Sahk T-25le
#21

(26-12-2012, 00:49 AM)unimüts Kirjutas:  Samas kuna Eestis on enamik need rallimehed. Kes see viitsib ikkagi remontida - see ju lollidele.
Viimaste aastate vaateväli on igatahes traktoribörsil selline, et 1 korraliku masina müügikuulutusele on 20 ja rohkem äralõhutud ronti.

NL lagunemisest peagi 25.a möödas ja kes see sulle siis enam head asja müüb,kõik tahavad oma vanadest risudest lahti saada võimalikult suure %
Tsitaat:Teisalt vist paljudel hakkaks naine vastu, kui mees lollusi enda hoovis korda seaks. Teine variant, et on õnnelikud, kuna joodikutel on midagi teha. Kolmas variant, et mis see poissmees ikka oma ajaga peale hakkab. Maapiirkonnas ju pruutide põud, mistõttu isegi kunstküüntega blondiinid vaatavad lollide töödest suure kaarega mööda.
Kes oma vabast tahtest tahab üksi elada ,seda ei saa sundida naist võtma mitte mingi valemiga. Ei maksa ajakirjanduse luulusid uskuda,kui iseenesest võetavat tõde.

Tsitaat:t25a jõuab maksimaalselt suruda enda jõuga 5cm lumekihist läbi. See masin lihtsalt ei ole mõeldud selliste tööde jaoks.
LIhtsalt remondikulud on kordades suuremad lõpuks - rääkimata ajakulust - kui lasta see paar meetrit lund isegi kõige kallimal lumelükkajal minema lükata. - KUi just pole terve vallaga tülli keeranud mistõttu on vaja "omasid lahendusi"
Bullshit...Jõuab lükata küll, ise olen ära proovinud ja 10cm pole küsimus aga peab selles suhtes ettevaatlik olema,et jõu ülekandeid ära ei lõhu. Kui minna esimese suurema lumehange juurde ja kasutada valesid võtteid siis tuleb hiljem, paratamatu remont. Aga no mõistus pole oma teha, neid traktoriste on igat karva.
Jossi ei jaksa endale eestlane osta,kui ta just omal ajal ei ärastanud seda mõnest asutusest või pole ise mõne firma,ettevõtte,suurtalu omanik.


Vasta
#22

Panen oma sahast kah mõne pildi. Pole suuremad asjad, kuid mingi ülevaate ehk saab.

Sihuke näeb välja pargitus saska, millel ees põksi sahk:
[Pilt: 010085529353150.jpg]

Võiks olla sentimeetrit kümmekond lähemal esisillale, kuid juba praegu on silindri ülakinnituse paigaldamine paras PITA:
[Pilt: 0100855363c102b.jpg]

Varem oli juttu kinnitamisest. Põksi külge kinnitus raam tagant 12 poldiga:
[Pilt: 010085524115dc3.jpg]

Nagu pildiltki näha, saavad kinnitused vatti ja nii ongi mõlemad sisemised plaadid üle keevitatud, üks näikse olevat ka ise tehtud.

Neile assisteerisid 4 Uklambrit ümber raamitalade.

Laisa inimesena panin ka kasti silindrid samale raamile, mistõttu raamist head pilti ei ole.
[Pilt: 010085519769fa8.jpg]

Ei tasu end lasta eksitada minu valitud tükkide kujust ega dimensioonidest - kogu konstruktsioon on tehtud kättesattunud vanarauast ja kokku keevitatud Hiina inverteriga valgustusvoolust. 3 talve on üle elanud, ühe rooli olen hooga hange lükkama asudes oma isikliku rinnakorviga rõhkunud... Seni ei ole ükski raami osa järgi andnud.Big Grin
Vasta
#23

Kui juba jutt erinevatest sahkadest käib siis vähe nooremana oli ka mul üks iseliikuv šassii T 16M, sellel sai algselt peale pandud "ämmavihtleja" PE-02, hiljem läks kopp DT 75 haakesse, ainult sahk jäi alles. Selle sahaga ma siis asjatasin, ette sai tehtud topeltrattad et soopeal metsades hea käia oleks... Mitu talve lükkasin sellega lund, ei kurtnud. Suvel sai ka mullatöid tehtud, kraavikallastel mulda laiali aetud varavalgest kuni pimedani... oeh, vanust siis vast 14-15...
Nüüd viskaks enne labidaga kui ... Toungue

   
   
   

Kui kellegil t 16 raam koos tagasillaga pakkuda, siis võite teada anda. Mootor eriti ei huvita, rattad ka mitte. Esisilda pole ka vaja.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#24

Jumz'i sahk on lume jaoks väga halb. Liiga terav, läheb kohe maasse, milleks ta mõeldud ongi. Ja liiga raske. Lumesahk peab olema ikka võimalikult kerge ja oma raskusega maapeal lohisema, aga kui see kolakas vastu maad lasta, siis 1500kg traktor, libedama koha peal, ei lähe kohaltki ära. Ja kui saabki liikuma, siis jõudlus on oluluselt kehvem.

