Jaan Tatika ideed

Rääkides keevitusest proovisin ka ise järgi telekast nähtud keevitamist autoakudega. Kolm järjestikku autoakut ja kolmene elektrood keevitab kui kulda. Kauaks seda lõbu muidugi jätkub, ei tea, aga vajadusel mõne õmbluse laseb ära ilusti.
Vasta

(09-04-2013, 23:56 PM)pontu6 Kirjutas:  Rääkides keevitusest proovisin ka ise järgi telekast nähtud keevitamist autoakudega. Kolm järjestikku autoakut ja kolmene elektrood keevitab kui kulda. Kauaks seda lõbu muidugi jätkub, ei tea, aga vajadusel mõne õmbluse laseb ära ilusti.

Praegusel kella/õlleajal ei jaksa hirmsati teooriasse süveneda aga kas nood akud olnd siis jadamisi/rööbiti...??
Olnd ju keevituseks tarvilik palju amprit/vähem volti..??

loll on loll olla.
Vasta

(10-04-2013, 01:03 AM)IIIFFFAR Kirjutas:  
(09-04-2013, 23:56 PM)pontu6 Kirjutas:  Rääkides keevitusest proovisin ka ise järgi telekast nähtud keevitamist autoakudega. Kolm järjestikku autoakut ja kolmene elektrood keevitab kui kulda. Kauaks seda lõbu muidugi jätkub, ei tea, aga vajadusel mõne õmbluse laseb ära ilusti.

Praegusel kella/õlleajal ei jaksa hirmsati teooriasse süveneda aga kas nood akud olnd siis jadamisi/rööbiti...??
Olnd ju keevituseks tarvilik palju amprit/vähem volti..??

Eks nad ikka jutti seal olid.
Kui akudelt silte lugeda, siis lubatakse 500-800A käivitusvoolu, mis keevitamiseks peaks täiesti piisav olema. Sama ka 36V pingega, vanemad vene trafod andsid 24V välja?
Ise olen kohanud (80.-tel) kahe 140Ah aku baasil keevitust suure firma remondikojas. Pidada olema lühikesteks sutsudeks väga hea ja erinevalt mitmesajakilosest trafost ka piisavalt mobiilne.


Vasta

Paar õppevideot:


Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

Ühe Tatika ideega puutusin hiljuti kokku sõbra suvekodus, kui oli vaja küttepuud autole lähemale vedada. Autovrakil oli katus koos postidega maha lõigatud ja varustatud alumiiniumkaablist "sangaga", mida kaks inemist lahedasti vedama mahuvad. Improviseeritud kelk osutus üllatavalt tõhusaks ja metsaveo jaoks nagu loodud. Püsisid ilusti peal nii palgijupid kui pakud. Kõvaks muutunud lumel jooksis mingi 150kg koormaga päris kenasti. Allamäge tuli lausa jalgadele valu anda, et kelk konti ei sõidaks. Ainus puudus, et tee külgkalde korral ja kurvides ajas hirmsasti külge ette. Drift puukoormaga oli hea ajuvaba lõbustus.
Tegin oma vana mobla-käsnaga ka pilti sellest imeloomast, aga hetkel on mõningaid tehnilisi raskusi selle arvutisse saamisega. Hiljem panen üles.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(10-04-2013, 09:24 AM)Basilio Kirjutas:  Ühe Tatika ideega puutusin hiljuti kokku sõbra suvekodus, kui oli vaja küttepuud autole lähemale vedada. Autovrakil oli katus koos postidega maha lõigatud ja varustatud alumiiniumkaablist "sangaga", mida kaks inemist lahedasti vedama mahuvad. Improviseeritud kelk osutus üllatavalt tõhusaks ja metsaveo jaoks nagu loodud. Püsisid ilusti peal nii palgijupid kui pakud. Kõvaks muutunud lumel jooksis mingi 150kg koormaga päris kenasti. Allamäge tuli lausa jalgadele valu anda, et kelk konti ei sõidaks. Ainus puudus, et tee külgkalde korral ja kurvides ajas hirmsasti külge ette. Drift puukoormaga oli hea ajuvaba lõbustus.
Tegin oma vana mobla-käsnaga ka pilti sellest imeloomast, aga hetkel on mõningaid tehnilisi raskusi selle arvutisse saamisega. Hiljem panen üles.

Saaremaal tehti kaubiku katusest päris kõbus paat.
Vasta

Lugupeetud tatika jaanidel palun jagada häid ideid, kuidas saaks küttepuud kõige kergema vaevaga ära võrgutatud.
Mehhanisaatorite soovitusel ehitasin lihtsa ja kerge seadme, "plekkima" pidi selle eest vana elektripliit.
Kõik muidu tore, aga tööviljakus ei ole kõige parem. Rahulikus tempos ja ilma pausideta võrgutab tunnis u 15 kotti, jämedamate halgude korral veidi enam.
Netis leitud piltide põhjal lasin teha ka asisema kaadervärgi, mille toetab pukile, laob puid täis ja teoorias ühe liigutusega ongi võrk täidetud. Kuna üks partii kotte oli mõnevõrra väiksem, siis laadimise protsess ei sujunud kõige paremini. Võimalik, et servadest tuleb sentimeeter-poolteist vähemaks lõigata.
Suurem osa toodangut (kokku ~300) kotti teen omaks tarbeks, siis seade 1 annab parema tulemuse, ehk kott saab tihemini täis topitud. Ehituspoes ja tanklas müüdavad kotid on ikka üsna hõredad.
Ehk siis, kuidas saavutada vähema ajaga paremat tulemust- puud pidä ja ehk saaks mõne isegi müüdud.
   
   
Vasta

vaata palax.fi pealt. äkki on abiks.
Vasta

Head magistri tasemel jaantatikalikud ideid leiab näiteks Maaülikoolist ehk endisest EPA-st
Maaülikooli kaitstud mag. tööd
Põnev tundub Ardi Lääne mag. töö tavalisest sõiduautost puude ja palkide veoks mõeldud kaherattalise traktori konstrueerimisest Cool
Ingliskeelne kokkuvõtte tööst väike-traktor
Või Taavi Mõtsmees "Kettsaag halumasin. Pakkude lõhestus- ja halgude äraveosüsteem"

Üks BA tasemel töö on "Ühistranspordi lihasjõul käitamise võimalused"
Big Grin Tallinna tasuta ühistranspordi tulevik Big Grin

Juhul kui kellegile need tööd tervikuna on kättesaadavad siis loeks ja uuriks hea meelega.
Vasta

Minu arust peaks kõik lõputööd olema avalik informatsioon ja ülikoolide raamatukogudes kas koopiana või digitaalsel kujul saadaval.
Vasta

(17-04-2013, 12:45 PM)korralik kodanik Kirjutas:  Head magistri tasemel jaantatikalikud ideid leiab näiteks Maaülikoolist ehk endisest EPA-st
Maaülikooli kaitstud mag. tööd
Põnev tundub Ardi Lääne mag. töö tavalisest sõiduautost puude ja palkide veoks mõeldud kaherattalise traktori konstrueerimisest Cool
Ingliskeelne kokkuvõtte tööst väike-traktor
Või Taavi Mõtsmees "Kettsaag halumasin. Pakkude lõhestus- ja halgude äraveosüsteem"

Üks BA tasemel töö on "Ühistranspordi lihasjõul käitamise võimalused"
Big Grin Tallinna tasuta ühistranspordi tulevik Big Grin

Juhul kui kellegile need tööd tervikuna on kättesaadavad siis loeks ja uuriks hea meelega.

Olen kuulnud EPA kursatööst, mille teemaks oli väntvõlli tugevusarvutused, kus tudeng kirjutas sissejuhatuses, et kuna keegi seda tööd niikuinii ei loe, siis konstrueerib ta väntvõlli tammepuust, kõik arvutused tegi õigesti, sai vändakaela läbimõõduks pea meetri .....Toungue

Huvitavat lugemist oleks nendes töödes kindlasti. Tervitades, IP
Vasta

Paide lähistel on ka ühe kaubiku(vana Fiat Ducato) kõrgendusest tehtud paat. Tehnikaring on küljel kirjas kes teab....

Aga kuidas oleks arvamus sellisest asjast, et päikesepatareid panna toitma elektrilist küttekeha millega saaks eramaja keskküttesüsteemis vett kütta. Ei mõtle just 100 kraadini, aga iga kraad päikese poolt lisaks on ju iga kraad puudega vähem kütta....

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

(19-04-2013, 21:27 PM)nustu826 Kirjutas:  Aga kuidas oleks arvamus sellisest asjast, et päikesepatareid panna toitma elektrilist küttekeha millega saaks eramaja keskküttesüsteemis vett kütta. Ei mõtle just 100 kraadini, aga iga kraad päikese poolt lisaks on ju iga kraad puudega vähem kütta....

Seda on ju lahatud teemas päike tuul ja vesi. Aga milleks sa vahepeal seda elektriks tahad muundada? see elektrina transport teeb kogu projekti rämedalt kallimaks. Päiksega vett soojendada saab kordades odavamalt ja tõhusamalt.
Vasta

Veetorust tehtud otsapuks starteril. Omaniku kommentaar: ennem polnud seal üldse puksi, lootsin, et saan tööle. Ei saanud.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(19-04-2013, 22:43 PM)taavi Kirjutas:  
(19-04-2013, 21:27 PM)nustu826 Kirjutas:  Aga kuidas oleks arvamus sellisest asjast, et päikesepatareid panna toitma elektrilist küttekeha millega saaks eramaja keskküttesüsteemis vett kütta. Ei mõtle just 100 kraadini, aga iga kraad päikese poolt lisaks on ju iga kraad puudega vähem kütta....

Seda on ju lahatud teemas päike tuul ja vesi. Aga milleks sa vahepeal seda elektriks tahad muundada? see elektrina transport teeb kogu projekti rämedalt kallimaks. Päiksega vett soojendada saab kordades odavamalt ja tõhusamalt.
Kummaline, et see paistab olevat väga levinud mõtteviis - panna fotoelektriline paneel boilerit kütma. Kõik möödakäijad, kes on minu paneele märgates tulnud juttu puhuma, küsivad üht ja sama. Et kas ma teen nendega sooja vett. Seletan, et ei, elektrit teen. Nojah, aga elektriga teed ikka vett?!? Seletan pikalt ja laialt, et sama paneeli pinna juures saab elektrilisega heal juhul pangetäie sooja vett, kollektoriga aga 100L. Siis vaadatakse imeliku näoga otsa, et mis pada sa ajad, nii ikka ei ole. Oeh!
On ka küsitud, et kas ma enam võrguelektrit üldse ei tarbi. Mul oli siis see väike 55W paneel üleval... Big Grin
Kavatsen teemas "päike tuul ja vesi" üles panna nimekirja kõigist asjadest, mida päikesega toidan.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(23-04-2013, 08:17 AM)Basilio Kirjutas:  
(19-04-2013, 22:43 PM)taavi Kirjutas:  
(19-04-2013, 21:27 PM)nustu826 Kirjutas:  Aga kuidas oleks arvamus sellisest asjast, et päikesepatareid panna toitma elektrilist küttekeha millega saaks eramaja keskküttesüsteemis vett kütta. Ei mõtle just 100 kraadini, aga iga kraad päikese poolt lisaks on ju iga kraad puudega vähem kütta....

Seda on ju lahatud teemas päike tuul ja vesi. Aga milleks sa vahepeal seda elektriks tahad muundada? see elektrina transport teeb kogu projekti rämedalt kallimaks. Päiksega vett soojendada saab kordades odavamalt ja tõhusamalt.
Kummaline, et see paistab olevat väga levinud mõtteviis - panna fotoelektriline paneel boilerit kütma. Kõik möödakäijad, kes on minu paneele märgates tulnud juttu puhuma, küsivad üht ja sama. Et kas ma teen nendega sooja vett. Seletan, et ei, elektrit teen. Nojah, aga elektriga teed ikka vett?!? Seletan pikalt ja laialt, et sama paneeli pinna juures saab elektrilisega heal juhul pangetäie sooja vett, kollektoriga aga 100L. Siis vaadatakse imeliku näoga otsa, et mis pada sa ajad, nii ikka ei ole. Oeh!
On ka küsitud, et kas ma enam võrguelektrit üldse ei tarbi. Mul oli siis see väike 55W paneel üleval... Big Grin
Kavatsen teemas "päike tuul ja vesi" üles panna nimekirja kõigist asjadest, mida päikesega toidan.

Basilio peab peab nuputama sarnase ideega sildi oma väravasse. http://www.cafepress.co.uk/mf/64895921/b...ask_tshirt Big Grin

Särgi tõlge enamvähem:

Enne kui küsid!

Jah, see lendab
Kõrgemale ja kaugemale kui sa näed
Umbes $1000
70mph
10min
See ei ole lihtne
Muretse omale simulaator
Umbes $100 igakord
Liitium polymer
Ei, sa ei saa minu kopterit lennutada

Naudi vaatemängu!

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(23-04-2013, 20:13 PM)karvik Kirjutas:  Basilio peab peab nuputama sarnase ideega sildi oma väravasse. http://www.cafepress.co.uk/mf/64895921/b...ask_tshirt Big Grin
Ten points kamraad Karvikule! Big Grin
Soovitage lihtsat ja odavat ning ilmastikukindlat printimismoodust.
Pintsli ja väriseva käega maalida ei kavatse. Trafaretti tegema samuti mitte. Reklaamifirmale ülearust raha ka jagada pole.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Prindid suvalise printeriga suvalisele paberile ja pärast lased paberi umbes sellisest laminaatorist läbi. Knopkade, klambrite ja naeltega ei ole mõistlik kinnitada. Midagi "mitteauku tegevat" on vaja.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

(24-04-2013, 08:30 AM)Basilio Kirjutas:  ...
Soovitage lihtsat ja odavat ning ilmastikukindlat printimismoodust.
...

Ma olen igal aastal organiseerinud suveks välitähiseid. Parim on muidugi ilmastikukindlale kilele trükitud tekst. Kestab niiskuskindlal vineeril neli aastat, natuke pleekub...

Parima hinna-kestvuse suhtega kuni A4 mõõdus infole on alt avatav (ehk U-tasku) kiletasku, millesse on pistetud paksemale paberile laserprinteriga trükitud tekst. Kestab vabalt kuus kuud. Peab olema suuga allapoole ja korralikult aluse küljes kinni.

Niiskus hakkab sisse tulema avatud osast ja kinnitusklambrite avadest. Juhuslikult avastasime, et elu teeb oluliselt paremaks alumise ava ületeipimine halli ilmariga. Ning eelmisel suvel säilisid sama teibiga ülekleebitud kinnitusklambritega (teibitükk klambri peale) tähised hoopis kauem loetavad...

Teoorias võiks ka läbipaistev pakketeip päris hästi kleepida ja mõned kuud paigas püsida.
Vasta

Täna siis tekkis ootamatu vajadus keevituse järele. Peale mõningast improvisatsiooni valmis selline kooslus:

[Pilt: 30hog9j.jpg]

Töö sai tehtud. Ainult maski ei olnud. Sad
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 14 külali(st)ne