[siilivana]

oioioi! See "keevitus" Sul küll hea ei ole. Võtab niiskuse vahele ja roostetab veel paremini edasi!

[mlsluik]

Sain kokkuleppele ka ühe MB vraki omanikuga. Nüüd on mul komplekt 16 velgi olemas ja puuduolevad ratta kinnituskoonused ka. Vraki omanik vajas mootorit. Sellisena ta minust maha jäi.

Ei tea kas kodanik selle vraki tagasilda ei soovi maha müüa?

[motamees]

oioioi! See "keevitus" Sul küll hea ei ole. Võtab niiskuse vahele ja roostetab veel paremini edasi!

No elan üle ja saan kogemuse võrra rikkamaks.
Tegelikult lasen ma tagantpoolt roostevastase õliga üle ja see peaks rooste tükiks ajaks seisma panema. Aga eks näis.
Tegin vahepeal autole "uue" väljalaskesüsteemi alla. Kõik osad on korduvkasutusest. Tuleb välja, et olen väga loodusehoidja mees. Resonaator on tehtud vanast katalüsaatori korpusest. Need on väga roostekindlad.
   
   
Isegi sumbuti tripi saab teha taaskäitlusena. Vanad hammasrihmad on sinna just kakrass.
   
Õhupuhasti kinnitus on originaalis vulgitud kummipuksidel. Need on ajaga kõik katki läinud. Võtsin siis pehmet kummi ja liimisin (et ära ei kukuks) kummipuksi kohale (punane ring). Nüüd panin õhupuhasti sinna peale ja kruvisin hammasrihma tükkidega (kollane ring) õhupuhasti seina külge. Nii sai mittejäiga ühenduse, nagu tehasestki. Ilmselt on see vajalik, et sisselaske müra kabiini üle ei kanduks.
   
Vana sumbuti ei meeldinud mulle sellepärast, et polnud otsevoolu sumbuti. Olen näinud, et need augud roostetavad nii kinni, et õhk enam läbi ei käi. Otsevoolu sumbutil muutub sellisel juhul ainult hääl valjemaks.
Lõikasin huvi pärast ka vana sumbuti lahti. Huvilised näevad siit, milline on sumbuti siseelu. Selgus, et see sumbuti oleks veel kõlvanud küll.
Keskosas on toru kokku pressitud. Kõik gaasid jooksevad keskmisest kambrist läbi. Seal villa pole. Äärmised kambrid on täidetud villaga. Seal liiguvad gaasid pulseerivalt villa sisse ja tagasi.
Näha on ka, kui sumbuti välisplekki on auk sisse roostetanud, siis seal sees on asi palju hullem. Sellel sumbutil oli välisplekk veel terve, aga siseplekki pole enam ollagi. Sumbuti allaotsa olen alati puurinud 4mm augu. Nii saab kondentsvesi välja niriseda ja ei riku sumbutit nii kiiresti ära. Nii pisike auk häält ei tee. Ülevaatusel tuleb auku oksake ette toppida, muidu on hapnikujääk liiga suur.
   
   
   

[motamees]

No sai jälle üle pika aja korraks masina kallale. Tellisin ära esiklaasi. Ehk jõuab selle ka külge panna.
Karestasin ära kabiini värvi ja puhusin sinna peale 1kg kõvendiga krunti, 2kg kivikaitset ja 1kg kõvendiga värvi. Roostes kohtade pele sai pihustatud ka mingit vänget roostesurma. Endalegi ootamatult kadusid uste küljest "äkki" lingid, tihendid ja klaasid. Mõtlesin need algul ainult pisut katta.
   
Eelnevalt ostsin ka külje peale "gabariitsarved" ja taha kongi otsa MB bussi tuled. Küll need ükskord ka külge saavad.
   

[motamees]

...Kõik on edenenud ladusalt. Muude tegemiste kõrvalt on saanud teha ka masinat. Tänase õhtu seisuga on vaatepilt järgmine
   
...ja õhtul, kui hakkasin panema aknapritsi pihustit kapoti külge, meenus ...
   
