Sai siis karter ära puhastatud.
Krunt ja värv suure hurraaga järgi
Ja siis tuli meelde. Kurat... ma pidin ju karterisse õli jaoks tenni panema, et talvel vähe lihtsam oleks.
Mis seal ikka, mis sitasti, see uuesti.
Ma olin kunagi, ühelt vanalt boilerilt eemaldanud, koos keerme osaga, terve küttekeha. See läheks ju ideaalselt sinna karterisse õli soojendama.
Boileri küttekehal on kaks head omadust. Esiteks on seal sees kontroller, millega annab temperatuuri valida ja mis ei lase õlil üle kuumeneda.
Ja teine hea omadus on see, et vajadusel saab ta pesast välja tõmmata nii, et elektroonilise osa koos termostaadiga pistad endale taskusse ja küttekeha jääb ikka sinna süsteemi sisse. Paned avale klepsu ette, siis ei pääse tolm sinna sisse ning tööd tehes traktoriga ei ole ohtu, et seal midagi ära lõhud.
Parim asukoht oli kohe õlivõtturi kõrval, tegelikult ta ei olekski kuhugile mujale mahtunud.
Kuna karteri põhi on sealt kumer, pidin treima pisikese toru jupi ja lõikama boileri küljest ära keerme osa
Seejärel sai tehtud paberist toru šabloon
Šablooni pealt oli mugav kanda, õige nurk, torule peale
Toru jälje joonistasin karteri kaanele
Ja nüüd sai augustama hakata
Järgmiseks oli käes keevituse aeg. Toru õmblesin igaks juhuks kinni, kahelt poolt kaant, et õli läbi ei hakkaks immitsema. Meeldiv oli asja juures see, et värv pidas ilusasti keevitusest tekkivale kuumusele vastu. Nagu näha, puhastasin ma pinna ainult 1cm kauguselt.
Ning lõpuks, või õigemini järjekordselt, läks kaanele selga krunt ja värv.
Saaks nüüd traktori järgmiseks talveks sõitma kah