Lugupidamisega,
endine Jumz'i sahaga lume lükkaja.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#25

ega Jumzi sahka Mõisaküla sahaga segi ei aja?
Jumzi sahal atakk nurk küllaltki leebe...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#26

Veidi OT, aga milline on Mõisaküla sahk? On sul ehk mõni pilt. Ma kunagi aastaid tagasi hankisin ühe vana kasutamata saha (kindlasti ei ole tegemist omaloominguga vaid vabriku sahaga), mis on Jumzi sahaga üsna sarnane, aga oleks nagu oluliselt kergemast (õhemast) materjalist. Kinnitusi ei tea kommenteerida, kuna Jumzi pole veel, millega võrrelda. Püan homme pildi sellest teha, kuigi asi lume all vist.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#27

(11-01-2013, 15:12 PM)saarrand Kirjutas:  Veidi OT, aga milline on Mõisaküla sahk? On sul ehk mõni pilt.

Pilte leiad Kolhoos.pri lehelt.

http://talleks.pri.ee/?action=text&cat=224&ID=228

Vaata ka sealt ETZ -161 ja ETZ-165, need sahad on sellised vähe "äkilisemad"....

Leiad nendelt piltidelt ka kergemaid variante sahkadest.

Mõisakülas toodetakse vist seniajani lumesahku jms...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#28

Turboga T25...

http://www.youtube.com/watch?v=ddV0nyxW4cI

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#29

Ma küsin sama masina kohta natuke teises valdkonnas. Nimelt on T 25 A ette pandud (raskuse juurde) vagude ajaja. Aga kuidas ta sinna kinnitub. Ma olen näinud, aga pole uurind seda lähedalt.
Vasta
#30

(15-02-2013, 08:43 AM)deeremees Kirjutas:  Ma küsin sama masina kohta natuke teises valdkonnas. Nimelt on T 25 A ette pandud (raskuse juurde) vagude ajaja. Aga kuidas ta sinna kinnitub. Ma olen näinud, aga pole uurind seda lähedalt.

Lihtne ju: vaheraam paari poldiga raskuste kanduri alla ja toetavad talad poolraami alla. Kui tahta kindla peale minna, siis toetada mõnest äärikust ka.
Vasta
#31

Kui esimest rippsüsteemi rohkemaks vaja ei ole siis on mõtekas vaoajaja siiski keskele põhja alla ehitada. Nö laisa mehe süsteem, kõige mugavam vagusid ajada.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#32

(15-02-2013, 10:36 AM)mlsluik Kirjutas:  Kui esimest rippsüsteemi rohkemaks vaja ei ole siis on mõtekas vaoajaja siiski keskele põhja alla ehitada. Nö laisa mehe süsteem, kõige mugavam vagusid ajada.

Mina ise ei ole ehitanud, kuid mulle ei tundu materjalikulu ega konstruktsiooni keerukuse mõttes olulist vahet, kuhu paigaldada. Aga töötada on eesoleva mutiga lihtsam, kui kõhualusega, seda ma olen proovinudCool. Rääkimata sellest, et montaaž-demontaaž on esipaigalduse korral kordades lihtsam.

Sajakonna kilo üle esitelje viimine ei tohiks põksinäksi tagatelje koormust veel drastiliselt vähendada...

Kuigi veovõime seisukohast on iga kilo niigi arvel ja telgede vahel olev mutt annab parema vektori...Rolleyes
Vasta
#33

(11-01-2013, 11:59 AM)v6sa Kirjutas:  [Pilt: 010085519769fa8.jpg]
Oskab keegi öelda,millise seadme hüdrosilindrid fotol on? Mul ka kaks sellist ja tekkis küsimus,et järsku on need miskit universaalsed,mida kasutatakse väga erinevatel masinatel.


Vasta
#34

Mina võtsin need saska kopa lõugade küljest... Äkki PG-02?
Vasta
#35

(15-02-2013, 16:02 PM)v6sa Kirjutas:  Mina võtsin need saska kopa lõugade küljest... Äkki PG-02?

PG-02-l pole selliseid silindreid täheldanud.

Aga mille poolest sildade vahel olev vaoajaja siis kehvem on kui nö väljaspool silda paiknev vaoajaja. Vahet pole siis kas ees või taga.

Pole endal teistega kokkupuudet olnud, võibolla ma ei teagi mis elu onCool

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#36

Pole ka esimeste muttidega vagusi ajanud,aga peaks olema lihtsam kui keskmistega.esimesed mutid maase ja esirattad sõidavad kenasti vaos.Mutid keskel siis nikerdamist ja jama tükk maad rohkem,et vaod sirged saaks.Kevade panen ka mutid ette ja siis juba näha.
Vasta
#37

Tere,

Sellel lehel UTB Universal V-445 esirippseade ja pöördsahk allpool juttu ja fotosid esirippseadme ja pöördsaha ehitamisest. Peagi tuleb lisa.

Tervitades, IP
Vasta
#38

Paksu teraga kumer sahk on väga hea, sest see juhib seda lumevalli eest ka ära. Üldiselt sahkadest ma ,ei tea aga soovitan teha nendest vanadest freesidest traktorile lumepuhuri. Eriti T25le Aga kahjuks ei taha puhur sellist sula lund niiöelda läbi seedida. Sulalund võibolla on parem lükata sahaga!
Üldiselt neid õblukesi sahkasid ei tasu ehitada ega osta, sest need lihtsalt ei tasu ära! Üks juhus oli kunagi ,et sai väheke õbluke asi ja lumevall painutas saha puru! Kindlasti kui paned siis sahk ette mitte taha! Aga jällegi kui puhuril midagi kinni tõmbab siis sealt pilpad lendavad ka!!!!!!Toungue

Omaette nokitseja.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne