deeremehele: punkrikaalu järgi olid keskmised kaalud omal ajal paika pandud umbes nii. Nisu, mis oli kõige raskem, läks arvele 2150 kg punkritäis, oder ja rukis umbes 1850 kg ja kaer 1500 kg punkritäis.
Eraldi keegi punkritäisi ei kaalunud. Tehti paar proovikaalumist ja arvutati keskmine ning selle järgi said oma tonnid kirja.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-10-2024, 22:43 PM ja muutjaks oli E303.
Muutmise põhjus: Piltide lisamine
)
Veel huvitavaid pilte 70-kümmnendatest aastatest. Näiteks see enicei kabiiniga CK-4 ,tõenäoliselt on see ise peale aretatud vaevalt üldse CK-4 kabiiniga toodeti. Veel väärib märkimist kombaini tehase nr terapunkri nurgal 775514 .Esimesed CK-4 veeresid tehasest välja juba 1962 aastal ning tootmine lõpetati täielikult 1973 aasta sügisel. Kokku 11 aastaga toodeti umbes 800 000 kombaini see on ikka kolossaalne arv isegi võrreldes järgneva niva tootmisega aastate lõikes. Nivat toodeti 1973-2003 kokku 1 miljon 200 000 tükki.. All olevatelt piltidelt on näha et 150000 niva valmis 1977 aasta suvel ja kombain numbriga miljon oktoobris 1987 . Peale seda tootmise maht vähenes nõukogude võimu lõpu ja sellest tuleneva majanduskriisi ning nõudluse vähenemisega .Kuid ikkagi vaikselt toodeti edasi kuni 2003 aastani veel 200 000 Nivat .Edasi toodeti juba Niva efecti aga tolle tootmismahtu pole võimalik olnud kindlaks teha.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Aga sõbrad. Ära on unustatud siinses teemas, hoopis tükis vanem kombain. Selleks on CK-3.Tean mitut "kosu" teatud erakollektsioonis aga lootus,et neid korda tehakse on kaduv väike. CK-3 on säärane kombain,millega vist isegi siine foorumi seltskond pole kokkupuutunud rohkem ,kui mina.
(01-10-2013, 18:25 PM)MAZ Kirjutas: Aga sõbrad. Ära on unustatud siinses teemas, hoopis tükis vanem kombain. Selleks on CK-3.Tean mitut "kosu" teatud erakollektsioonis aga lootus,et neid korda tehakse on kaduv väike. CK-3 on säärane kombain,millega vist isegi siine foorumi seltskond pole kokkupuutunud rohkem ,kui mina.
(01-10-2013, 01:47 AM)E303 Kirjutas: Veel huvitavaid pilte 70-kümmnendatest aastatest. Näiteks see enicei kabiiniga CK-4 ,tõenäoliselt on see ise peale aretatud vaevalt üldse CK-4 kabiiniga toodeti.
CK-4 kabiiniga kindlasti ei toodetud ja see omalooming.Pildil olev on siiski Sibirjaki mitte Jenissei kabiin.Vähemalt üks sihuke hübriid on Venamaal säilinud siiani. (tagaplaanil näha Jenissei-d)
(01-10-2013, 01:47 AM)E303 Kirjutas: Veel huvitavaid pilte 70-kümmnendatest aastatest. Näiteks see enicei kabiiniga CK-4 ,tõenäoliselt on see ise peale aretatud vaevalt üldse CK-4 kabiiniga toodeti.
CK-4 kabiiniga kindlasti ei toodetud ja see omalooming.Pildil olev on siiski Sibirjaki mitte Jenissei kabiin.Vähemalt üks sihuke hübriid on Venamaal säilinud siiani. (tagaplaanil näha Jenissei-d)
(01-10-2013, 01:47 AM)E303 Kirjutas: Veel huvitavaid pilte 70-kümmnendatest aastatest. Näiteks see enicei kabiiniga CK-4 ,tõenäoliselt on see ise peale aretatud vaevalt üldse CK-4 kabiiniga toodeti.
"originaal", ehk baasmudel ck4 oli kabiinita ja "lauge" terapunkriga. "teravama" punkri esikülje ja kabiiniga olid sibirjaki prototüübid, mis olid juba ka kahe trumliga. nii et kabiin sai neile peale juba tehases. erinevate vidinate tootmise asjaolu tingis lihtsalt pideva moderniseerimise vajadus
(01-10-2013, 18:25 PM)MAZ Kirjutas: Aga sõbrad. Ära on unustatud siinses teemas, hoopis tükis vanem kombain. Selleks on CK-3.Tean mitut "kosu" teatud erakollektsioonis aga lootus,et neid korda tehakse on kaduv väike. CK-3 on säärane kombain,millega vist isegi siine foorumi seltskond pole kokkupuutunud rohkem ,kui mina.
Kas mitte CK-3 ja CK-4 vahe polnud ainult eedri laius - vastavalt 3 meetrit ja 4 meetrit?
Kunagi praktika aeg sai selline isend päris kombaineriga hooajaks ettevalmistatud. Tuli ikka päris juppideks võtta. Laagrid ja rihmad suuremjagu kõik väljavahetada.
(01-10-2013, 18:25 PM)MAZ Kirjutas: Aga sõbrad. Ära on unustatud siinses teemas, hoopis tükis vanem kombain. Selleks on CK-3.Tean mitut "kosu" teatud erakollektsioonis aga lootus,et neid korda tehakse on kaduv väike. CK-3 on säärane kombain,millega vist isegi siine foorumi seltskond pole kokkupuutunud rohkem ,kui mina.
Kas mitte CK-3 ja CK-4 vahe polnud ainult eedri laius - vastavalt 3 meetrit ja 4 meetrit?
Kunagi praktika aeg sai selline isend päris kombaineriga hooajaks ettevalmistatud. Tuli ikka päris juppideks võtta. Laagrid ja rihmad suuremjagu kõik väljavahetada.
Ei ole nii.
Number CK järel näitab kombaini läbilaskevõimet kg viljamassi sekundis.Heedreid tehti 3-e, 4-a ja isegi 5-e meetriseid ning komplekteeriti nendega kombainid vastavalt piirkondlikule tellimusele.Põhiline erinevus CK-3 ja CK-4 vahel tulenes mootorist.Esimesel oli selleks CMD-7 võimsusega 60 hj ja teisel CMD-14 võimsusega 75 hj.Tõe huvides olgu mainit, et kusagil kuuekümnendate lõpul saabus Eestisse partii CK-4-d, millel oli mingi modifitseeritud CMD-7 peal.Teadjad rääkisid, et mootoritehas oli neid tootnud mingi sõjamasina jaoks terve partii, kuid siis leiti sellele sõjamasinale hoopis teine mootorivariant ja laos seisvad motorid läksid ikkagi kombainidele.Kuigi nende 7-de võimsus oli tõstetud 65 hj, ei tahtnud kombainerid oma vana masinat uue, kuid jõuetuma vastu vahetada.
(Seda postitust muudeti viimati: 31-10-2013, 00:49 AM ja muutjaks oli E303.)
Huvitavaid pilte 70- nendate tsehhimaalt kus peamiselt lõigatigi vilja saksa või vene kombainidega kuna oma tööstus vist ei suutnud kombaine vajalikul määral toota. Muideks ühel pildil on niva taga ida-saksa E-512. Huvitav on vene exportkombainidel puudus põhupunker ning kolositele on värvitud ilusad gabariite tähistavad triibud.See põhupunker ongi vist venelaste omalaadne leiutis mida mujal maailmas toodetud kombainidel ei leidu.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.