[meli666]

Lugesin ka natuke nüüd mis kribatud on siia, ise ma pole kunagi pidureid peale pannud kui russi tööle panen(ptüiptüiptüi), ennne käivitamist kontrollin kas käik väljas ja siis asun kutsika kallale toimetama.

Milline käivitusmootor kasutusel on, kas kabiinist distantsjuhtimisega või oled traktori kõrval? Viimasel juhul peaks pidurid ikka peale panema, isegi olematu kalde korral. Sest mootori käimaminnes tekib "rappumine" mis võib traktori veerema panna. Iseasi, kui ratta all klotsid või ratas augus.
Veeremisest rääkides. Aastaid tagasi üks ühistu traktorist käivitas sisuliselt sirge kaupluse ees oleval asfaltplatsil oma MTZ-82 nii. Parema jalaga seisis siduril ja vasakuga lükkas siis tagumist vasakut ratast, et traktor veerema hakkaks. Ise kõõlus kerega siis pooleldi kabiinist väljas. Varus toitu poest niimoodi aastaid. Kuni ükskord libastus ja kukkus ratta alla. Eluvaim jäi sisse, aga peale seda jättis alati poe ette traktori tuksuma.

[Matuu]

mtz 50 endal muidu ja kõrval seisan, aga võtan su nõu kuulda, ohutus eelkõige ikka

[umm]

Minu traka seisab käik väljas ja käivitusel ei pidurda.

Selle teadmisega äraharjumine võib elu maksta.

Olen nõus. Kuid vabas käigus, saab veenduda ka masinast väljas olles.

[phyl]

Kuramus - ei saa kohe küsimata jätta, KAS INIMESED SIDURIT ALLA EI VAJUTA KÄIVITAMISE AJAL VÕI MIS ASJA TE KÄIGUST KARDATE?

Peab ikka jube julgus olema käivitada ilma sidurit alla vajutamata. On käik sees või mitte, igal käivitusel vajuta sidur alla, ja ei ole probleemi. Peale käivitust kontrollid kas käik on sees või ei. (vähemalt mina teen nii igal masinal)

Mootoril lihtsam käivituda ka - ei pea käigukasti võlle kaasa keerama.

Kohapeale seisma jätmisel ei ole mõtekas pidureid peale jätta (seisupidurit) - metalli higistamise tõttu võivad tõesti kinni külmuda (tõenäosus on vast 5-10 prossa)[/align], või kehvemal pillil kinni roostetada.

Ja teine asi veel, et mägise/künkliku pinnase peal on tõesti vaja piduritega masin plokkida kohapeale, aga sirge maa peal - no krt pole kordagi masin veerema hakanud.

Laske endal rehvi rõhud natuke madalamaks - saate pidamist ja veere takistust juurde - pidamine on hea asi aga veere takistus aitab masinal paremini kohapeal seista.
Kui russiga 120 Km/h hakkate sõitma siis on vaja rehvi rõhud kõrgemaks tõsta, et veere takistust vähendada.

[mlsluik]

Kuramus - ei saa kohe küsimata jätta, KAS INIMESED SIDURIT ALLA EI VAJUTA KÄIVITAMISE AJAL VÕI MIS ASJA TE KÄIGUST KARDATE?

Peab ikka jube julgus olema käivitada ilma sidurit alla vajutamata. On käik sees või mitte, igal käivitusel vajuta sidur alla, ja ei ole probleemi. Peale käivitust kontrollid kas käik on sees või ei. (vähemalt mina teen nii igal masinal)

Mootoril lihtsam käivituda ka - ei pea käigukasti võlle kaasa keerama.

Üsna raske, kui mitte öelda et lausa keeruline on sidurit vajutada, kui ise masinast väljas oled ja kutsikaga maadled...

Siinkohal on vast käivitusmootoriga käivitamist mõeldud ...

[Matuu]

Tuleb vist järgmise käivitamise ajaks siduri pedaalile tellis peale panna

[phyl]

Ma mõtlesin (ei kirjutanud) ikka starteriga pillide käivitust - käivitusmootoriga pillile mille kuradi jaoks kohapeale seisma jätmiseks vaja käik sisse jätta?

Tuul puhub minema või võtab ise jalad alla?

Käivitama pead ikka ilma - ergo - parkimis koht peab olema tasane.

[mlsluik]

Ma mõtlesin (ei kirjutanud) ikka starteriga pillide käivitust - käivitusmootoriga pillile mille kuradi jaoks kohapeale seisma jätmiseks vaja käik sisse jätta?

