Aku jääs
#41

Siin hea õpetus:
http://www.varta-automotive.com/elearning/findex.html

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#42

Ilmselt on eespool toodud lingil umbes sama jutt kirjas, aga kuna kunagi olen uurinud seda, siis panen kirja mingid kogutud "tarkused" (mida tuleks eluterve kriitikaga vaadelda ja kindlasti mitte puhta kullana võtta).

Ma olen aru saanud, et akulaadijaid on laias laastus kolme tüüpi:

1) loll laadija: kõige-kõige-kõige lihtsam variant ehk trafo pluss alaldi ja kõik. Omal eksisteerib selline asi kodus, maksis Handymannis neli aastat tagasi 250 krooni ja siiamaani toimetab (ainult üks diood sai kunagi välja vahetatud). Seda ei tohi unustada liiga kauaks laadima, sest olen oma isikliku voltmeetriga mulisevalt akult välja mõõtnud laadimise hetkel 16,3 või 16,4 volti ning pärast krokodilli eemaldamist 15,5 volti. Oli selleks ajaks laadinud tühja, aga mitte surnud akut umbes 15 tundi.

2) normaalne laadija: phm eelmine, aga sisaldab miskist kaitset, mis lülitab laadija teatud pinge juures välja. Kuna minu omal on LEDidega voltmeeter küljes, siis olen mõelnud selle lisavõimalus sinna ise aretada, aga pole selleni veel jõudnud (ma ei lae akusid igapäevaselt).

3) "profilaadija": mõistab pärast teatud pinge saavutamist (näiteks 13,5 volti) hoida konsantset voolutugevust kuni teatud järgmise pinge saavutamiseni ning lülitab ennast siis välja.

Kui aga taob ampermeetrit põhja ja seejärel plõksab välja, siis rakendub ilmselt mingi bimetallkaitse, mis peaks kaitsma ülekoormuse eest. Ju siis on see saanud kas liiga väike või vastupidi, trafo pinge (ehk lõpuks ka laadimisvoolu tugevus) liiga suur.

PS: akude laadimisega olge väga ettevaatlikud. Siiani kummitab kuskil kõrva taga minu mälu järgi PlyVal-i pajatatud lugu, kuidas tema Mosse üleöölaadimisega maha põles...
Vasta
#43

Diesel, sulle võis sattuda ümberpolariseeritud aku. NL ajal juhtus vahel sekka mõni aku, millel pluss-miinus vahetuses. Vaat siis on laadija-aku vahel tulevärki seni kui täiesti tühjaks saab ja plaadid edasise laadimise käigus ümber polariseeruvad. Uus aku korra kannatab sellist tsirkust, aga õiget töölooma temast enam ei saa. "Surnud" aku ei taha alul üldse voolu sisse võtta ja ei maksa siis volte üles keerata. Las mõtleb laadija otsas öö aega järele, hommikuks on laadimisvool tavaliselt normis ja akut saab veel kasutada. Mu laadija on "homemade"- 250W 12v ohutu pinge trafo sekundaarile paar keerdu juurde(et 16v alalisvoolu kätte saada), siis vana geneka dioodoplokist 2 otsa käiku ja veel täistule pirn järjestikku. Ampermeetrit pole vaja. Kaugelt näha- kui pirni valgus hele- las laadib veel. Kui hõõgub kollaselt ja akust tuleb hernesupi häält- aitab. Pirn on nagu barreter- hea voolupiiraja, tema takistus helenedes suureneb ja ei ületa kunagi kaht amprit. Millegipärast just kehvapoolsed akud elustuvad selle laadijaga hästi.
Vasta
#44

(07-10-2011, 20:42 PM)pen.skar Kirjutas:  Mu laadija on "homemade"- 250W 12v ohutu pinge trafo sekundaarile paar keerdu juurde(et 16v alalisvoolu kätte saada), siis vana geneka dioodoplokist 2 otsa käiku ja veel täistule pirn järjestikku. Ampermeetrit pole vaja. Kaugelt näha- kui pirni valgus hele- las laadib veel. Kui hõõgub kollaselt ja akust tuleb hernesupi häält- aitab. Pirn on nagu barreter- hea voolupiiraja, tema takistus helenedes suureneb ja ei ületa kunagi kaht amprit. Millegipärast just kehvapoolsed akud elustuvad selle laadijaga hästi.

