Suurimad tänud!
Igaks juhuks sooviks selle nädalavahetuse pilti ka. Püüa fotokat mitte maha unustada. teen ka esialgu siis nii. Eks ümber saab alati teha. Kui aparaadi ligi oled, äkki raatsid ära mõõta ka pikkuse motobloki haakeseadmest kuni kasti ääreni. Hetkel sinna toru jäetud väikse varuga. Miks seda küsin, sest mugavus ka maksab miskit ja kuskile upitada, kui keerata ei ole kõikse mugavam vast.
(11-10-2011, 21:23 PM)-maukar- Kirjutas: Kui ta lihtsalt selle tiftiga sinna haakesse panna, kas siis kuidagi üles-alla murdma ei hakka? Kas selle toru sees, kust tift läbi läheb peaks olema ka mingi puks või miskit. Kummist või muust materjalist. Või ongi metall-metalli vastu ja kõik.
Maukar
Eks ta murdma hakkab ikka. Aga tuleb teha lihtsalt paksemast metallist see tiisel, kuna pikkust on omajagu ja oht läbipainduda.
Kas see hark ikka motobloki küljes olemas, kuhu see tiisli ots vahele panna?
Kindlasti tuleb ka tiisel teha pööravaks vertikaalsuunas. Muidu nii, et kui üks motobloki ratas läheb üle mätta, siis teine õhus. Pööramine peaks olema aga piiratud, siis ei lase laiem käru kitsal motoblokil ümber minna.
Horisontaalsuunas pööramise võib ka näiteks laagri peale teha. Eks ta mingil määral vast aita lihtsustada sarvedest juhtimist. Aga üldiselt lihtsustab pööramist see, mida kitsamalt motoblokile rattad alla paned. MB2 vist saab ühe veoratta välja ka lülitada pööramise lihtsustamiseks, aga ega ta siis mingit koormat enam ei tõmba ka ühe rattaga.
Kunagi jäi mingist aiafoorumist aga selline leiutis silma, nagu allpool.
Selline lahendus koos käruga on hoopis tõsisema tõmbejõuga, kuna teistpidi keeratult veavad nüüd põka tagarattad.
Sellise lahendusega ei pea enam suuremast mäest koormaga tagurpidi üles sõitma.
(12-10-2011, 10:43 AM)ahtos Kirjutas: Tee nii nagu MTZ 05 kärul on tehtud,siis jääb igasugu murdmine ära.
MTZ 05 kärul peaks ju sarnane lahendus olema, kui MB?
Käru ei viitsinud välja otsida, aga pildistasin ühte teist käru sarnast asja. Sellel sama lahendus, mis kärulgi.
(12-10-2011, 10:43 AM)ahtos Kirjutas: Tee nii nagu MTZ 05 kärul on tehtud,siis jääb igasugu murdmine ära.
MTZ 05 kärul peaks ju sarnane lahendus olema, kui MB?
Käru ei viitsinud välja otsida, aga pildistasin ühte teist käru sarnast asja. Sellel sama lahendus, mis kärulgi.
Tänud kõigile vastajatele, viimasel pildil olev lahendus vast kõige asjalikum. Ei murra kusagile poole ning liigub nii horisontaalselt kui vertikaalselt.
Ei hakka uut teemat tegema,panen oma mure siiasamasse kirja. Nimelt on truu abilise MF 70 pentsupaak hakanud viimasel ajal kütust mootorist mööda juhtima
ja emake maamuld imeb kõik kenasti endasse. Leke on väike, paak on alt õline,tõenäoliselt on murekoht paagi keskel, seal on näha ka varasemaid vasega jootmisjälgi. Küsimus - kas Tartu kandis keegi teab kedagi, kes viitsiks-oskaks
asja ette võtta. Kontakt 52 29 101.
(Seda postitust muudeti viimati: 26-04-2012, 21:33 PM ja muutjaks oli meli666.)
Oskab keegi öelda, kui rasked on originaalis MB-1 lisaraskuste kettad?
Vedasin siin raskemaid asju ja oleks vaja ikka lisalasti põkale juurde saada.
Ajutiselt sai tehtud ühest silindrilisest rauajurakast raskus ette pulga otsa, aga see vaevalt paarkümmend kilo raske ja ei aita eriti midagi.
Kuna see ette pulga otsa pandav raskus pidi vähem mõju avaldama haardumisele, erinevalt rataste külge pandavast lastist, siis oleks plaan teha ikkagi sellised ballasti kettad rataste külge. Siis ei koorma nii hullult ka laagreid. Nii oli kirjas ühes vene foorumis.
Kuna kättesaadavatest materjalidest oleks parima massi-suuruse suhtega plii, siis prooviks vast sellest teha.
