Täna äkitselt meenus kunagi foorumist loetu, et maha võetud kütusepaaki tuleks seisma panna täidetuna, nimelt roostetamise vältimiseks. Sai siis välja otsitud oma zim´i kütusepaak, et diisliküttega täita. Sellepärast diislaga ,et seda on mul hetkel lihtsalt käepärast võtta ja arvatavasti pole vahet, mis seismise ajal sees on- kas bens või disla. Kuid ebameeldivalt suur oli mu üllatus, kui paagi põhja uurisin. See oli nii kulunud ja auke täs, et vististi lappimisega enam ei paranda. Tuleb leida kusagilt midagi sobivamat. Siinkohal palve lugejaile, et kui kellegil juhtub kogemata üleliigset bensupaaki olema, mis ka zimmile sobiks, siis andke aga teada-vajadus on ilmne.
Täna sai ka tagatiivad paika sobitatud ning viimased rihtimised ära tehtud. Siis jälle maha võetud ning krundiga üle tuisatud. Krundi sai selga ka sisemised koopad ja pagass. Endal kohe teine tunne, nagu oleks üks etapp seljataga.
Kruntvärv teeb ikka imet küll - seesama metall(detail), mis ennegi, aga milline hämmastav hiilgus asjal kohe man...
(22-03-2011, 20:16 PM)vanemuine Kirjutas: Tlappimisega enam ei paranda. Tuleb leida kusagilt midagi sobivamat. Siinkohal palve lugejaile, et kui kellegil juhtub kogemata üleliigset
Kuna eilne ilmajaama ennustus tänaseks läks täppi s.t. hommikul oli kuiv ja ilus ilm, sai laetud järjekordselt koorem haagisele peale ja vuratud liivapritsi tegema. Olenemata sellest, et asju oli omajagu, võttis kogu protseduur aega ca tunni. Kuigi et ilm oli jätkuvalt kena, katsime puhastatud detailid koormakattega, sest soolast lumesulavett oli teepeal piisavalt, et kõik märjaks teha.
Tagasi jõudsime piisavalt vara, et kogu kupatus buvanoliga üle puistatud. Nüüd saab hakata ka tagasilda ja esisilda kokku panema.
Nädala lõpuks jõudsime ära keevitada esiakna raami ja osaliselt nii esi-kui ka tagastange spoilad. Tegemata jäi veel esispoila keskmine osa ja tagaspoila paremnurk. Kui esispoilat on võimalik veel hea tahtmise juures taastada, siis kahjuks tagaspoila nurk tuleb kas teine leida või tükis täiega uus valmistada, eks näis. Samuti lasime krundiga liivapritsist tulnud sillad ja jubinad üle, välja arvatud esitiivad, mis lähevad veel keevitusse. Ka piduritrumlid värvisin hoopis kuumakindla värviga, mis pidi 400 kraadi ära kannatama. Panin veel ekstra vastavalt soovitusele, värvitud trumli kuuma ahju peale, kus ajasin ta tuliseks, nagu instruktsioonis kirjas. Kahjuks jäid trumlid matid, mitte läikivad, nagu oli minu taotlus. Kas jättagi nii, või proovida mõne teile firma värvi, ei ole veel otsustanud, aeg näitab. Piduritrumleid kogunes tegelikult koguni kolme erisorti: ühed on vististi 469 omad, teised on mulle tundmatud ja kolmandal oli märge GAZ 12. Aga 12 saab lugeda ka 21-ks. Mulle muidugist meeldiks rohkem, kui ta oleks zimi oma. Kuigi tundmatutel trumlitel ei ole ühtegi märget peal, on üks neist koguni eraldi tasakaalustatud.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-04-2011, 22:01 PM ja muutjaks oli vanemuine.)
Sellisel juhul pean kusagilt veel kaks taolist piduritrumlit juurde saama, et oleks aja kohane ja ka kasutamiskõlblikud. Kui kellelgi juhtub üleliigseid olema, pakkuge välja. Alustades lootsin tagasilla poole päevaga kokku panna, läks aga terve päev. Uued piduri töösilindrid tuli lahti võtta, sest kolvid ei liikunud. Natuke määret ja asi korras. Pooltelgede tihendite vahetus läks ka ludinal. Aga pidurikilbi külge keeramisel, avastasin, et kruvipead ulatuvad üle milli oma pesadest välja. See aga ei lase laagri flantsi korralikult ligi tõmmata. Sellest saime ka lihtsalt üle. Puurisime kilbi sisse kruvipea jaoks suuremad pesad. Samas, panin ju tagasi sama pidurikilbi ja ka samad kruvid?! Kas nüüd tuleks öelda, et "vene värk". Vististi küll, sest ka ühte uut ja kasutamata piduritrumlit ei õnnestunudki kasutusse võtta. Praakisin välja, kuna oli kõver- kuidagitmoodi ei istunud flantsi otsa ja viskas ellipsit. Rõõmu tegi see, et käsipiduri mehhanismiks istus üks-ühele gaz 24 oma, ka trossid. Ainult trosside pikkussest ei tea veel midagi öelda, et kas lühikesed või pikad. Selleks pean zimi kanali peale ajama, aga see ei juhtu veel niipea. Igaljuhul, pärast vajalike reguleeringute läbiviimist, elementaarselt trossist tõmmates, käsipidur töötas. Hurraa, midagi, mida ostes ei olnud olemaski, on nüüd korras.
