[oop123]

Küttekeha võimsuse saad pole väiksemaks kui ühendad temaga järjestikku ühe alaldusdioodi - see lõikab pool perioodi ära vahelduvvoolul. Samas võid panna dioodiga paraleelselt lüliti juhuks kui vajad täisvõimsust.
Lisaks on võimalik ju kasutada dimmerit, et sujuvalt küttekehale antavat pinget muuta.

[viplala]

Küttekeha võimsuse saad pole väiksemaks kui ühendad temaga järjestikku ühe alaldusdioodi - see lõikab pool perioodi ära vahelduvvoolul. Samas võid panna dioodiga paraleelselt lüliti juhuks kui vajad täisvõimsust.
Lisaks on võimalik ju kasutada dimmerit, et sujuvalt küttekehale antavat pinget muuta.

See on hea mõte. Kuna elektroonika on suht tume maa minu jaoks, siis kas oskad öelda millist peaks kasutama, et võimsus 3x alla tuua ja kuidas see ühendada tuleks.

[Marko]

Dioodiga saad pool maha nagu eelnevalt kirjutati, 3x vähendamiseks on vaja lisatakistit, selle suurus sõltub tenni takistusest.

[Wiki432]

Lisatakistile alternatiiviks:
1. Dimmer - elektrooniline seade, mis vähendab vastavalt juhtnupu pöördenurgale väljuvat pinget/voolu. Kas ja kus müüakse nii võimast dimmerit- ei tea. Nõrgemaid on elektritarvete poodides kindlasti olemas.
2. Tenniga järjestikune kondensaator. Erinevalt takistist, ei lähe kondensaatori puhul mingi energiaosa kaotsi.
3. Kaks samasugust tenni järjestikühenduses. Plussiks saab küttepindala kahekordistumise.

[oop123]

Usun, et dioodiga lahendus on üks odavamaid. Kahjuks ei ole selle meetodiga võimalik rohkem kui poolt võimsust ära kaotada. Samas 600W ei tohiks ju ka enam sellist kärssamist esile kutsuda.
Kõige kompaktsem lahendus oles see kui teha ühendus juhtme otsa käivas pistikus - ühe juhtme ühendad otse pistiku kahvli külge, teise juhtme ühendad dioodiga, ning dioodi pistiku kahvliga. Dioodi polaarsus ei ole oluline, võib ühendada ükskõik kumbapidi. Dioodi võiks valida sellise, mis pistiku korpusesse ära mahuks, ning kannataks vähemalt 400V/5A.Tegelikult piisaks ka väiksema vooluga dioodist, kuid kuna hinnad on neil nii naeruväärsed, siis kas on mõtet .
http://www.oomipood.ee/product/p600m-mbr...v-6a-400ap

Hingerahu ja parema une huvides tasuks enne dioodi pistiku korpuse sisse paigaldamist teha loomkatse - ühendada diood lihtsalt juhtmetega boileri küttekehaga järjestikku ning jälgida kui kuumaks ta läheb. Näpuga tasub katsuda vaid peale vooluvõrgust eemaldamist.

[viplala]

Lahe, tänan kaasa mõtlejaid. Homme vut-vut Oomi poodi.

[pannkook]

Mida see diood päriselt teeb?
Koolifüüsikast juba tükk aega möödas....
Voltaaz jääb samaks? Võimsust kuidagi kärbib?

[Dexter]

Mida see diood päriselt teeb?
Koolifüüsikast juba tükk aega möödas....
Voltaaz jääb samaks? Võimsust kuidagi kärbib?

Võtab vaheldiuvvoolu võnkumisest ühe poole maha. olenevalt kuidas paigaldatud, kas miinus poole või pluss poole.
Ehk tegi midagi selgemaks

[Marko]

Vahelduvvool on mingi umbes siuke:
http://www.kaidotiits.eu/index.php/fyysi...helduvvool
Sooja annab see pindala mis jääb siinuse ja nulljoone vahele, dioodi kasutamisel kaob ülemine või alumine pool sellest pindalast ära. Aga paari sõnaga seda selgitada ei ole tegelikult võimalik, elektrotehnika algkursus on ikka kümnetes tundides.

[oop123]

Mida see diood päriselt teeb?
Koolifüüsikast juba tükk aega möödas....
Voltaaz jääb samaks? Võimsust kuidagi kärbib?