Ma mõtlesin, kui ma vasemat lampi panin, et kuidas seal niipalju ruumi on. Paremal pool pole kuidagi ligi saanud.
Nüüd tuleb tagurpidi tagasi minna seniks, kuni paak hakkab sisse mahtuma.

[v6sa]

...
Nüüd tuleb tagurpidi tagasi minna seniks, kuni paak hakkab sisse mahtuma.

V6i paned v2iksema paagi. MB vanematel universaalidel on n2ituseks liitrine paak pakiruumis tagaakna tarbeks. Sihuke kiitsakas ristkylik... Neid peaks igal vanamersutarbijal varuosakerenurgas vedelema.

Minulgi on neid mitu, kuid asuvad vist v2he kaugel...

Kiitsakas paak, v2he suurem kyll, on n2iteks BF kerega MAzdadel...

[motamees]

...V6i paned v2iksema paagi...

Seda minagi mõtlesin... Siis aga jätsin selle mõtte katki. Hakka seda otsima, sobitama ja väike on ta ka pealegi. Selle aja sees on mul juba pool tööd tehtud ja veel natuke ning originaalpaak ongi paigas. Õige asi õiges kohas, täitmisava kenasti kättesaadaval ja piisavalt suur.

[overspeed]

Siis aga jätsin selle mõtte katki. Hakka seda otsima, sobitama ja väike on ta ka pealegi. Selle aja sees on mul juba pool tööd tehtud ja veel natuke ning originaalpaak ongi paigas. Õige asi õiges kohas, täitmisava kenasti kättesaadaval ja piisavalt suur.

Öige möte. Väike paak on üks igavene tüütus just siis, kui sul teda köige rohkem vaja on.

[motamees]

...Nüüd tuleb tagurpidi tagasi minna seniks, kuni paak hakkab sisse mahtuma.

See ka nüüdseks tehtud. Polnudki midagi hullu. Pääsesin esipaneeli mahavõtust.
   

[motamees]

"Ladudes" hakkab tasapisi ruumi tekkima. Ühe suure asja sai jälle jalust ära.
   
Esiratta taha panin porikaitse, et kaitsta esiukse vahet. Muidu tihendi alumine äär pidevalt must ja talvel võib uks üldse kinni külmuda.
   
Tagaporilaudade sisse panin pritsmeleevendi. Tahtsin ka esimese koopa sisse sellist matti panna. Pole aga suutnud korraliku ja lihtsat kinnitust välja nuputada.
Tagakoopasse hakkasin panema matti neetidega. Igavene vaevarikas tegevus oleks olnud. Leidsin siis lihtsama ja palju lollikindlama versiooni.
   
Tagumise porilaua metallist kronsad lõikasin ju küljest ära. Nüüd kasutasin palju pehmemat kinnitusmeetodit, mis lisaks ei kaalu pea midagi. Ehk nüüd ei vibreeri kinnituskohti suurte aukudena küljest ära.
   
Porilaua tagumine osa tuleb tagant otsast veidi ülespoole tõmmata. Ühtlasi saab alumine osa kinnituse, et tagurdamisel äär ratta alla ei jääks. Vanasti pandi sinna ketid. Mul tuli mõte kasutada seal hoopis koorma kinnituslinti - ei roosteta ega mädane. Lisaks ei kaalu ka midagi.

[overspeed]

... Mul tuli mõte kasutada seal hoopis koorma kinnituslinti - ei roosteta ega mädane.

Ikkagit ei usu. Eks näeme.

[Tift]

Need tagumiste porilaudade kinnitused... Soovitan soojalt, pane nende klambrite alla paksem plekiriba. Sarnane kinnitus on veel mõnel masinal, neil seal niisugune plaat, kui ristlõikes vaadata, siis servad on natuke allapoole ära ka keeratud, jäikuse mõttes. Plaat jookseb risti porilaua sees, neli auku sees, klamber läbi ja pealtpool oleva kanduri külges kinni. Ka siis veel kipub servadesse praod sisse tekkima.
See koormarihma moodi asi...vettib ära nigu pask ja kopitab läbi, hakkab narmendama, talvel külmub ära ka veel. Usu, sa ei taha seukest kaltsu sinna liperdama. Pane ketid.
Veel üks tähelepanek - kui porilapats, mida tagantpoolt ettepoole lükates, ei ulatu rattani, siis sõida kuhu vastu tahad, ära ei rebi. Selles ju viga ongi, et ta sunnik,kipub äärekivi või lumevalli või mis iganes vahele jääma. Kui ei ulatu rattani, pole probleemi. Krt, mu enda "sidrunil" kah lapatsid "lendu" läind..

