsi siis seal on silma hakanud puidust tehtud restid(vangla drelle mmenutavad).Puitliistud väiksed vahed sisse ja tõmbad nt roostevaba trossiga või mingi paelaga kokku nagu lintraktori lint.Nt kask tamm saar tugevamad puuliigid võiksid ju kesta küll.
Proplastik müütab ka paksemaid plaste,kas näiteks paksemale plastile kasvõi puiusaega sooned sisse uhada?

[alfredo]

Puitliistud väiksed vahed sisse ja tõmbad nt roostevaba trossiga või mingi paelaga kokku nagu lintraktori lint.Nt kask tamm saar tugevamad puuliigid võiksid ju kesta küll.

Ideid aga tuleb ja üldse mitte halbu.

Kapronnööriga kokkutõmmatav liistuvariant oleks suhteliselt lihtsalt teostatav ka.

Mõtlesin muidugi et jalutan enne korra depost läbi, kui midagi kapitaalsemat ehitama hakkab. Seal leiab riiulitelt teinekord suht ebastandartseid asju.

[Walter]

Mu kadunud äiapapal oli vaheplaatideks tavalised puidust raamid, millele kahelt poolt nö. trellid külge löödud, naeltega. Trellide pulgad olid otstest astmetega nii et puutusid keskelt kokku. Toimisid ja kestsid hästi. Materjali ei tea, ilmselt mõnest lehtpuust. Liistudest külg ise selline kodukootud laine, vahedega.

[alfredo]

Mahlapressi restiteema lõpetuseks paar pilti.

Kui mõnel õhtul veel aega on, meisterdan ülejäänud atribuutika valmis, valmistamise põhimõte on arusaadav ja shabloon ka ees. Materjaliks võtsin lihtsalt kättesaadava ja töödeldava männipuu. Paar tundi aasta jooksul sihtotstarbelist kasutamist elab ta loodetavasti üle.

Täname siinkohal loomulikult kõiki kaasamõtisklejaid, arutelust koorus nii mõnigi mõtteidu.

   

   

[metsakohin]

Mahlapressi restiteema lõpetuseks paar pilti.

Kui mõnel õhtul veel aega on, meisterdan ülejäänud atribuutika valmis, valmistamise põhimõte on arusaadav ja shabloon ka ees. Materjaliks võtsin lihtsalt kättesaadava ja töödeldava männipuu. Paar tundi aasta jooksul sihtotstarbelist kasutamist elab ta loodetavasti üle.

Täname siinkohal loomulikult kõiki kaasamõtisklejaid, arutelust koorus nii mõnigi mõtteidu.

Pole just parim valik. Ajal, mil puit oli koduses majapidamises rohkemal määral kasutusel, siis välditi männi kokkupuudet toiduainetega. Liha soolamise ja kapsa hapendamise tünnid olid kuusepuidust. Väiksemad pudinad kasest, pärnast. Mänd annab toidule kõrvalmaitse - mõru tõrvamaitse.

[Peeter2]

Tõenäoliselt annab mänd kõrvalmaitset pikaajalisel hoidmisel. Korraks mahl sealt üle voolab, siis pole probleemi.

[muska71]

Mahlapressi restiteema lõpetuseks paar pilti.

Kui mõnel õhtul veel aega on, meisterdan ülejäänud atribuutika valmis, valmistamise põhimõte on arusaadav ja shabloon ka ees. Materjaliks võtsin lihtsalt kättesaadava ja töödeldava männipuu. Paar tundi aasta jooksul sihtotstarbelist kasutamist elab ta loodetavasti üle.

Täname siinkohal loomulikult kõiki kaasamõtisklejaid, arutelust koorus nii mõnigi mõtteidu.

Pole just parim valik. Ajal, mil puit oli koduses majapidamises rohkemal määral kasutusel, siis välditi männi kokkupuudet toiduainetega. Liha soolamise ja kapsa hapendamise tünnid olid kuusepuidust. Väiksemad pudinad kasest, pärnast. Mänd annab toidule kõrvalmaitse - mõru tõrvamaitse.

Nii paraku ongi...Egas muidu kõikvõimalikke köögis vajaminevaid puitesemeid lehtpuust tehta,kask kadkas tamm saar õunapuu.

[13piisab]

Ülalolev värske teemaarendus on siia kolitud vääritute küsimuste teemast.

Peeter2 mõte oli ju siiski, et kõrvalmaitse vms tekib pikaajalisel kokkupuutel, mis pole mahla pressimisel teema - pole sel männil antud rakenduses häda kedagi.
Muidugi jah - eelnevalt põlgas alfredo keevisvõrgu ära rooste pärast. Kas annab rohkem lisaaineid männipuu või teras - ega vist vahet pole. Kuigi juturobot arvab, et õunamahlaga roostest fosfaati vms ei saa, siis mu praktikas toimib õunamahl siiski roostemuunduriga sarnaselt: rooste reageerib happega ja pinnale tekib passiivne kiht. Ma olen kottidesse villimise nn krinkavinka-abivahendid lõiganud garaažis leiduvast külmvaltsplekist ja need on kattunud passiivse kihiga.

Alfredo valitud tee peaks hästi toimima - pole tervikplaat ja ei karda purunemist ning kuigi liistud on jämedad ja kook paneb ilmselt seetõttu renni enda kinni, siis nöör lubab pulkadel mängida ja sellest tekivad pisemad sooned, mis teevad töö ära.

[isandpauk]

Mida staažikad mahlapressijad arvavad tänapäevastest mahlapressidest, mille filter on koonusekujuline ja seetõttu viskab õunapuru üle serva eraldi nõusse samal ajal, kui mahl läheb läbi filtri ja jookseb tilast välja?

midagi seliist nagu pildil. Maksavad alates 50 raha.
   

Kui nüüd see mahlapress või mitu sellist kohendada nii, et õunapuru ja mahla jaoks on vähe suuremad ämbrid, kuidas sellise koosluse jõudlus, kvaliteet või kvantiteet erineb traditsioonilisest kodumajapidamise õunamahla eraldi purustamisest ja kaltsu sees mahla välja pressimisest?

[edvard]

Pilti vaadates jääb sellest mahlapressist selline mulje , et see konkreetne seade on mõeldud "kõvadest" viljadest mahla tegemiseks , näiteks õunad , porgandid , peet jne , sidruni ja apelsiniga vist ei tule toime .
  Siis veel et jääkide kogumise pott vajab sagedasti tühjendamist , seega ühe liitri mahla pressimiseks , suurt kogust õunu mahlaks teha saab , kuid vaeva saab palju olema .

[Walter]

Nende jäätmeanumatega presside peamine häda on selles, et kogu mahla kättesaamiseks tuleb purustatud massi veidi aega tsentrifuugida. Neil aga läheb jäätmeanumasse suht märg jääde kus mahl osaliselt veel sees. Meil peres on alles veel vanemate pulmakingiks saadud tsentrifuugpress, mida tuli perioodiliselt puhastada - selle jääde oli täiesti purukuiv ja mahla kättesaamine oli efektiivne. Samas see masina seiskamine ja puhastamine aeglustas mahlategemise protsessi. Kogemused on ka miski vene imega, mida sai pressimise ajal puhastada - vastav hoob oli küljes, mis jäägid sõela küljest lahti lükkas ning väljaviskajasse suunas. Reaalselt töötas asi aga nii, et hoova tõmbamisel olid kõik see mees paari meetri raadiuses silmini õunalöga täis.

[alfredo]

Tänan 13piisab postituste õigesse sängi suunamise eest.

Selle 50 raha ja üles nikerdise iseloomustamiseks on isegi meie keeleruumis olemas päris mitu neljatähelist sõna. Sõber ostis sellise. Üksik inimene, mis sa seal õhtul muud teedki, kui koorid oma porgandeid ja pärast pesed seda komplekti tunnikese, et kõik seibid ja vidinad ilusti laiali laotada, ära kuivatada, hambaharjaga poleerida, karpi tagasi asetada ja pärast klaasi mahla joomist tuhvlid jalast võtta, tutiga öömüts pähe ja seejärel magama minna.

Ehk ühe pisikese putsukarva jagu sisaldas eelnev tõdemus ka rahvaluule elemente, aga üks kord kogu protsessi pealt näinuna jäi mul täpselt selline mulje, nagu kirja sai : )

[Marko]

 Kogemused on ka miski vene imega, mida sai pressimise ajal puhastada - vastav hoob oli küljes, mis jäägid sõela küljest lahti lükkas ning väljaviskajasse suunas. Reaalselt töötas asi aga nii, et hoova tõmbamisel olid kõik see mees paari meetri raadiuses silmini õunalöga täis.

Sellest imest on mul tiba paremad mälestused, jõudlus muidugi välja arvatud. Põhimõte on ju suurepärane, vaja lihtsalt suuremana nullist uus ehitada. Ka see idee peaks siin eespool koos pildiga olemas olema.

[Walter]

netist eelkirjeldet tühjendusega vene ime:
https://www.osta.ee/vene-aegne-mahlapres...41450.html

[jupiter22]

Enda mahlapressi vahele on pandud roostevaba auke täis löödud, puuritud toru, selline pesumasinatrumli läbimõõduga, seal sees linasest riidest kott, nagu vanal ajal jahukotid, peal paksudest laudadest trumli läbimõõdust veidi väiksem ketas. Tundega pressides valgub aukudest pressi alusvanni mahl ja sealt mööda tila mahlanõusse. Vanasti sai õunamass linadesse mähitud vaheldumisi laineliste plaatidega aga see suure koti ja aukudega trumli variant hulka lihtsam ja kiirem.