Siin on üks internetist pärit õpetlik tekst pooljuhtidest. Peatükk 8.3 käsitleb dioodide olemust.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos...adised.pdf

[viplala]

http://www.oomipood.ee/product/p600m-mbr...v-6a-400ap

Kurat, Järve keskuse Oomipoes pidi neid 7tk laos olema, kuid kui ostma läksin tuli välja, et ühtegi pole. Ostsin ühe teise, õigemini igaks juhuks võtsin kohe 3tk, peale on kirjutatud D5 BY 550 1000.

Elfa lehe pealt saab järgmised andmed dioodile:
Peak off-state voltage 1000 V
Conducting-state current 5 A
Surge current 300 A
Housing type Axial 7.5x5.4
Operating temperature -50...+175 °C
Conducting-state voltage <1 V
Off-state current 20 µA

Ehk kärab see ka. Homme vaatan kui kuumaks läheb.

[Laurimetall]

Fritüürides on kasutusel päris võimsad küttekehad ca 3kw. Õli maksimaalne temperatuur on tavaliselt 180 kraadi. Temperatuuri mõõdetakse ca 1-2 cm kauguselt küttekehast. Turvatermostaat on küttekehast sama kaugel aga ca 230kraadi. küttekeha ülekuumenemise kaitseks võib kasutada ka koormuslülitit mida saab näiteks vana pliidi seest pärit lülitiga. Sellisel juhul jääb reguleerimisvõimalus ja saab enne paigaldamist õigesse vahemiku häälestada. Fritüüri tööst nii palju ,et oletame ,et fritüür on värsket külma õli täis ,siis termostaat lülitub välja alles siis kui terve õli on üles soojenenud. Järelikult õli tsirkuleerib anumas piisavalt hästi, et mitte küttekeha ümbruses ära põleda. Samas peab arvestama ,et fritüüride küttekehad on üsna suure pindalaga. Kindlasti peab olema õli puhas, sest näiteks paar veetilka õlis hakkavad samuti praksuma. Keemist ega mullitamist küttekeha ümbruses ei tohi olla. Puhta õli korral on häha ainult õrna õli virvendust küttekeha töötamise ajal.

[viplala]

Homsetest lubadustest leiab tavaliselt ainult ülehomse või üle üle üle..

Täna sain aega, et tibake esisilda kokku lapata. Tegelikult alustasin eile (või üleeile) aga nagu ikka, olid mõningad asjad puudu. See kord puudusid poldid M18. Absoluutselt igasugu muid polte on a vot neid ei ole. Kuna linnas oli nagunii vaja ringi töllerdada, muretsesin ka vajalikud poldid ja mutrid sealt.
Täna õhtul siis kruttisin esisilla tala raami külge. Kui viimane polt oma koha leidis, ning tala kohal oli, sai ka õlle lahti korgitud. Raadiost tuli üks hää saade, ning vaatasin trakatsit, kuulasin saadet, ja järsku hakkavad häirekellad kolu vahel lööma...Midagi on nagu viltu. Esisild ei ole traktori suhtes otse.
Ise veel mõtlen, et alles esimene pilsner ja juba hakkab trakats kreeni kiskuma. No ei ole võimalik. Silda ennast veel all ei olnud, seega proovisin pilgu hoida mööda silla, esimest ja tagumist, saale kohta. Ikka viltu raisk.
Järgmiseks võtsin juba mõõdulindi, ning asetasin igaks juhuks pilsneri kaugemale. Jep, esisilla tala, mille ma just alla olin kruvinud, seisis raami suhtes nurga all, ja mitte 90'ne kraadise.

See on keskoht, millest mõõta
   

Mõõtes raami ühelt poolt
   

Ja teiselt poolt
   

Samasugune keskoht on ka teisel pool tala. Täpselt sama moodi numbreid näitab. Ja kui mööda nende keskjooni asetada sirge asjapulk, saame tulemuseks katastroofi
   

Põhimõtteliselt tuli Vasja hommiku tööle, ning otsustas puurida esisilla augud, sinna kuhu juhtus. 2 cm ei ole ju eriti hullu. Oleks 10, jääks preemiast ilma aga kaks, nu elame üle. Kuradi debiilikud raisk. Teie elate üle, mina saan südamerabanduse.

   

[Tegelane5]

Fritüürides on kasutusel päris võimsad küttekehad ca 3kw. Õli maksimaalne temperatuur on tavaliselt 180 kraadi. Temperatuuri mõõdetakse ca 1-2 cm kauguselt küttekehast. Turvatermostaat on küttekehast sama kaugel aga ca 230kraadi. küttekeha ülekuumenemise kaitseks võib kasutada ka koormuslülitit mida saab näiteks vana pliidi seest pärit lülitiga. Sellisel juhul jääb reguleerimisvõimalus ja saab enne paigaldamist õigesse vahemiku häälestada. Fritüüri tööst nii palju ,et oletame ,et fritüür on värsket külma õli täis ,siis termostaat lülitub välja alles siis kui terve õli on üles soojenenud. Järelikult õli tsirkuleerib anumas piisavalt hästi, et mitte küttekeha ümbruses ära põleda. Samas peab arvestama ,et fritüüride küttekehad on üsna suure pindalaga. Kindlasti peab olema õli puhas, sest näiteks paar veetilka õlis hakkavad samuti praksuma. Keemist ega mullitamist küttekeha ümbruses ei tohi olla. Puhta õli korral on häha ainult õrna õli virvendust küttekeha töötamise ajal.

Fritüür töötab ju +temperatuuridel vast. Aga mingi autooli voolavusega asi -20 juures peaks midagi muud olema. Pigem nagu külmikust võetud margariini kobakas tulikuumale pannile pandud.

[phyl]

Homsetest lubadustest leiab tavaliselt ainult ülehomse või üle üle üle..

Põhimõtteliselt tuli Vasja hommiku tööle, ning otsustas puurida esisilla augud, sinna kuhu juhtus. 2 cm ei ole ju eriti hullu. Oleks 10, jääks preemiast ilma aga kaks, nu elame üle. Kuradi debiilikud raisk. Teie elate üle, mina saan südamerabanduse.

Usu või ära usu, aga nii peab olema, kuna differ ei ole ka tsentris.

Sa mõõdad korpuse "keskpunktist" ja võrdled käigukasti pea võlli asukohaga. Need kaks asja on maru paljude viguritega ühenduses, mitte otse.

Mõõtsin enda masinal ka üle, ja sama moodi on kaks sentimeetrit asi nihkes, aga nii peab olema, kuna differisse minev kardaani ots ei asetse ka keskel ja nurk ülekanne kastist kardaanile ei ole samuti tsentris.

Nii et rahune maha, võta uus pilsner ja ära näe probleemi seal kus seda ei ole.

[viplala]

Mnjah, oleks pidanud ratastest mõõtma. See aga ei vabanda Vasjat välja, sest ühe, neljast esisillatala poldi august, puuris ja keermestas ta M16 mõõtu, ülejäänud kolm M18. Ega sellest suurt probleemi polegi, lihtsalt arusaamatu

[metsakohin]

Mnjah, oleks pidanud ratastest mõõtma. See aga ei vabanda Vasjat välja, sest ühe, neljast esisillatala poldi august, puuris ja keermestas ta M16 mõõtu, ülejäänud kolm M18. Ega sellest suurt probleemi polegi, lihtsalt arusaamatu

Ehk on hoopis Juhani töö:laskis kolmel poldil keerme ära loksutada või ei viitsinud kõiki üle puurida ja keermestada.

[viplala]

Ei saa ka seda välistada.

[viplala]

Täna jebisin rehvidega.
Käisin ühe sõbra juures, kellel oli vastava suurusega pink, kuhu imekombel velg koos rehviga vahele mahtus. Sõiduauto oma muidugi . Aga peale ma need sikutasin. Jube kepp oli lohvi ventiili august välja saada. Käsi kuramus õieti vahele ei mahu, rehvi ja velje vahel ain't mõned sendid. Traatide ja näpitsate ja karvastega ja ... uh kuradi Vasjad. Teinud siis veljed kahest osast koosnema.

Õlid vahetasin ka ära. Sisse läks tänapäevane 80w-90.

   

[v6sa]

Täna jebisin rehvidega.
Käisin ühe sõbra juures, kellel oli vastava suurusega pink, kuhu imekombel velg koos rehviga vahele mahtus. Sõiduauto oma muidugi . Aga peale ma need sikutasin. Jube kepp oli lohvi ventiili august välja saada.
...

Millega rattamutreid libestasid? Pildilt nagu ei paista...

Omal ajal tegi imet paar 30 mm paksust põrandalauatükki: üks ventiiliava kohale rehvi alla seda kergitama ja kaks kummalegi poole ülemist vitsa veljest kõrgemal hoidma. Paksemaid ei saanud kasutada - ei jäänud enam ruumi loffi õigesse kohta suruda.

Sillatala külgnihe on üks asi, kuid pildi järgi näikse siht ka viltu jooksvat. Mis võib sama hästi olla ka mõne vägivaldse protseduuri tulemus traktori varasest noorusest (näiteks nurga all maakera seest väljatõmbamine Wägga Suure Traktori sabas).