[motamees]

Nüüdseks on porilauad küljes. Midagi praegu ümber tegema ei hakka. Eks aeg annab arutust.
Suured plekitahvlid porilaua seespool - on ainult aja küsimus, millal selt pragunema hakkab. Seibidega kinnitus kukub muidugi kiiremini läbi.
Sellepärast lõikasingi need rasked ja jäigad kinnitusvinklid küljest ära. Nüüd on porilaua kinnitus pehme. Kõik kinnituskohad annavad veidi liikuda, ehk siis ei teki selliseid pingeid, mis porilauast tüki kaasa võtavad.
Kogu auto külge (esiporikaitsed ja tagakinnitused/pikendused) on tükkidena lõigatud kaks veoka plastikporilauda. Väga sitke materjal, samas kerge.
   
Tagumised kinnitusrihmad tegin nüüd hoopis mootori soonrihmast. Sama tugev, kui koormarihm, aga kummeeritud. Lisaks on seda muidu võtta ja saab taaskasutada jälle ühe asja.
Rihma peale läksin selle pärast, et isegi metallkronsteinid pragunevad seal ära. Kett muidugi on iseküsimus. See aga läheb seal rooste ja roostevaba keti hinda ei taha vaadatagi.
Ilma tagumise kinnituseta aga ei lähe kohe mette. Piltidel on auto tagumine osa kõrge. Kui vedrustus läheb põhja, siis on rattad porilaua vastus. Järelikult ka porilaua ots vastu maad. Tagurdada nii pika porilauaga (ilma kinnituseta) on selle surm.
   
Kojamehe luua kundepoolne käivitusvõll oli täiesti roostetanud. Pidin sellega midagi ette võtma. Lükkasin seda tööd pidevalt edasi - ootasin midagi. Tasus oodata, nüüd sain täiesti kulumata tüki. Võll küll seisnud väga kaua ja kinni roostetanud. Pika pusimise (leotamise) peale sain ta aga liikuma ja nüüd täiesti korralik asi olemas. Muidugi ei piisanud ainult leotamisest. Tuli oli ikka lõpuks see, mis aitas.
   
Kui võllid paigas, siis saab armatuuri panema hakata.

[Tift]

Nüüdseks on porilauad küljes. Midagi praegu ümber tegema ei hakka. Eks aeg annab arutust.
Suured plekitahvlid porilaua seespool - on ainult aja küsimus, millal sealt pragunema hakkab. Seibidega kinnitus kukub muidugi kiiremini läbi.

Ma ei mõelnud "suuri tahvleid", pidasin silmas umbes 1,5-2 mm paksusest materjalist ca 30-40 mm laiuseid ribasid, mis oleksid nagu toetav plaat. Kui kunagi sul vajadus tekib, siis võin olemasolevast lahendusest pildi teha. Vastu pidanud nüüd juba 7 aastat, kusjuures, lisaks aastaringsele jamale, mis seal küljes aeg-ajalt on, tallub seal peal ka vahel juht, remondimees jne. Üldiselt on need plastporilauad vastupidavad asjad, ka külmades oludes. Rihmad kettide asemel - igat sobiv asi !

[Coger]

Mis selle pritsmeleevendi ülesanne oleks? Kas nt talvel ei teki oht, et sinna mati kidade vahele jääb lumepask hoopis paremini kinni ja külmub ära, kui siledale pinnale?

[motamees]

... Kui kunagi sul vajadus tekib, siis võin olemasolevast lahendusest pildi teha...

Ma sain aru küll, millest jutt. Olen selliseid asju näinud küll.
Ka sellel autol oli ühe poole peale apndud plekid alla. Polt/seib ühendus oli läbi kukkunud. Nüüd mul aga hoopis teine lahendus.

Mis selle pritsmeleevendi ülesanne oleks? Kas nt talvel ei teki oht...

Kui sa autoga oled sõitnud, siis kindlasti on ka rekka sulle vstu sõitnud. Vihmaga sõites lööb rekka klaasid kohe pimendaks. See on kõik veetolm. Sellesama veetolmu vähendamiseks kasutataksegi sellist matti. Rekkadel on ka kahekordseid porilaudi. Porilaud püüab ratta alt tuleva vee enda sisse ja siis nõrutab joana nurkadest maha. Seesama tolm (mustus) pritsib ka oma auto kõik kohad/küljed täis.
Muidugi korjab talvel see lõrtsi oma sisse. Seda aga ainult 1cm jagu ja siis on ju porilaud nagu ikka. Enamuse aja aastast on ta aga töökorras.
Kui juba lõrtsist rääkida, siis olen kogenud juhust, kus porikoobas on täiesti täis. Sain seda aru siis, kui oli vaja rool rohkem alla keerata. No ei keera. Õue uurima minnes selguski põhjus. Kogu esikoopa oli täis kittinud. Oli ainult sirgelt sõitmise ruum... ja ei mingit matti polnud seal all lõrtsi korjamas.

[motamees]

Hulga kive vahepeal teise kohta liikunud ja sain aega jälle autot teha.
Otsustasin, et sae panen nüüdsest välja oma kasti. Nii pole vaja rasket junni kuskile üles punnida. Teinekord, kui pole võimalust teda pesta, saab ka musta sae probleemideta ära pakkida.
Kõigepealt otsisin sobilikku veekindlat vineeri. Sobilikkuse etalon oli õige mõõt. Lõpuks leidsin just sellise mõõdu, mille tükkideks lõikamise järel sai kast valmis ja kogu materjal kasutatud. Ühest tahvlist piisas.
Ehituse tegelikkus osutus veidi raskemaks. Ega kast ei tahtnud sinna hästi ära mahtuda. See aga selgus alles valmis kasti katsetades. Võtsin kasti uuesti lahti ja tegin sisselõikeid, kuhu oli võimalik. Teisel katsel mahtus kast ära - ehk mahub ka saag sinna sisse. Kõrgus on nii täpselt tehtud, et sael tuleb transpordi ajaks käepide ära võtta.
Kast tuli üsna maadligi. Eks see auto üks asfaldi masin on. Praamile/laevale sõites tuleb olla väga ettevaatlik.
On kuis on, aga valmis ta on. Teisele poole tuleb ka üks paak kinnitada ja siis saab putkale põranda alla teha. Valmis põrandaga ei saa ju enam raamidele ligi, et kinnituspolte panna . Põhi on topelt ja altpoolt ka põrandatalad ei paista.
   

[motamees]

   
Nüüd on peno enamuses pandud. Rimori lõhkumisest http://www.matkaauto.com/forum/17-matkaa...-vastupidi peab ka midagi õppima. Algul tahtsin ära kasutada penotükke, mis olid ennem seal seinas. Tuleb aga liiga tükiline/auguline. Tised augud panin juba uue penoga ja suuremate tükkidena. Liistude vahele tuleb viimane kiht penot, mis likvideerib raamide külmasillad.
Liistud võtan uuesti maha ja immutan puidu ära. Siis vast kestab kauem.
   
Parema ääre all on solgipaak. Ärge nüüd arvake, et ma kütust solgiks nimetan. Kütusepaak on veel eraldi seal.

Solgipaaki peab ka midagi jooksma. Sellepärast peab olema kusagil ka veepaak.
Mis oleks, kui panna veepaak lae alla ja lasta vett voolata vabavooluga? Laealuses paagis olev vesi läheb ka piisavalt soojaks. Poleks vajagi eraldi soojaveepaaki.

[mlsluik]

Veepaak lae all on üks lihtsamaid lahendusi, oma saunabussile sama lahendus välja mõeldud. Mul soojendab vett aga omakorda keris ja väike veesärk

Pole vaja üleliigseid pumpasid ega midagi.

[Janka]

Kuhu talvel kasutatud vee salvestad?