Eelnevalt siin teemas soovitatud rehvitöökodadest sai küsitud ja kümnete kilode viisi sealt rattaraskusi pole lootustki saada, saab ametlikult tellida, hind aga läheb juba lakke.
Ilmselt kõige odavamalt saaks plii akudest. Aja jooksul on neid ikka kogunenud ja saaks oma vajaminevad kilod vast kätte.
Kuusakoski makseab nende eest hea hinna. Samas peaksid uurima kuskilt kutseliste kalurite käest kust nemad oma võrkudele raskusi ostavad. Ehk on soodsam kui rehvitasakaalustused.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-11-2011, 23:35 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Tee ikka paarimillisest plekist ja vala segu täis. Tõstukile sai 200 l. vaadist, toru otstest läbi, tagaraskus tehtud. Tina kohta- Salvest`st sai akutõstuk noole ja kahvli saamiseks 7000 EEk eest ostetud. Tuli lätlane ja maksis umbes samapalju tõstuki untsus akude eest meile. Raskusetegijale ideeks firmatoode, teabmillega täidetud.
Sai täna testitud raskuse mõju MB1 veojõule. Ajutiselt ette pulga otsa tegin abinõu, kuhu sai kinnitatud kaks T 74 raskust- 140kg.
Vettinud pakke kuhjaga täis käru tõmbab nagu nalja suurest künkast üles, aga tuleb tõdeda, et raskuste lisamisega ei maksa liiale minna. Muidu juhtub nagu allpool. 10-ne ratta tihvt nagu naksti läbi lõigatud, kui raudratas libeda puujuure peal kaapima hakkas ja jälle uuesti haakus.
Mõtekam on vist üldse raskuste valamise mõte kõrvale heita ja teha selline riistapuu, nagu eelpool postituses pildil. Ehk siis ise tuleb istuda ikka eespool motoblokki, siis käru vedades langeb ise enda raskus tagaratastele. Oht ainult, et raske koormaga tõmbab noka püsti. Aga aitab ettepoole raskuste lisamine või siis peas olev hall ollus, mis piirab puukoorma kõrgust kärul.
Ühesõnaga, ei maksa väikese põkaga ikka liiga äksi täis minna.
(30-11-2011, 19:19 PM)meli666 Kirjutas: Sai täna testitud raskuse mõju MB1 veojõule. Ajutiselt ette pulga otsa tegin abinõu, kuhu sai kinnitatud kaks T 74 raskust- 140kg.
Vettinud pakke kuhjaga täis käru tõmbab nagu nalja suurest künkast üles, aga tuleb tõdeda, et raskuste lisamisega ei maksa liiale minna. Muidu juhtub nagu allpool. 10-ne ratta tihvt nagu naksti läbi lõigatud, kui raudratas libeda puujuure peal kaapima hakkas ja jälle uuesti haakus.
Mõtekam on vist üldse raskuste valamise mõte kõrvale heita ja teha selline riistapuu, nagu eelpool postituses pildil. Ehk siis ise tuleb istuda ikka eespool motoblokki, siis käru vedades langeb ise enda raskus tagaratastele. Oht ainult, et raske koormaga tõmbab noka püsti. Aga aitab ettepoole raskuste lisamine või siis peas olev hall ollus, mis piirab puukoorma kõrgust kärul.
Ühesõnaga, ei maksa väikese põkaga ikka liiga äksi täis minna.
Üheks nõrgaks kohaks on ka reduktoris olev kett, vana on juba ühe korra neid vahetanud, nimelt juhtus see nii,et all olid plokil villise rattad ning kartuli vagusi sisse ajades jäi ader puujuure taha kinni ja kett(id)puruks.
Sai täna proovitud suvel rootorniiduki tarbeks tehtud pealistutavat käru ka lumepuhuri taha. Mugavam liikuda on, aga selle võrra jälle labidatööd rohkem. Tagaosa tunduvalt pikem, nurkadest ja usteesiste eest peab labidaga kaugemale puhtaks viskama, et puhur seina ja lumekuhja vahele ära mahuks. Häda oli ka selles, et pidevalt oli vaja maha tulla ja suunajat vajalikule poole keerata.
Väikesi aiakäru kettidega rattaid ei saanud kasutada, kuna aisade kinnitusmutrid on neile tegemata. Originaalrehvidega oli aga pidamine kehv.
Proovisin ka mõlemaid raudratta tüüpe. Kuusemustriga eriti paremat haakumist ei andnud. Seevastu kolmnurk teravikega oli ülihea haardumisega. Sarvedest tagasi tõmmata ei jõua.
Raudratastel aga see häda, et originaalrehvidest mõlemad veel suurema diameetriga ja masin liigub liiga kiiresti edasi.
Lõpuks mõned pildid ka suurematest põkaga koristavatest teeradadest.
