(Seda postitust muudeti viimati: 28-08-2011, 01:48 AM ja muutjaks oli Timm.)
Teisel pildil ära tuntav EO-4124.
Kolmandal pildil on torukraana TG62.
Viiendal pildil on kraana TK-53M jäänused.
Kuuendal pildil laaduri T-157 jäänused.
Leidsin veel ühe põneva augu kus on väga palju huvitavat nõukaaegset fotomaterjali kõikidest valdkondadest, ka maaparandusest- rahvusarhiivi fotode andmebaas.
Sisesta lahtrisse "sisu kirjeldus" huvipakkuv märksõna, näiteks maaparandus vms ning jõudu sirvimisel! Otsitakse olemasolevate fotode sõnaliste kirjelduste seast.
Kategooriast "film" otsida märksõna järgi. Garanteerin palju huvitavaid Nõukogude Eesti ringvaateid. Kõigis dokumenteeritud filmide kaustades ei sisaldu filmilõike aga enamikel on filmid ka küljes olemas. Seda on kohe näha, kas arhivaalidele klikkides avaneb ka väike filmiaken.
Huvitav tähelepanek- siin- seal lipsab läbi mõni meie meeste poolt tehtud pildike tehnikast,kui samal ajal pilte venes säilinud masinatest nagu eriti pole. Kas vanad masinad juba otsa saanud.....? Ometi suur riik ja masinaid oli palju tehtud. Kas keegi mõistab selle kohta midagi kosta?
On mul nende vene tehnikasaitide, techstory autoritega sealhulgas, sidemeid olnud ja on nad ka meitel käinud. Ja ollagi nende väitel nii, et meil on palju rohkem säilinud vana tehnikat. Lisaks on mureks ka see, et kui mingi vene asutuse/firma õuel ka seisab nö vanaraud, siis keegi sellele juurde ei lase, nagu sõjasaladus, ei pilti ei lähemat uurimist.
Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
(17-09-2011, 22:41 PM)Maanteemuuseum Kirjutas: On mul nende vene tehnikasaitide, techstory autoritega sealhulgas, sidemeid olnud ja on nad ka meitel käinud. Ja ollagi nende väitel nii, et meil on palju rohkem säilinud vana tehnikat. Lisaks on mureks ka see, et kui mingi vene asutuse/firma õuel ka seisab nö vanaraud, siis keegi sellele juurde ei lase, nagu sõjasaladus, ei pilti ei lähemat uurimist.
No siis on see meie sõpradevaheline jutt ikka õige ja ka kinnitust saanud. Kõige tavalisemad ja levinumad masinad saavadki kõige haruldasemaks.
Panin ka tähele,et ei leidnud viimaselt aadressilt ega ka mujalt DT-75 niinimetatud Aafrika varianti..... millel presendist katus nagu põkadel.....89-90 aastate mudel....
(Seda postitust muudeti viimati: 03-12-2011, 01:27 AM ja muutjaks oli krossifänn.)
(17-09-2011, 22:59 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:
(17-09-2011, 22:41 PM)Maanteemuuseum Kirjutas: On mul nende vene tehnikasaitide, techstory autoritega sealhulgas, sidemeid olnud ja on nad ka meitel käinud. Ja ollagi nende väitel nii, et meil on palju rohkem säilinud vana tehnikat. Lisaks on mureks ka see, et kui mingi vene asutuse/firma õuel ka seisab nö vanaraud, siis keegi sellele juurde ei lase, nagu sõjasaladus, ei pilti ei lähemat uurimist.
No siis on see meie sõpradevaheline jutt ikka õige ja ka kinnitust saanud. Kõige tavalisemad ja levinumad masinad saavadki kõige haruldasemaks.
Panin ka tähele,et ei leidnud viimaselt aadressilt ega ka mujalt DT-75 niinimetatud Aafrika varianti..... millel presendist katus nagu põkadel.....89-90 aastate mudel....
Venemaa on paras imedemaa ja üht-teist seal ikka leidub.
Tehnika viimasest sõnast kuni rariteetideni välja
Panen mõned pildid mis vene foorumist http://tcfs.ru/
Selle foorumiga on sihuke lugu,et peab liituma.Kui foorumi liige ei ole siis enamust pilte ei näe Tegelikult ma siin nüüd natuke"virutan"-
ei viitsi piltide autorit märkida. Aga nemad on ka ksf.Uko jossi pildid üles pannud ja ilma igasugu vihjeta pildi autori või päritolu kohta.
Nii et kes tahab kõiki pilte näha peab foorumiga liituma
Ka venkudel on kahju, et mõned vanad eksemplarid lähevad muuseumi asemes vanarauaks.Sihuke saatus ootavat näiteks ekskavaatorit Э-302
Üks huvitav video ka samast foorumist.Vanakooli tehnika veel teenistuses. http://www.youtube.com/watch?v=2gKU_gnKyaA http://www.youtube.com/watch?v=kX2uU-ZKA...re=related
äge pump kah: http://www.youtube.com/watch?v=asjETNzXbB0&NR=1
Muutsin pisut pildigaleriid. Paistab et venelastele meeldib tuunida ka jossi.Mõnele VW ja Jawa embleem teisele siis katuserauad,tuunitud summutid.jne.Mulle tundub et sellel tuunitud T-100M3- l on taga ka toonitud klaasid.Aga vaadake ja otsustage ise.
See esimesel pildil olev "Stalinets" sikutati kusagilt järvest või mudaaugust välja, oli teine sõja ajal ära uppunud. Algul muidugi loodeti, et on tank. Kusagil netis oli sellest juttu ja ka terve pikk pildiseeria.
tulge maanteemuuseumi seda imemasinat oma silmaga kaema ...
Tänud!Jätsin täpsustamata et skreeperit oma silmaga töötamas pole näinud.Maantemuuseumis käidud küll paar korda ja sealne MoAZ nähtud ja filmitud.Töötamas olen näind vaid skreeperi"sugulast" ehk planeerijat.Neid veeti K-700/701 järel.Sobis ilmselt ka hüdraulikaga jossile.
Maanteemuuseumi pilte olen kohanud ka sellessamas vene foorumis.
Näit.greider ДЗ-98. On vaid pildid ja ei mingit infot kust pärit
Piltide üleslaadija kasutajanimega mechanik.
Lisaks ühe pildi järelveetavast skreeperist ДЗ-172
MoAZ skreeperit kasutati pinnase teisaldamiseks väikeste veokauguste puhul.Näiteks,kui oli vaja teeehitusel künkast läbi minna ja pinnas alla orgu täiteks puistata.
Olen seda masinat töös näinud ja peab mainima,et tegutses üpris efektiivselt.Ainult iseseisvalt ei suuda ta pinnast oma kopa sisse tõmmata.
Tööprotsess on siis selline,et skreeper sõidab kaevamiskohta,laseb kõhu all oleva kopa maha(kopa alaservas on tera,nagu buldooseril)ja asub tõmbama.Kuna vedavad rattad on ainult esimesed,hakkavad need varsti paigal ringi käima.Nüüd läheneb tagant tamale buldooseriga joss ning hakkab taga oleva jämeda toruraami kaudu lükkama.Algul lastakse kopp sügavale pinnasesse ja seejärel tõstetakse järkjärgult kuni täieliku täitumiseni.Seni kui skreeper lasti ära viib silub joss pinnast ja valmistab skreeperile ette järgmise ampsu.Olgu veel mainitud,et alati peab skreeperi ees olema mingil määral kobestamata pinnast,sest vastasel korral lohistab tema kopp lahtist materjali lihtsalt ees ja ei täitu.
Ju siis jossipuudus Tsernobilis Moaz`i võimeid näidata ei võimaldanud. Mõrisesid, tossasid, õlitunud vormis mees ronis üles-alla ja kõik. Lugu ka: Võrtsjärve kolhoosis saadeti mees lindiga soomaad kündma. Varsti jala tagasi. Mis viga- ader kõver aga mina sinna enam ei lähe! Oli ader kivi taha haakunud ja raami kõveraks vedanud. Uurima, kus soos kivi saab olla. Oli hoopis suure lennukipommi stabilisaatori taha jäänud. Sapöörid hiljem millegipärast õngitsesid selle pommi sealt välja ja lasid mujal puruks.
Kunagi ma nägin dt75-te millel oli võsa niiduk külje peale pandud(pole kuskil internetist sellist näinud),toodi kohale k700-ga,kuskil peaks mõni pilt ka olema kui kedagi huvitab
(Seda postitust muudeti viimati: 24-09-2011, 20:51 PM ja muutjaks oli E303.)
Sai pildile püütud eriti rariteetne veok joss millel on roomikute asemel rattad .Masin on pärit arvatavalt kuuekümmnendatest aastatest. See imeloom konutab õues ja arvatavasti lõpeb ta teekond vanarauas.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(Seda postitust muudeti viimati: 24-09-2011, 21:09 PM ja muutjaks oli Sillu.)
(24-09-2011, 20:43 PM)E303 Kirjutas: Sai pildile püütud eriti rariteetne veok joss millel on roomikute asemel rattad .Masin on pärit arvatavalt kuuekümmnendatest aastatest. See imeloom konutab õues ja arvatavasti lõpeb ta teekond vanarauas.
Tegu on siiski kummirehvidel käiguosaga teerulliga. Minu teada ehitati see omal ajal (70ndatel aastatel?) Rakvere teedevalitsuse tellimusel Lätis Talsis ja vanarauda sattumine seda õnneks ei ähvarda.
Eks kaasfoorumlane Maanteemuuseum vast pajatab sellest pikemalt, kui ta foorumisse satub.