Väga tark lahendus!!! Lihtne ja töökindel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#45

krt ja prgu, kirjutasin pika jutu ja hetke enne postitamist pani ie ennast kinni.
no lolli järjekindlusega asun uuele katsele.
ma olen õppind ja paberitega elektrik ja seetõttu ei jaga asjast ööd ega mütsi ja miskit asjalikku öelda ei mõista.
a aku oli mul ikke õige ja korralik, ise keerasin teise peeti.
ostsin 105ah varta ühele oma traktorile ja kasutasin teist sihtotstarbeliselt paar nädalit ja siis jäi massin seisma läheneva juubeli ootuses. (tahtsin aparaadi poole milli läbisõidu puhul läikima lüüa) mingi tarbija, ilmselt pagassi valgus, jäi aga taha ja see võttis akust viimsegi voldi ja vati ää. hää et lõhki ei külmand, ilmad olivad tõsikülmad.
see sisse-välja plõksimine johtus sellest, et aku ei taht särtsu sugugi vastu võtta ja laadimisvool läks pilvedesse. ühtekokku oli laadija ikke mitu nädalit taga ja lõpuks oli vool 4 ampri pääl ja madalamaks ei vajund ühegi valemiga. niipalju elulooma tast sai, et suiste ilmadega kannatas ilusti kasutada, a järgmise talve külmadega oli ikke hetkega tühi.
seega siis probleemi minul asjaga polnudki, lihtsalt oma lollus. a igatahes odaval laadijal mingi liig suure voolu katkesti pääl on. vabalt võib eelpool viidatet bimetall olla küll.
Vasta
#46

(07-10-2011, 21:56 PM)diesel Kirjutas:  krt ja prgu, kirjutasin pika jutu ja hetke enne postitamist pani ie ennast kinni.
no lolli järjekindlusega asun uuele katsele.
ma olen õppind ja paberitega elektrik ja seetõttu ei jaga asjast ööd ega mütsi ja miskit asjalikku öelda ei mõista.
a aku oli mul ikke õige ja korralik, ise keerasin teise peeti.
ostsin 105ah varta ühele oma traktorile ja kasutasin teist sihtotstarbeliselt paar nädalit ja siis jäi massin seisma läheneva juubeli ootuses. (tahtsin aparaadi poole milli läbisõidu puhul läikima lüüa) mingi tarbija, ilmselt pagassi valgus, jäi aga taha ja see võttis akust viimsegi voldi ja vati ää. hää et lõhki ei külmand, ilmad olivad tõsikülmad.
see sisse-välja plõksimine johtus sellest, et aku ei taht särtsu sugugi vastu võtta ja laadimisvool läks pilvedesse. ühtekokku oli laadija ikke mitu nädalit taga ja lõpuks oli vool 4 ampri pääl ja madalamaks ei vajund ühegi valemiga. niipalju elulooma tast sai, et suiste ilmadega kannatas ilusti kasutada, a järgmise talve külmadega oli ikke hetkega tühi.
seega siis probleemi minul asjaga polnudki, lihtsalt oma lollus. a igatahes odaval laadijal mingi liig suure voolu katkesti pääl on. vabalt võib eelpool viidatet bimetall olla küll.

Ei usu täitsa tühja aku puhul suurt laadimisvoolu. El.lüüt on ju lahja ja laseb voolu vaevu-vaevu läbi. Pigem on tegu, et ta hakkaks voolu läbi laskma, läheb ikka mitmeid tunde enne. Võibolla olen ma millestki valesti aru saanud. Võibolla su laadija arvas, et aku täis selle vähese amperaaži peale ja lülis end selle tõttu välja ja sisse.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#47

Kusjures - oma kogemus. Küll OPTIMA geelakuga. Unustasin lihtsalt reede õhtul kapoti lahti Kriisleril ja kapotialuse valgustus põles selle aja(lisaks vist jäi võti ACC asendisse(raadio jms...). Esmaspäeva hommikul aku nii tühi, et isegi salongivalgustust ei võtnud õrnalt hõõguma....

Telwini uus suht asine(suuruse järgi põlvekõrgune) laadija toimis samamoodi - sisse, minutijagu laadis, siis kuumenes üle ja lülitas välja ja nii pool päeva järjest. Kella 9 ajal panin laadima umbes kella 15 ajal läks auto hädapärast käima. Laadimistsükli alguses oli küll tunne et see laadija põleb enne maha.....

Ja aku tundus ka et ei võta üldse voolu sisse enam....

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#48

Ärge ajage segi aku normaalset laadimisprotsessi, kus aku on nõus tarbima väga suurt laadimisvoolu (mis nii mõnelegi laadijale on saanud hukatuslikuks) ja surnud akut, mis voolu lihtsalt sisse ei võta....
Mul on olemas Einhelli 5amprine trafolaadija. Seesinane Optima PunaPea on sellel Saku garaažides laadides paaril korral maha küpsetanud 10A kaitsme (sel juhmakal ei ole mingit tarkust, lihtsalt trafo pluss alaldi). Ning CTEKi nutilaadija läheb alguses ikka väga kuumaks selle kalla askeldades.