(30-05-2011, 01:03 AM)nunu Kirjutas: Kuna niidan ka heina, siis ilmselt sellist plekkpõlle ette panna ei saa, hein ei mahu alt läbi, hakkab sahka mängima, aga kummist / presendist kardin selles kohas poleks vist tõesti halb mõte.
Praegu pole küll midagi niita, aga jäi üks tehtud pilt näppu. Sai katsetatud ka tõsisema heina niitmist. Kaldpleki ette hein kotti ei jäänud kordagi. Ilmselt see pleki kalle surub heina ilusti maadligi ja tuleb alt välja.
Kes veel MB1 rootorniidukiga kasutab, siis soovitan sama lahenduse teha. Ei viska põkat ja ennast heinaprahti täis.
MTZ-05 ise kokku puutunud ei ole, näinud ainult mõned korrad onu juures.
Aga vaatasin siin teemas ühte pilti ja üks asi enam rahu ei anna. Nimelt, kas ei saaks koos käruga teha põkast nelikveolist?
Nagu aru saan, siis pildil punasega kriipsutatud kohta käib käru tiisel ja rohelisse kohta jõuvõtuvõll. Loodan, et Ksf Necro ei pahanda pildi laenamise pärast.
Mõte selles, et kärule paneb alla näiteks Vazi vedava silla ja kardaani toob siis ette põka juurde. Ilmselt peab mingi ülekandekasti veel vahele leiutama pöörete ühtlustamiseks.
MTZ jõuvõtuvõlli ehitusega kursis pole, aga tegu vist sõltumatult töötava asjaga. Kas seal kastis annaks midagi vähese vaevaga ringi teha, et jõuvõtuvõll oleks sõltuv vastavast käigust- sünkroonvedu. Sest originaalsüsteemiga saaks kasutada ainult käru vedu mingi kindla käigu korral ja sedagi ainult siis ühes suunas. Või oleks sellestki juba suur abi puude metsast välja toomisel?
Pildi põrast ära põe.
Idee on igatahes hea, keegi siin teemas vist isegi mainis, et dnepri kardaan pidavat sobima sinna jvv pesasse vist. Nuutide arv oli vist sama. Kuigi pole kindel kas oli nii. Aga see selleks. Tiisel käib jah punasega märgitud kohta, sinna "lõugade" vahele, poldiga kinni. Jvv käib sinna auku. See pmst fikseeritakse käru poldiga paika. Freesil ja niidukil vähemalt on nii. Praegu on jama seletada, pildipealt saaks laksust aru, kuidas. Tegu on jah sõltumatult töötava käitusvõlliga. Käigukasti modimise kohta ei oska midagi öelda. Niipalju, kui mina selle looma sisikonda näinud olen, siis ega seal eriti ruumi pole. Aga seda peab ise vaatama, kuidas ja mida seal teha. Ma arvan, et kuidag on ikka võimalik. Samas, kui pöörete arv on 3000rpm(mootor) - 1000rpm(jvv). Siis ehk saaks mõne vahekastiga kiirust aeglustada nii drastiliselt, et ei peaks kasti ümber tegema. Vaid sobiv käik sisse koss jvv-ga ja veaks ilusti ära. Samas ma ei tea, mis effekt sellel on, kui esisild ja tagumine sild sünkroonist väljas veavad. Mingit head nahka sealt vast ei tule.
(12-03-2012, 11:19 AM)Necro Kirjutas: Samas ma ei tea, mis effekt sellel on, kui esisild ja tagumine sild sünkroonist väljas veavad. Mingit head nahka sealt vast ei tule.
Lumes müramiseks ja mülkast välja ronimiseks on ehk abi küll. Muidu hakkab jah, lõhkuma. Kuna täpselt sünkrooni saada raske, siis võiks tagasild olla esimesest pigem tiba aeglasem kui kiirem. Siis ei hakka tagumenti ette ajama. Targemad võivad parandada, aga kas mitte GAZ 69-l ka esisild tagumisest kiirem pole? Ja lubatud kasutada AINULT kehvades oludes, kus pidamine kehv? Muidu on tagaveoline. Üks sõber putitas kunagi sellist aparaati ja rääkis midagi sellesarnast.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Põhimõtteliselt nagu jalgratta vabajooks. Ühtepidi tiriseb vaikselt üle, aga kui esirattad läbi hakkavad libisema üle mingi piiri, haagib tagaratastele veo järele (antud motikal siis vastupidi).
![[Pilt: 1]](http://static3.nagi.ee/i/p/796/11/19902773f0b086_m.jpg/1)
![[Pilt: 1]](http://static3.nagi.ee/i/p/796/10/199027236db016_m.jpg/1)
või siis peas olev hall ollus, mis piirab puukoorma kõrgust kärul.