Tuul puhub minema või võtab ise jalad alla?

Saime aru küll tegelikult

"Tuul puhub minema... " damm, you just made my day...

[Daff]

Minu arust on elementaarne, kui masinast välja astud, siis käsipidur peale. Olgu siis tegemist mistahes masinaga. Masina parkimine ilma seisupidurita on minuarust kuritegu.
Ja see, et pidur peale jääb, või kinni külmub, on kaduvväike protsent. Selleks pead enne parkimist vannis käima koos traktoriga. Ennem jääd langeva meteoriidi alla, kui pidur kinni külmub.

[meli666]

...käivitusmootoriga pillile mille kuradi jaoks kohapeale seisma jätmiseks vaja käik sisse jätta?

Tuul puhub minema või võtab ise jalad alla?

Oleneb ikka kohast ka. Lõunas siin kuplite peal on keeruline, ütleks isegi võimatu traktorit ilma käiku sisse panemata kuskile ära parkida. Neid kohti muidugi leiab, aga see toob tööd endale juurde. Näiteks pakke peab kärusse kaugemalt käsitsi vedama.
Tuult ei saa ju otseselt välistada ilmaski, teinekord just sellest piisab, et tuua kaasa millegi liikumine, ka traktori.
Hea on muidugi naks sinna ja tänna jätta traktor seisma ilma käiku sisse panemata. Aga ükskord teed selle vea ka väikse kalde peal ja panebki traktor plehku. Rutiin ja käe sisse harjunud käigukangi vaba peale tõmbamine maksab kätte.

[phyl]

Eelnevalt ma mainisin, et künklikul/mägisel alal peab traktorit plokkima piduritega, aga SIRGEL MAAL - johhaidii milleks?

Olenevalt OLUKORRAST, tuleb kasutada erinevaid võtteid/vahendeid.

Võid ju mäepeal seistes tõkiskingu ka kasutada (igaks juhuks), tõmba trossiga puu külge ka (igaks juhuks) see ei tähenda, et sirge õuepeal peab russi pidurite, käikude, trossidega plokkima. Ega see russ nüüd mingi tolmukera ole mida hädine tuuleiil mõjutab ja, kui kass ronib rehvil siis hakkab kohe veerema.

Küsimus selline, kui pargid auto õuepeale (sirge ala) kas siis räpid ka kohe kässari peale ja käigu sisse. Käigust ju "igaks juhuks" juba piisab, ilma selleta ei lähe ta ka kuskile sirge maa pealt - kallaku peal on teine jutt.

Kõik asjad kuluvad, ja kui pole põhjust kasutada, siis milleks koormata asju?

Sisupidur on enamus masinatel mehaaniline - ergo kulu osa, milleks seda kasutada seal, kus seda kasutada ei ole vaja? Lihtsalt rutiinist?

[Daff]

Jutt ei haaku küll teemaga aga ei saa mitte vaiki olla, kui väga austatud phyl reklaamib siin apsoluutselt ebaprofessionaalseid juhtimisvõtteid.
Kuna liiklusvahendid on kõrgendatud ohuallikad (MTZ-52 kaasaarvatud), siis esimene reegel on: masina peatamisel tuleb kõigepealt rakendada seisupidur ja masina juurest lahkudes tuleb garanteerida, et on ära hoitud masina iseeneselik liikuma hakkamine.

Kui Sa aga viljeled neid eelmainitud sõiduvõtteid, siis vähemalt ära neid laialt reklaami.

Räägime siin kuluosade kulumisest ja rutiinist. Kui Sa seisupidurit kasutad, siis see "rutiin" ei ole ohtlik. Valusalt võib aga kätte maksta vastupidine rutiin , mille käigus seisupidurit ei rakendata.

[mlsluik]

Hea kui meestel on oma seisukoht..

Siinkohal pean nõustuma mõlema osapoolega, ksf Daffi kui ksf phyl'i.
Muidugi tuleb ennetada masina iseeneselikku liikumahakkamist, eriti veel kui lapsed seal peal mängimas käivad jms. Aga... tasase maapeal muruplatsil seistes ei liigu russ mitte kuhugi ka kõrvalise abiga...


Pidurite külmumisest... tundub et mul on meteoriidisadu oodata...
Eriti kärmed on kinni külmuma pidurilintidega masinad, sest lindil olev kate imab eriti hästi niiskust endasse. Klotsidega lugu vähe parem, aga on juhtund sedagi.

See talv on tulnud T40ga kaks korda ette seda, kui hommikul on üks piduritest peal olnud... Seda juhtuks tunduvalt vähem kui tegu oleks mingi vana saraga kus lint otsakorral ja pidurit reguleerimata.