Muide, PP on tuntud geneka- ja starteritapja - see akutüüp on võimeline nii välja kui sisse laskma väga suuri voolusid.

Üks heas korras aku peab laadimise alguses tarvitama märkimisväärset laadimisvoolu, mis vähehaaval langema hakkab. Loogiline ju ka - laadimine toimub jääval pingel ja aku pinge tõustes peabki voolutugevus vähenema.

Kui aku on tuksis, siis hüppab pinge kohe üles ja laadimist ei toimugi. Võtad klemmid maha ja kukub uuesti.

Kuid tegelikult on see keemia nii keeruline ja sõltub olulisel määral sellest, mis tegelikult aku plaatide vahel toimub. Aga sisse ju ei näe... Seega, mõni võtab elu uuesti sisse peale pikemat laadimist, mõni mitte.
Vasta
#49

On laadija, repair funktsiooniga, kuidas seda aga kasutada, kui kaua? Aku oli külmunud, sulas üles ja nüüd tahaks talle võimalikult vähe häda teha.

Ford Granada
Vasta
#50

(03-12-2018, 18:08 PM)rmarz Kirjutas:  On laadija, repair funktsiooniga, kuidas seda aga kasutada, kui kaua? Aku oli külmunud, sulas üles ja nüüd tahaks talle võimalikult vähe häda teha.

Mis laadija ? Kui kasutusjuhendit pole siis netist ikka leiab.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#51

Lunda nimeline hiinakas, mõtsin, et ehk on mingeid üldkehtivaid tõdesid, aga praegu olen jõudnud sinnani, et see nö desulfaatimine pole kuigi efektiivne.

Ford Granada
Vasta
#52

(03-12-2018, 19:05 PM)marz Kirjutas:  ... see nö desulfaatimine pole kuigi efektiivne.

Sulfaat ja jäätumine on täiesti erinevad mõisted.
Jäätumine võib akut lõhkuda mehhaaniliselt. Kui seda pole toimunud, siis tuleb akuga tegeleda, nagu tavalise tühjaks "imetud" akuga - põhjalikult täis laadida.
Vasta
#53

Ja muidugi on, kuid ei ole teada, kas külmumine on mehaanilist viga teinud. Tegu mitu aastat vana akuga, seega mõtlesin, et prooviks toda repair funktsiooni ehk kui kaua see peaks kestma ja millal on teda üldse mõistlik kasutada.

Ford Granada
Vasta
#54

vii tuppa ja sulata üles.
kui loik alla tuleb, siis on mehhaaniline viga külges kindlasti.
Vasta
#55

(03-12-2018, 21:06 PM)diesel Kirjutas:  ...kui loik alla tuleb, siis on mehhaaniline viga külges kindlasti.

Tänapäeva akudel polegi see nii tavapärane viga. Plastik on läinud elastsemaks, kui omaaegne eboniitkorpus. Mehhaanilise vigastuse all mõtlesin rohkem sisemist "verejooksu", mis kusagile ei paista, ennem pauku.
Olen "korraldanud" palju paukusid, akude laadimisel. Näiteks on kusagil raamistikus/ühenduses pragu ja koormuse tõusul võib seal vahel tekkida säde, mis lõppeb plahvatusega.
Vasta
#56

(03-12-2018, 21:01 PM)marz Kirjutas:  Ja muidugi on, kuid ei ole teada, kas külmumine on mehaanilist viga teinud. Tegu mitu aastat vana akuga, seega mõtlesin, et prooviks toda repair funktsiooni ehk kui kaua see peaks kestma ja millal on teda üldse mõistlik kasutada.

repair, recond vms. nimetuse all on tsükliline peale-maha laadimine ja selle tsükli järgne pinge püsimise jälgimine. Mõnel näikse paremini, mõnel halvemini toimima.

Ega seal midagi teha pole: lülitad sisse ja lased automaatikal toimetada. Arvesta, et alati on risk plahvatuse või labase tulekahju tekkeks - aku sisse ei näe, Hiina imed on ka üllatusi täis.

Mitte, et vettsaanud CTEK ei põleks ilusa sinise leegiga... Toungue

Mõjuvad need taasteprogrammid sulfateerumise vastu. Jäätumisega rikutud (plaadid lahti või kõverad, sillad katkestuses) akusid programmiga ei ravi. Nagu ka purukskukkunud akusid.

Jäätunud aku tuleb üles sulatada ja siis täis laadida. Kui on aega ja tahtmist, tasuks teha tühjendustsükkel, aga see pole majanduskasvule hea - äkki ei peagi uut ostma, eksole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne