(29-10-2009, 22:39 PM)oxygen Kirjutas: Aga mida näitavad samal ajal odomeeter, tahhomeeter, kütuse ja temperatuuri näidikud ja kasvõi kell armatuurlaual, ei tohiks küll mitte kedagi torkida. Kui ma eksin, siis vabandan juba ette.
Minuarust sai siin arutelu käigus juba mõnda aega tagasi selgeks et täpselt nii see vastava määruse järgi ongi. Üldjuhul ei panda seadusesse kirja mitte vabadusi vaid piiranguid, nii et kui keegi loodab näha tsitaati seadusest stiilis "odomeetrit ei pea olema", siis tuleb tal küll tõenäoliselt pettuda...
Kuna ma olen seda regulatsiooni oksendamiseni uurinud, siis vist on asjakohane veidi pikem selgitus: kui me räägime tavalistest autodest mis ei ole vanatehnika ega muul viisil "imelik", siis baasregulatsioon selle kohta kas auto tohib liikluses osaleda või mitte on tüübikinnitus - valmistaja piltlikult öeldes toodab ühe mudeli, näitab selle vastavatele asjapulkadele koos naha ja karvadega ette, tehakse erinevatel standarditel baseeruv otsus selle kohta, kas selline toode on tänavakõlbulik ning väljastatakse hunnik dokumentatsiooni, mille alusel siis iga järgnev identne toode arvele saab. Kui valmistaja on ette näinud töötava odomeetri, tahhomeetri või kaasistuja turvapadja, siis kogu ülejäänud sõiduki eluea jooksul lähtutakse eeldusest et sõiduk peab olema samasugune kui see ette näidatud etalon, kaasa arvatud kõik need pisividinad.
Samas igasuguse tehnoülevaatuse ja muu monitooringu raamdokumendiks on Valdo poolt juba viidatud Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded,
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13191853 . Seal on juttu ainult seadusandja arvates olulistest ja kontrollimist vajavatest asjadest, mille hulka need pisividinad ei kuulu - seega puudub justkui seaduslik alus tehnoülevaatuse andmisest keeldumiseks määruses mitte mainitud nõuete alusel.
Nüüd kui tehnoülevaataja tahaks anaalseks minna ja argumenteerida, et näiteks odomeeter või kaasistuja turvapadi on tüübikinnituse kohaselt auto juurde kuuluvad sõlmed, siis teoreetiliselt on tal võimalus seda teha, sest siin on seaduste hall ala ja vastava kohtulahendi puudumise korral ei ole võimalik seda kuidagi täita - üks raamistik nõuab justkui vähem ja teine rohkem, ma ei ole jurist ja ei suuda hinnata kuhu poole kohtu arvamus antud küsimuses kalduda võib.
Samas praktikas, juhul kui tegu mingi turvalisuse seisukohalt suhteliselt mõttetu vidinaga, arvan ma et piisab kui see viidatud määrus kaasa võtta ja sellega "lajatada" - ülevaataja ei ole ka jurist vaid tavaline mutrivello, ta ei pruugi olla huvitatud lõputust protsessimisest kohtusüsteemis. Aga näiteks puuduva kaasistuja turvapadjaga ma end väga kindlalt ei tunneks, kuna see on kõhutunde järgi suhteliselt oluline tükk, siis on ka täiesti reaalne võimalus, et vello viib selle vaidluse järgmisele tasandile ja siis saad tüübikinnitusega vastu pead nii et tolmab.
Üldpõhimõte on, et masin peab olema kogu oma eluea jooksul samasugune nagu tüübikinnituse aluseks olnud etalon, ning kõik tema muutmiseks kasutatavad jupid peavad omama samuti ametlikku kinnitust selle kohta, et nad vastavad vähemalt samadele normidele ning sobivad antud sõidukile. See, et reaalne olukord kontrolli ja järelvalve osas pole veel päris selle põhimõtte tasemel, on rohkem või vähem mööduv nähtus.