(14-09-2013, 06:58 AM)raulex Kirjutas: ...
Näiteks väike Hiab kraana(mudel 095) tõstab 400 kg 2,7 meetri peal ühe üsna õblukese nelikantttoruga.
See HIAB on profiiltoru, muutuva seinapaksusega ja reeglina tehti need asjad üsna kallist materjalist.
Kui 53 raam on olemas, siis võib seda loomulikult pruukida. Samas muretsed esisilla vastupidavuse pärast...
C-profiili õnnetuseks on tugevuse anistroopsus - erinevast suunast lähtuvaid koormusi talub erinevalt. Egas ilmaasjata tõsteseadmed ole kinnise profiiliga... Aga mõnesajakilo suhtes ei ole vahet.
Mina teeks 300kilose kasuliku koormuse jaoks 80x60x4 torust, kinnituskõrgusega 1200 mm, aiste pikkusega mitte üle 2000 mm. See annab teoreetiliseks tõstekõrguseks umbes 2,5 meetrit esirataste joonel. Kaks risttala noolele ja ülajäigastusega püstak. Alumise otsa hoiab paigal raam ise.
Kogu laaduri kaaluks koos kopaga jääks ilmselt 250-270 kg, millest julgelt kolmandik on 1000+ käigupikkusega tõstesilindrid. Kuna need on esisillast tagapool, siis on nende kaal pigem vastukaal
Arvesta, et kopp joonistab kaare ja tõstmisel liigub märgatavalt pikisuunas. Maksimaalne ulatus ette on ülemise kinnituse joonel. Maksimaalne jõud on lühimal kaugusel - sellest ka vabrikuseadmete aiste aiste kõver kuju.
Kodunokitsejal on mõistlik materjalikasutust mitte optimeerida ja tugevdada aiste pöördekohta lisatalaga piki aisu, mille emba-kumba otsa tuleks ka silindri põsed. Mida pikemad silindrid, seda kaugemale need tuleb viia. Mis ühelt poolt suurendab tööulatust, kuid teiselt poolt halvendab tõstejõudu maast - vertikaalkomponent jääb väikeseks (mäletate, jõud on vektor ja kaupa kergitab vaid vertikaalkomponent. Horisontaalkomponent vaid lõhub konstruktsiooni, üritades raami pikemaks venitada

).
Aga variante on mitmeid ja "õige" on see, mille ehitaja valib.
Vastukaalust Sa ei pääse - liiga kerge sabaga on Marta. Aga selle vajalikku kaalu saab ka katseliselt määrata
Kõige tugevamad on veljevõru tsentri tasandile kinnituvad kilbiga veljed. Kilpi võru servaga tasa pannes tekib lisamoment, mis üritab väänata võru kilbi küljest lahti. Samas vähendab säärane sissenihutus laagrite koormust...
Kompromissi koht - õuel askeldades tuleb laagritele üsna vähe pöördeid ja velje nihe võiks olla pigem tugevuse järgi.
Pakutud lihtne valem poldiringi diameetri määramiseks töötab kõigi velgede puhul, kuna nii keskava kui rattapoldi (või ava, kui mõõdetakse velge) erinevused taandatakse arvutusliku raadiuse kaudu välja.
Probleemiks või kujuneda paarituarvunurgelise avaga velg (seaninaga Transit, mosse, kas mitte ka Volga), kust ei saa mõõta keskava raadiust.
Kusjuures too lihtne mõõtmine ülejärgmise poldi kukla taha annab ka suurusjärgu kenasti kätte ja seega sobib hästi parema puudumisel

Kusjuures seda annab teha ka mõõdulindiga...