(Seda postitust muudeti viimati: 09-04-2011, 17:18 PM ja muutjaks oli vanemuine.)
Ja ongi nii-zim´i tagant õõtsutades ei kosta ühtegi kriginat! See on vististi tänu selle vaeva eest, et tagavedrud said veel kord lahti võetud, ära värvitud ja grafiitmäärdega uuesti kokku pandud. Täitsa uskumatu, kui vaikselt auto õõtsub. Nüüd kuluks ära veel vedrudele katted ka peale õmmelda ja olekski nagu päris?!
Tagasilla reduktori kaane alla tegin ka uue tihendi, kuna tihend ei pidanud ja oli huvi näha millises seisus ka reduktor on. Kuna pooltelje simmerlingid olid täitsa kulunud, siis kõik kohad olid laagri määret täis. Aga reduktor ise tundub küll olema täitsa kobe-ei ühtegi liigset lõtku ega kulumisjälge. On suur usk, et see kestab kaua, kui uut õli ka veel saaks. Nimelt, mul ei ole õnnestunud leida kusagilt vene sõiduauto hüpoidõli. Ehk oskab keegi soovitada, kuskohast saaks või siis millega sobiks asendada?
Kui tiivad ja tagumised uksed said külge keritud, siis võib öelda,et pool autot sai keevitustöödest priiks. Nüüd on vaja esiotsaga järgi jõuda. Kui kahe nädalaga valmis saame, siis oleme graafikus. Igaksjuhuks tegime ka uued piduritorud. Kuigi kasutasime spetsrakist otste tegemiseks, jäi ikka väike kahtlus pidamise suhtes, aga see selgub alles siis, kui kogu pidurisüsteem saab paikka.
Statoili tootevalikus on olemas korralik üli vanakesete ülekannetesse. Hetkel peast ei mäleta marki aga homme juba uus päev siis targem ja saan öelda mis selle imeviguri mark on. Prakrikas kannatab see isegi vanade volvode sisse panekut, kuna uued gl'id söövad seal lihtsalt värvilised tükid ära.
Vastas viidat inf tõele küll. On olnud seal selline tehnika ja -armastaja. Praeguseks on mõlemad kolinud edasi kolelinnast ära sõbralikku külaidülli. Polevat võimatu, et sinnagi saab sõnumit saata, a sellega läheb aega.
(01-05-2011, 21:48 PM)k2rpman Kirjutas: Kas see tondi reis ka tulemusi tõi ?
Suvi selleks korraks läbi ja siinkohal väike kokkuvõte tehtud töödest. Olgu kohe öeldud, et tehtud sai kuratlikult vähe-suvi ju!
Suur mure - esipõlle keskmise osa sisuliselt uuesti tegemine, lahenes meeldivalt lihtsalt. Siinkohal suured tänud "kotermanile", kes loovutas mulle selle väga vajaliku osa. Väiksed mõlgid kuuluvad asja juurde, nende eemaldamine ei nõua suurt vaeva. Ja asi iseenesest on ikkagi täiesti originaal.
Kui tiivad sai külge kruvitud, siis tekkisid ilmatu suured koopad, kus ratas saab pori igale poole sisse loopida. See asi mulle üldsegi ei meeldinud. Ka mingeid jälge oletatavate vaheseinte kohta polnud minu auto koobastes säilinud. Siiski arvasin, et nad võisid seal olla. On ju pori venemaal küllaga ja sellega tuli tahestahtmata arvestada. Ka raamatutes ei olnud ühtki selgitavat pilti nendest kohtadest. Siin sain abi "eberhardilt", suured tänud Talle. Ta mitte ainult et kinnitas nende kaitsvate vaheseinte olemasolu, vaid ka laenas neid mulle järgi tegemiseks. Nüüd on nad muidugi tehtud ja külge ka sobitatud. Ümber pleki käib ka kummist tihend, mis toetub siis tihedalt vastu poritiiba ja ka lonzeroni.
Pendelhoob oli juba laagrite peale ümber tehtu. Ju selle tarvis, et rooli oleks kergem keerata-roolivõimu selles autol kahjuks pole. Tuli üks volga kardaanirist ära poolitada-kaks kaussi ohverdada pendelhoova jaoks. Originaalis on ta ju teadagi vintpukside peal.
Roolikarbil avastasin imeliku asja, et pole signaali juhet kuskilt sisse ajada. Nimelt karbi alumise kaane keskel olevasse avausse oli polt ette keeratud. Kui selle eemaldasin oli ka põhjus selge, nimelt õli hakkas tilkuma. Ju oli siis lihtsam signaali jaoks uus lüliti paigaldada ja augule polt ette keevitada ,kui viga kõrvaldada. Asenduseks võetsin kaane varus olevalt roolikarbilt. Tuli teha ka vildist uus tihend, mis käib roolivarda toru ja käiguvahetus varda ümber. Sai hästi tihe, nii et vähemalt esialgu peaks tuule küll kinni hoidma.
Esisillaga erilisi probleeme ei tekkinud. Kuna vana sillatala oli igast kohast üle keevitatud, otsisime ja leidsime hoopis Lätist kaunikesti uue asja. Aga igaks juhuks vahetasime vintpoldid-puksid uute vastu ära. Võõpasime üle ja paigaldasime alla ka.
Jama tekkis aga esimeste lonzeronidega. Nimelt, sinna on pressitud sisse avaused suunaga amortidele. Vististi selle tarvis, et talvel soe õhk pääseks amortidele ligi ja kergendaks natukene nende tööd. Kahjuks oldi need avaused kokku löödud ja kinni keevitatud. Võin ainult arvata, et sealt ajas ehk ka pori sisse kehval teel sõites. Täpsemalt muidugi ma ei tea. Otsustasime avaused taastada ja siis olenevalt sellest, kas saadud tulemusega jääme rahule või ei, otsime uued lonzeronid. Lõikasime relakaga keevitused uuesti lahti ja käiasime keevitusjäljed maha. Gaasiga soojendades rihtisime avaused uuesti sisse. Tulemus ei ole paha, nii et jätame vanad asjad alles.
Kuna kütusepaakidest asja ei saanudki, ostsime uue ,vist UAZiku oma. Tuttav keevitaja, kes mul ka teisi paake on teinud, lubas sellest zimmi jaoks sobiva teha. Eks näis, hetkel on see alles töös. Aga selle mehe töö korralikus tulemuses ma ei kahtle .
Ühel ilusal päeval sai ka nii istmed kui ka kogu zimmi sisemus kärusse laetut ja Tallinnasse viidud. Õnnestus leida meistrimees, kes lubas selle töö oma peale võtta. Koos sai ka kõik mõeldavad kangapoed läbi sõidetud, kuid lõpuks ikkagi sõelale jäänud materjal ära ostetud. Salong tuleb toon-toonis roheline. Originaalis oli ta puha pruun. Mis teha, kui see pruun mulle mitte ei istu, aga istuma ma ju seal pean!? Selle möönduse ma tegin küll puhtalt enda jaoks ja punkt.
Viimased päevad tegelesime tööruumi poolitamisega kile abil. Kuna plekitööd on põhiliselt valmis, peame hakkama vanat värvi maha nühkima. Sellest tekkib aga tohutult tolmu, kui arvestada, et ka pahteldada tahame samas ruumis. Nii et jah, kokkuvõtlikult võib öelda jälle, JÄNNIS. Plaani järgi pidi ju auto suve lõpuks värvi all olema,ai.ai.ai....
Nõndaks, täna õhtul sai zim esimese krundi peale. Kuid kõik algas sellest, et oli vaja otsustada, kuidas kõige väiksema tööga saaks kõige kiiremini vana värvi maha. Keemiaga ei tihanud kohe võtma hakata, kartuses et kui kusagile peaks midagi külge jääma, rikub uue värvi ära(tegelikkuses seda vististi ei juhtu?). Liivapaberiga aga rikub ka plekki. Sai siis sammud poodi seatud, et sobilikumad kettad välja valida. Õnneks juhtus asjalik müüja olema kelle soovituse peale sai võetud spetsiaalselt värvi eemaldamiseks valmistatud kettad. Need on hoopis teitsugused ja töö sai nendega kenasti ja ruttu tehtud. Terve auto puhastamiseks läks meil kaks päeva ja kulutasime ära 5 ketast (a´5euri). Esimese kettaga puhastasime ainult ühe esimestest tiibadest. Tegelikult kulus esimene ketas siiski katsetuste peale, milles selgus, et mida tugevamini surud, seda kiiremini kulub. Järgmise kettaaga sai juba pool autot läikima lastud.
Töö käigus selgus ka kurb tõsiasi, et neil ketastel on soodumus tükkideks lennata,. Üks ketas purunes esimesel käivitusel, nii et tükid lendasid kilest läbi. Õnn, et endale pihta ei tulnud. Nendega peab ettevaatlik olema!!!
Esikapotelt värvi maha nühkimisel tuli välja kere number, juhipoolses küljes. Ei osanud seal küll sellist asja oodata. Kas kapote tehti siis kindla kere jaoks?
Pärnus on küll mitu poodi, mis kauplevad värvidega. Aga kahekomponentset musta krunti oli poes ikka kolme liitriste purkide kaupa. Tootjad muidugi kõik erinevad. Õnneks viimases kohas sain ikka oma 6 liitrit krunti kätte hinnaga - 9.90euri liiter ja töö võis alata.
Sellise suure auto värvimine võttis ikka päris palju aega, eriti seest tegemine. Välimised suured pinnad läksid nagu lõbusamalt krundi alla.
Nüüd ta on igaljuhul tehtud ja sellega võib lugeda üks etapp jälle läbituks.
Hetkel ei soovi küll ees ootavale pahteldusele mitte mõeldagi, eriti selle käigus tekkivale tolmule.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-10-2011, 18:13 PM ja muutjaks oli koterman.)
Näed, ilu juba paistab! Veel natuke, ja ei saa garaazi ust lahti tehagi, ilma et silmanägemist ära ei pimesta
Mis kapoti teemat puudutab, siis kevadisel Valgevene käigul juhtus samast asjast olema jutt. Nimelt on seal üks härra, kel väga kaunisti korras G-12 ja oli ta selle siis teiste vaatamisväärsuste manu väljaveeretanud.
Siis järgnes selline vestlus selle härra (H) ja tema sõbrast (S) autotaastaja (kohalik) vahel -
(H) : No vaata, milline number kapotil mul on! Nii varjane (: st väike, sestap)! Aga tema sõber lõi slaavi joviaalsusega talle õlale ja puhkes kõva häälega naerma. Ja sõnas:
(S) : "Kas vaatame ikka seda teist, kerel olevat ka?". Siis vana jättis jutu sinnapaika, ja veeretati muud taastamisinfot. Ma siis huvi pärast küsisin pärast vaadata ka teist (seda, mis uksepostil), mida ka lubati lahkelt. No ei läinud kokku, kohe ligilähedaseltki mitte ...
Vaatasin igaks juhuks nüüd su kruntimisuudiste peale mõnda teist, siitmaa masinat kah samast aspektist. Ja tõsi ta on, ei lähe neilgi need numbrid omavahel kokku.
(10-10-2011, 20:02 PM)vanemuine Kirjutas: Nõndaks, täna õhtul sai zim esimese krundi peale.
Esikapotelt värvi maha nühkimisel tuli välja kere number, juhipoolses küljes. Ei osanud seal küll sellist asja oodata. Kas kapote tehti siis kindla kere jaoks?
Pärnus on....
Toetudes "kotermani" seletusele võin nats õhku rinda tõmmata, et mu zimmi kapote on ikkagi algne, oma jagu.
Tänane päev algas kohe ropult hea uudisega. Tõnu oli linnapeal sattunud kokku mehega, kes otsis tööd. Ja mitte mingisugust tööd, vaid pahteldamise tööd. Teadjad oskasid rääkida, et kõik raskemad ja keeruli
semad pahteldustööd antakse just sellele vennale teha. Peale zimmi ülevaatamist ja konstateerimist, et" auto on saadud küllaltki siledaks" tegime kaubad ka kohe ära, sest küsitav hind oli mulle täiesti vastuvõetav. Ja juba homme läheb pahtelduseks lahti. Super!!! Ja teine hea uudis veel - ka värvija on nüüd olemas. Kui ta kuulis, kes pahtelduse teeb, oli kohe nõus pärast seda oma töösse võtma. Ju ta usaldab siis pahtli poissi, mis muud. Ei taha ajas ette rutata ja midagi ära sõnuda, kuid praegu on küll igati vägev tunne, nagu oleks raske koorem õlult langenud. Seega tekkib ca kuu jagu sellist aega, mis tuleks sisustada mootori ,käigukasti jne korrastamisele, või millegi muule sarnasele tegevusele.
