Piduriketaste treimine
#21

(28-03-2010, 17:14 PM)ahtos Kirjutas:  Soovitan" unimütsil "enam peale mitte võtta-paistab juba välja.Nii lolli juttu pole tükk aega lugenud.


Sorry kuid minupuhul on tegu karsklasega.
Ehk peaks hakkama hoopis jooma eestlaste mõttemaailma peale.

Võimalik, et ma lihtsalt tõesti nikastunud ja soovin sõita korraliku uuema autoga, mis on varustatud korralike varuosadega. Mitte pehmeks mädanenud 30a ja rohkem künadega.

Minu arvates see "loll jutt" on kahjuks eestlase jaoks suur reaalsus. Ja see kes sellest aru pole saanud - nu palju õnne - tuleb vaid oodata kuna mõni laps talle auto ette jääb ja "uhke härg" ta surnuks sõidab.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#22

Kui sulle need 30 ja rohkem aastat vanad künad ei meeldi, mida kuradit sa siit foorumist siis otsid?
Juhenda auto 24s inimesi kes töesti midagi ei jaga oma autost, seal oled tänuväärt asjapulk ilmselt.
Siin inimesed reeglina teavad millega nad tegelevad, ja pahatihti on selleks just vanad autod ja muud liikurvahendid.
Uued, kvaliteetsed varuosad....my ass, mulle ntx plastmassist rooliots küll mingi maailmatuma turvalisusega ei seostu, ehkki oopel nii arvab....

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#23

äärmuslased on reeglina debiilikud, ega karsklasedki erand ole.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#24

(28-03-2010, 17:25 PM)90Deville Kirjutas:  Kui sulle need 30 ja rohkem aastat vanad künad ei meeldi, mida kuradit sa siit foorumist siis otsid?
Juhenda auto 24s inimesi kes töesti midagi ei jaga oma autost, seal oled tänuväärt asjapulk ilmselt.
Siin inimesed reeglina teavad millega nad tegelevad, ja pahatihti on selleks just vanad autod ja muud liikurvahendid.
Uued, kvaliteetsed varuosad....my ass, mulle ntx plastmassist rooliots küll mingi maailmatuma turvalisusega ei seostu, ehkki oopel nii arvab....

Üks asi on ehitamine, teine asi on sõitmine. Samas siin vist haridust vaja paljudel, et neil kahel asjal vahet teha.

Samas kas see tõesti on siin auto, moto foorum?? Viimati vaadates polnud siin mootorratastega enam midagi pistmist. Kuna suured onud peedistavad kõik noored ära.
autode kohapealt - oh jah hea kui 5 projekti on.

Silma jääb hoopis jalgratta foorum, kuna siin iga üks kõvatab oma jalgrattaga.

Teisalt üks asi on enda harimine, teine asi on teiste õpetamine. Siin foorumis käib vaid tavarahva MÕNITAMINE suurte onude poolt. Ja jumala eest, kui keegi väheke nina kõrgemale tõstab.

Leian, et iga inimene peaks tegema seda mida ta on õppinud ja laskma teistel ka oma tööd teha. Ma ei ole õppinud koolis autosid remontima, kuid ma tahan ohutult sõita. See tähendab, et tuleb hooldada masinat nii hästi kui võimalik. Mitte läbimädanenud paska külge keerata.

Kuid aitab juba saan ka aru ise, et siin riivastin paljude mõttemaailma, seega ei hakka kedagi enam õigustama ega maha tegema. Mõttetu minuarvates- Teid juba muuta pole võimalik.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#25

Täiesti lust ikka sellist lahmimist lugeda.
OT küll aga möni mees vist on just 18saanud ja issi käest toyota priuse saanud endale Big Grin
Vasta
#26

Ka seente söömine võib selliseid nähte esile kutsda.
Vasta
#27

Seinast seina arvamused ja igalühel tõetera sees.Sa ju ei pane uusi piduriklotse sooneliste ketaste peale,kuhu jääb siis see piduriklotside puutepind!!![/align]Aga kui klinet soovib ja on tõesti vajadus siis tuleb kettad üle treida!Treida,mitte lihvida nagu kunagi seal audihoolduse tutvustamises räägiti. Olen ise neid kettaid treinud juba üsna palju,kuid peab lisama seda,et pidurikettad koosnevad väga erinevatest metallidest!Mõni on nii pehme,et lase või käte vahel sirgu,aga mõni on selline raud,et peab ikka mitu ringi laskma enne kui looma´hakkab.Ja siin ei ole tegemist nüridatest teradest jne. Hinnast niipalju,et jah enamlevinud on sada eeku ketas! Enaim kogemusi on Prantsusmaa autodega ja siiamaani kõik kettad on saanud sirgu aetud,aga loomulikult peab jälgima neid min-max mõõte,mis ketastele antud on! Motamees tegi sellest juttu ja see on tõesti väga tähtis,mida jälgida.
Vasta
#28