Piduritest üldisemalt, olen üle eesti ning ka soomepoolt neid russe kokku vedanud, paljudel neist pole korralikke pidureidki olnud, käsipidurist rääkimata...


Tunnelis (suhteliselt niiske) kasutusel olevad "rekkad" seisavad tihtipeale väljas, seal tahest tahtmata vajuvad pidurid peal. Mõni hommik tuleb ikka kurja vaeva näha et masin liikuma saada.
Eks püüan edaspidi taevast jälgida, langev täht pidi õnne tooma.

[Vana7]

Kabiinivälise käivitusmootoriga käivitamine on väga ohtlik tegevus.Piisab väikesest eksimusest või halbade asjade kokkulangemisest ja matused on käes.Minu lähinaabritest on aegade jooksul kolm noort meest seetõttu elu kaotanud.
1.Viiekümnendad - Vello käivitas traktorit KD-35, mille käivitusmootoril oli pirakas hooratas,mille kaudu see siis nööri abil käima tõmmati.Kes seda enam teab,kas purunes väntvõlli otsatapp või tuli lahti hooratta mutter,kuid täistuuridel töötava käivitusmootori hooratas pani jehat ja Vellole otse keset meelekohta.
2.Kuuekümnendad - Traktor DT-54,millel ülekabiini laadur PB-35.Traktorist Artur jättis tavaliselt laaduri ülemisse asendisse,et oleks mugavam roomiku kõrval seistes käivitada.Sel õnnetul korral oli ta aga hüdrojagaja hoova lülitanud allasurumise asendisse(või oli seda keegi teine traktori seismise ajal teinud) ja nii ta surnuksmuljutuna roomiku ja laaduri aiste vahelt leiti.
3.Seitsmekümnendad - Aadu sõitis MTZ-50-ga koju lõunale ja unustas käivitamisel kontrollida,et käiku sees poleks.Soe mootor käivitus momentaalselt ja liikumapääsenud traktor võttis suuna saunale.Aadu tahtis liikuvale traktorile hüpata,kuid komistas ja jäi tagaratta alla.Tema elu päästa ei õnnestunud.

[kopraonu]

ksf Vana7 räägib õiget juttu, seda ohutustehnikat rõhutati omal ajal ka kutsekoolides. Õnnetusi oli ikka väga palju ja tihti olid need õnnetused ettevaatamatusest. Muidugi ohutum on distants käivitus, kabiinist aga enamus traktoriste suutsid selle ringi teha või ära lõhkuda nii,et see toimima ei hakanud.

[Talupoeg taluja]

1.Viiekümnendad - Vello käivitas traktorit KD-35, mille käivitusmootoril oli pirakas hooratas,mille kaudu see siis nööri abil käima tõmmati.Kes seda enam teab,kas purunes väntvõlli otsatapp või tuli lahti hooratta mutter,kuid täistuuridel töötava käivitusmootori hooratas pani jehat ja Vellole otse keset meelekohta.

Minu isa jutujärgi oli vanasti kuulda olnud,et nende suurte jurakate hooratastega oli õnnetusi olnud,kuid Viljandi kandis polnud ta kuulnud surmaga lõppenud lugusid. Aga ära olid lennanud küll ja siis vist oli sellepärast ka nende tootmine lõpetatud õite järsku. Eks liigapalju juhtus õnnetusi ja võeti ka midagi ette. Olen seda hooratast kunagi ka oma silmaga näinud ja see oli ikka liig mis liig. Eks ta andis hoogu omajagu,kuid võll ei pidanud sellele marule vasta.

[phyl]

Kabiinivälise käivitusmootoriga käivitamine on väga ohtlik tegevus.Piisab väikesest eksimusest või halbade asjade kokkulangemisest ja matused on käes.Minu lähinaabritest on aegade jooksul kolm noort meest seetõttu elu kaotanud.
1.Viiekümnendad - Vello käivitas traktorit KD-35, mille käivitusmootoril oli pirakas hooratas,mille kaudu see siis nööri abil käima tõmmati.Kes seda enam teab,kas purunes väntvõlli otsatapp või tuli lahti hooratta mutter,kuid täistuuridel töötava käivitusmootori hooratas pani jehat ja Vellole otse keset meelekohta.
2.Kuuekümnendad - Traktor DT-54,millel ülekabiini laadur PB-35.Traktorist Artur jättis tavaliselt laaduri ülemisse asendisse,et oleks mugavam roomiku kõrval seistes käivitada.Sel õnnetul korral oli ta aga hüdrojagaja hoova lülitanud allasurumise asendisse(või oli seda keegi teine traktori seismise ajal teinud) ja nii ta surnuksmuljutuna roomiku ja laaduri aiste vahelt leiti.
3.Seitsmekümnendad - Aadu sõitis MTZ-50-ga koju lõunale ja unustas käivitamisel kontrollida,et käiku sees poleks.Soe mootor käivitus momentaalselt ja liikumapääsenud traktor võttis suuna saunale.Aadu tahtis liikuvale traktorile hüpata,kuid komistas ja jäi tagaratta alla.Tema elu päästa ei õnnestunud.

1. On tõesti õnnetu juhus, ja seda ära hoida on praktiliselt võimatu.

2. Kui ma saan nüüd õigesti aru (parandage kui eksin), kui hüdrojagajal on kang neutraali asendist kummalegi poole vajutatud, siis peaks ju mistahes hüdrosüsteemis rõhk langema ja laadur peaks gravitatsiooni mõjul alla (vastu maad) vajuma. Ei tea täpselt kuidas eelpool nimetatud laadur toimib, aga hüdrosüsteem ei ole aastatega väga muutunud ja tööpõhimõte on sama. Seega, kui vana käivitas pilli mõni tund hiljem (peale kangi asendi muutust) peaks laadur olema vastu maad -ergo see näide on natuke segane minu jaoks. (parandage, kui eksin - äkki sellele pillil on hüdrosüsteem teise ehitusega)

3. Seda olen ma täpselt öelnud, et miks sa lülitad käigu sisse, kui sa pead selle enne käivitamist nagu nii välja võtma. Traktori jätad nagu nii sirge maa peale seisma. Russ ei liigu iseenesest sirge maa peal mitte kuskile, rääkimata lint traktorist.

Mul ei ole tööohutuse vastu midagi, aga lihtsalt inimesed kes seda hoolega täidavad pakuvad vahel üle. Asju tuleb mõistusega võtta.

[saarrand]

Ise pargin alati Russi niimoodi, et käiku sisse ei pane. Kui olen sobiva parkimiskoha leidnud, peatan masina, panen peale käsipiduri, võtan käigu välja ja jätan seisma. Sama süsteem toimub ka kuurialla tasasele pinnale parkides, ainult et seal ei pane ka käsipidurit niisama peale, ei ole ta sealt küll paarikümne aasta jooksul kuskile vajunud vms.
Mingite mega kallakutele ei pargi, kus on oht, et midagi võib reaalselt juhtuma hakata ja ei ole turvaline.
Eks ta on, et kõike võib juhtuda ja juhuseid on erinevaid, aga kui asja mõistusega võtta ei juhtu midagi halba.

[v126]

2. Kui ma saan nüüd õigesti aru (parandage kui eksin), kui hüdrojagajal on kang neutraali asendist kummalegi poole vajutatud, siis peaks ju mistahes hüdrosüsteemis rõhk langema ja laadur peaks gravitatsiooni mõjul alla (vastu maad) vajuma. Ei tea täpselt kuidas eelpool nimetatud laadur toimib, aga hüdrosüsteem ei ole aastatega väga muutunud ja tööpõhimõte on sama. Seega, kui vana käivitas pilli mõni tund hiljem (peale kangi asendi muutust) peaks laadur olema vastu maad -ergo see näide on natuke segane minu jaoks. (parandage, kui eksin - äkki sellele pillil on hüdrosüsteem teise ehitusega)


Ilmselt oli laadur täiesti püsti ja enamvähem tasakaaluasendis.

[umm]

2. Kui ma saan nüüd õigesti aru (parandage kui eksin), kui hüdrojagajal on kang neutraali asendist kummalegi poole vajutatud, siis peaks ju mistahes hüdrosüsteemis rõhk langema ja laadur peaks gravitatsiooni mõjul alla (vastu maad) vajuma. Ei tea täpselt kuidas eelpool nimetatud laadur toimib, aga hüdrosüsteem ei ole aastatega väga muutunud ja tööpõhimõte on sama. Seega, kui vana käivitas pilli mõni tund hiljem (peale kangi asendi muutust) peaks laadur olema vastu maad -ergo see näide on natuke segane minu jaoks. (parandage, kui eksin - äkki sellele pillil on hüdrosüsteem teise ehitusega)


Ilmselt oli laadur täiesti püsti ja enamvähem tasakaaluasendis.

Tasakaalu? Ime, et selili ei kukkunud