Äkki aitab eestlaslikust ärapanemisest! Edasi paluks teemale vastavat mullikest ajada!
Vasta
#29

Positiivne kogemus piduriketta treimisega täitsa olemas.
Pool aastat all olnud ketas kiskus kõveraks, kuna kinnikiilunud suportipoole tõttu suruti klotse viltu peale.

Et järgmine uus kettapaar oleks maksnud 900 Eek, ja kettad polnud praktiliselt kulunud (läbisõit poole aastaga ca 7000km ja sedagi peamiselt pikkade otste kaupa), siis tundus treimine mõistlikum variant.

Kuna suport oli juba laiali, võtsin ketta näppu ja tarisin lähimasse "treimispunkti", milleks juhtus olema Carstop. Raha võeti 150 Eek.
Ketta minimaalsest paksusest midagi ei hoiatatud ega öeldud, samuti mitte auto all treimise eelistest. Võibolla arvati et kes oskab ketta alt ära võtta , teab pisiasju isegi Smile

Pärast treimist tegin pisut sissesõitu ja siis ülevaatusele. Pidurdusjõudude tasakaal oli igatpidi normis. Nüüdseks on ketas jälle pool aastat all olnud ja püsib endiselt sirge.
Vasta
#30

(29-03-2010, 00:34 AM)TeeTL Kirjutas:  ... Ketta minimaalsest paksusest midagi ei hoiatatud ega öeldud, ...
Kes veel ei tea, siis ketta MIN paksus on tavaliselt serva sisse löödud.
Vasta
#31

reaalelus sõidetakse niikaua, kuni pilbasetks lendabCool
Vasta
#32

Mehaanika ja Metallitöö

Meil on oma tootmise baasil eelnev töö kogemus olemas.Treimine, freesimine, keevitus töö on üks peamisi tootmise Meie tehases.

Betooni 28C, Lasnamäe, 11415 Tallinn, Harjumaa, Estonia

Mob: +372 55 98 55 75

http://metalwork24.com/
Vasta
#33

Piduriketastel treitakse maha ainult sisemist ja välimist kulumiserva.
Et ketaspiduri toimimisest aru saada võiksite ka seda teada, et ketaspidurikettad on juba uuena "kõverad"viskavad- piduriklotside eemale surumiseks.Ketta sisesed käsipidurisüsteemid(vedrud), neid ketta pindu korrigeeritakse treiteraga.Ketas viskab yhest kohast.Mis treimisest te räägite ja pidurite toimimisest kui te sirgeks treite ketta??
Piduriketta tööpinda teraga ei puudutata üldse vaid vajadusel lihvitakse kui saab lihvida.Ketta siseseid käsipidurisüsteeme treitakse seestpoolt ja huvitav oleks teada kuidas selle nö auto külge käiva spets masinaga seda teha saab nii, et supporte jne maha ei võta.Mingi nalja teete vanad wä?
Treitud tööpindadega ketas paneb p..se nii mantsetid, laagrid kui ka andurid jne.Total nonsens sest ketas kuumeb üle kui ta õhem ka veel.Nö viskav ketas kooldub

Pidurikettast on rummuflantsiga imelihtne võtta treipinki ja ketta tõmbad koonuspoltidega nagunii kinni sinna.Sama täpelt istub ta ka auto all.

Ja kel tõsine soov nalja ka natuke teha kasutage vanade klotside asemel kas katteluiske, näeb välja nagu piduriklots ikka aga lihvib nagu vana kurat või liimi ise piduriklotsile paber peale ja pukkide otsas anna gaasi ja sõtku pidurit ja muudkui lihvi.Toungue

Ja No name ketastega ei antagi mingit garantiid kaasa, oma vastutus ja oma risk.Võid leida hea ketta või täis jama.
Edu testimisel(see toimib)
Vasta
#34

(14-11-2010, 16:12 PM)Andrusss Kirjutas:  ...Et ketaspiduri toimimisest aru saada võiksite ka seda teada, et ketaspidurikettad on juba uuena "kõverad"viskavad- piduriklotside eemale surumiseks...
See jutt küll mingi kena legend.
Klotsid toob kettast eemale tihendrõnga deformatsioon.
Ketta treimist ei aktsepteeri.
Vasta
#35

Olen ise ka mõned kettad üle treinud.Üks klient hakkas hiljem nurisema,et pidurdamisel vibreerib ja pidurdab ebaühtlaselt.Ma enne treimist ütlesin ka,et ega siit midagi väga head ei tule.Treitud sai küll täpselt,kuid ketas oli jahutusega,ehk seest õõnes.Ju siis keskelt andis pidurdamisel järgi. Kuna tegu oli muusikuga ,häirisid sellised asjad.
Samas olen täismaterjalist ketast mitmed korrad üle treinud,ei ole erilist vahet märganud.Kuna eelmine omanik oli klotsid korralikult lõpuni sõitnud ehk raud väljas,ei jäänud mul muud üle,kui uuesti üle treida.
Sellepärast,et ketas liiga vähe viskab,ei tasu küll muretseda.Teadagi kodukootud asjad ei ole õnneks liiga täpsed...
Vasta
#36

Saab ketast treida ka nii, et ta nö viskab ka peale treimist edasi.Selleks vaja spets tera, terahoidjat jne.

Pidurisysteemid võivad erinevad olla aga mis moodi tihend deformeerub ja klotsid tagasi surub(eriti kui supportid ka ei toimi)
Müstika
Vasta
#37

Ketta max viskumine kui mälu ei peta tohtis olla 0,02mm. ja mitte ei deformeeru(ilmselgelt lihtsalt vale väljendus), vaid mansettide/tihendite elastsus on see, mis kolvi tagasi surub. ehk natuke kummitihend venib kaasa ja tõmbab ennast tagasi õigesse asendisse. See tihendite venimine/kolvi liikumine on teinekord silmale nähtamatu, aga piduri vabastamiseks sellest piisab. Jah, ka ketta viskumine aitab sellele kaasa, aga see on üks väike osa. Juba ketta viskumine 0,15 mm on see, mis on tunda pidurdades.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#38

(14-11-2010, 22:51 PM)Andrusss Kirjutas:  ... mis moodi tihend deformeerub ja klotsid tagasi surub(eriti kui supportid ka ei toimi)
Müstika
Klotse pole vaja tagasi suruda. Nad peavad kergelt liikuma. Vaja on ainult kolb eest ära toimetada ja klotsid enam ei pidurda. Kui support ei toimi, siis peab auto remonti minema.
Aastatega ära "surnud" tihend enam kolbi tagasi ei vii. Siis saab tihendi ümber pöörata ja tihend töötab jälle ettenähtud viisil.
Ei mingit müstikat, klassika.
   
Vasta
#39

Seest õõnsate kolvide puhul kui klambritega klotsid osaliselt kinnituvad kolviotsa külge aga mida teevad süsteemid, mille otsad on sirged ja klambreid ei ole?

Ketta viskumisel on suurem roll kui mistahes kummitihendil.Ketta viskumisest arusaamiseks on kõige lihtsam katse kui viitsid mõõta, võta uus ketas, pane pinki , kell külge ja saad täpselt teada , kustkohast ja kuipalju.0.02 on natuke vähe.Pidurdamisel ketas kooldub või kolb liigub koos suppordiga pidurdamisel kaasa kui mõistad.Surve alt vabastades ketas lööb klotsid tagasi.
http://www.youtube.com/watch?v=XQZ8Fc3nO...re=related
Lingiga vast saab asja selgeksSmile
Mida Sa sellise ketta puhul treid?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#40

Vaatasin pakutud video üle. Sellist videot küll mingi tõestusmaterjalina võtta ei saa. See on "laste multikas". Kõrvalolevad multikad olid aga kummirõnga tõestamise kasuks tehtud. Wink
Leidsin aga teise video antud pundist. 0,128mm viskamist ja pedaali pealt on seda tunda.
http://www.youtube.com/watch?v=pwpb3Cpgz...2&index=12
Andrussi väites, spetstera ja terahoidja, kahtlen ka väheke. Kes teeb mingeid spetsasju mõttetu tegevuse jaoks. Kettaid ju ametlikult ei treita ka Andrussi väitel.
Tahaks ükskord selle asja "ametlikult" selgeks saada. Nii, et paluks midagi toekamat tõestuseks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne