[pannkook]

mingi uus on, kas tsehhikas või jugo. Tõpselt ei tea.

[diesel]

Oled kindel, et metanool ühes hooldamatusest paduhõredaks muutunud diiselmootoris miinus kolmekümne juures plahvatab?

ei ole. pole proovinud. mõni pädev keemik ilmselt ütleks kohe. a mina sel päeval koolis ei käinud, kui viina põlemist õpetati. muidu teeks loomkatseid, aga miinus kolmekümmet pole ja hoopiski pole paduhõredat diislit.

[v6sa]

...
muidu teeks loomkatseid, aga miinus kolmekümmet pole ja hoopiski pole paduhõredat diislit.

A Sa organiseeri metanool, ma pakun diisli. Teeme loomkatse näiteks - 10 juures.

Minu teada alkoholid diiselmootoris ilma süüteannuseta pihustist ei plahvata. Ottomootoris küll.

[diesel]

mul on brake cleanerit kast või paar pidevalt varuks. vabalt võin ühe pudeli katsetusteks eraldada.

[v6sa]

mul on brake cleanerit kast või paar pidevalt varuks. vabalt võin ühe pudeli katsetusteks eraldada.

BC ma tean, kuid seal ju metanooli (vähemalt märkmisväärselt) pole. Survetakti lõpus plahvatab sellest seesama aromaatne gaasiline süsivaesinik, mis käivitusgaasiski.

[diesel]

vaat, nüüd võtan suu vett täis ja olen kuss igaks juhuks.
mul on silmad vanuigi väga töntsiks jäänd ja peeneid kirju lugeda ei suuda. prille kah põle. seega ei mõista ma tolle bc koostist sugugi kommenteerida. võimalik, et purgi pääl äkitse põlegi koostis kirjas.
a igatahes õite ammustest aegadest tean, et bc pidi olema survestatud metanool.
???

[E303]

[/quote] saarrand

See nelikümmend, mille mina ostsin, tal oli õhukollektori eesmisse otsa väike ava tehtud ja sealt pani eelmine kasutaja koguaeg törtsu käivituseetrit. nagu ta ise ütles, see on ju joodik ja vajab seda. Ise pole mitte kunagi kasutanud.
[/quote] E303 Väga õige tähelepanek kui ikka külmaga käima minna ei taha siis võib sinna auku eetri puudumisel ka sorts bensiini kallata nagu seda tehti vene ajal kui käivituseetrit veel ei tuntud. Isegi kõige kiuslikum mootor hüppab siis käima .Originaalis peaks seal augus asuma mootori käivitussoojendi küünal mis oli üsna mannetu lahendus mootori käivitamiseks jahedamal ajal .

[v6sa]

BC ma tean, kuid seal ju metanooli (vähemalt märkmisväärselt) pole. Survetakti lõpus plahvatab sellest seesama aromaatne gaasiline süsivaesinik, mis käivitusgaasiski.

Kae nalja - tõepoolest on Brake Cleaneris pea pool metanooli:
http://www.crcindustries.com/faxdocs/msds/5088.PDF

Tekkis huvi: kas metanool tõepoolest aitab diislil külmaga käivituda... Andmelehe ( http://www.ingle.ee/failid/njmynzy3.pdf ) alusel ei tohiks survest süttida...

Muud BC komponendid aga peaks küll survestamisele pauguga reageerima.

---

...
Originaalis peaks seal augus asuma mootori käivitussoojendi küünal mis oli üsna mannetu lahendus mootori käivitamiseks jahedamal ajal .

Ning see ava tuleb mootori töötamise ajal suletud hoida, muidu pole õhupuhastist just palju tolku...

[diesel]

minu konsultatsioon pädevamatega andis sellise vastuse, et bc puhastav osa on metanool ja survestav osa on butaan või mingi muu taoline gaas.
metanooli survest süttimise kohta ma ei tea. diisel ka survest ei sütti. võib haamriga teist taguda või kruustangide vahel pitsitada, ei kõssagi. a süttib diisel temperatuurist. mootoris saadakse vajalik temp kokkusurumisel soojenevast õhust. metanooli süttimistemp on kuuldavasti oluliselt madalam kui diislil.

ja selle teise komponendi süttimise kohta tegin ise just mõne päeva eest loomkatseid. nimelt üritasin tuleasemel väetiselao põrandulaudu põletada. olivad teised täitsa vettinud ja vaatamata tugevale alla tehtud "seemnele" ei tahtnud ikke sugugi põleda. tõin siis bc purgi ja muudkui turgutasin tulukit. toimis küll. mingi hetk sai viin purgist otsa ja susinat jäi veel sisse kuhjaga.. ja vot siis ajasin ikke otsa üsna vastu leeki ja muudkui susistasin, a see raibert tuld külge ei võtt.
veidi imelik muidugi on, a nõnna ta igatahes oli.

[Janx]

Lp ksf diesel. DIISELKÜTUS PLAHVATAB SURVE ALL!

[phyl]

Lp ksf diesel. DIISELKÜTUS PLAHVATAB SURVE ALL!

See väide on nagu see, et bensiin plahvatab sädemest - sittagi - bensiin ei plahvata iialgi - bensiini aurud plahvatavad.


Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul

Kui sul diisel ikkagi jahe on ja mootor nii -30 on, siis päris esimese pauguga ikka ei plahvata - olenemata sellest, et surve on - temperatuuri on ka vaja.

Ja nagu koolipinki nühkides on mulle sagarate vahel istutatud, siis hapniku kokku surudes tekib soojust - ja palju.

[diesel]

Lp ksf diesel. DIISELKÜTUS PLAHVATAB SURVE ALL!

aitüma. siis on minule nooruses antud kooliharidus puhta vale olnud. läen küsin kooliraha tagasi.

[klaave]

Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul

Huvitav kuidas tekib temperatuur? Võin kinnitada et survest. (Talvel aitab külma mootori korral (ka väheke hõreda)temperatuuri tõsta eelsüüteküünal) Järelikult võib öelda et plahvatab survest. Ja kui olla täpsem siis ei plahvata ei diisel ega aurud vaid täpselt doseeritud küttesegu. Segu vale koostisega (loe: vales vahekorras) ja ega ikka ei plahvata küll, vähemalt mitte mootori korralikuks tööks vajaliku jõuga. Selle üle vaielda teeb sama mis kana ja muna kohta käivas küsimuses.

[diesel]

süda ei and rahu. võtsin guugli ette ja asusin otsima. paistab, et koolis õpitu kehtib siiani.
seega asi ikke nõnna, et diisel süttib temperatuurist. õhu kiire kokku surumine tekitabki selle vajaliku temperatuuri. paljas rõhk segu ei süüta.

[pen.skar]

Loogiliselt soojus ei teki vaid on näiteks neli korda kokkusurutud õhul neli korda kõrgem. Kui näiteks silindrisse võetav õhk +10 kraadi, siis neli korda väiksemasse ruumi kokku surutuna peaks olema +40 kraadi ja rõhk 760x4 mm/Hg jne? Seetõttu kompressor läheb kuumaks, külmkapp jahutab, diiselmootor töötab jne.

[phyl]

Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul

Huvitav kuidas tekib temperatuur? Võin kinnitada et survest. (Talvel aitab külma mootori korral (ka väheke hõreda)temperatuuri tõsta eelsüüteküünal) Järelikult võib öelda et plahvatab survest. Ja kui olla täpsem siis ei plahvata ei diisel ega aurud vaid täpselt doseeritud küttesegu. Segu vale koostisega (loe: vales vahekorras) ja ega ikka ei plahvata küll, vähemalt mitte mootori korralikuks tööks vajaliku jõuga. Selle üle vaielda teeb sama mis kana ja muna kohta käivas küsimuses.

OT-ikut edasi, aga ise just vastasid eelnevale probleemile - kui diisel süttiks ainult survest, siis milleks on vaja eelsüüte küünlaid? Tee mulle see selgeks ja saad respekti minu poolt.

Minu loogika ütleb seda, et kiiresti õhku kokku surudes tekib rõhk ja rõhuga kaasneb ka gaasi kuumenemine - diisel pillil on vaja vähemalt 700 kraadi temperatuuri ja mingisugust rõhku (tegelikult pole rõhku vajagi, 700 kraadi juures süttib diisel ise enesest), et pihustatud diisel võiks süttida. Kui temperatuuri ei teki, aga rõhk on silindris olemas, siis pill ei lähe käima - annad eetrit ja elu sisse tulebki (teadupärast süttivad eetri aurud 40 kraadi juures juba) ,või eelsüüte küünalt, et saavutada süttimise temperatuur.

Kas teeme eraldi teema vaidlemiseks?

Hea katsetuse võid teha kodus - võtad topsiku koos diisliga ja viska diisel lõkkesse näiteks - arvad et ei põle? (kui midagi peaks juhtuma - lased endal käe otsast - siis mina ei vastuta selle tegevuse eest)

Kuna sinu loogika väidab, et diisel süttib ainult survest - kus on lõkkes surve?

[klaave]

Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul

Huvitav kuidas tekib temperatuur? Võin kinnitada et survest. (Talvel aitab külma mootori korral (ka väheke hõreda)temperatuuri tõsta eelsüüteküünal) Järelikult võib öelda et plahvatab survest. Ja kui olla täpsem siis ei plahvata ei diisel ega aurud vaid täpselt doseeritud küttesegu. Segu vale koostisega (loe: vales vahekorras) ja ega ikka ei plahvata küll, vähemalt mitte mootori korralikuks tööks vajaliku jõuga. Selle üle vaielda teeb sama mis kana ja muna kohta käivas küsimuses.

OT-ikut edasi, aga ise just vastasid eelnevale probleemile - kui diisel süttiks ainult survest, siis milleks on vaja eelsüüte küünlaid? Tee mulle see selgeks ja saad respekti minu poolt.

Minu loogika ütleb seda, et kiiresti õhku kokku surudes tekib rõhk ja rõhuga kaasneb ka gaasi kuumenemine - diisel pillil on vaja vähemalt 700 kraadi temperatuuri ja mingisugust rõhku (tegelikult pole rõhku vajagi, 700 kraadi juures süttib diisel ise enesest), et pihustatud diisel võiks süttida. Kui temperatuuri ei teki, aga rõhk on silindris olemas, siis pill ei lähe käima - annad eetrit ja elu sisse tulebki (teadupärast süttivad eetri aurud 40 kraadi juures juba) ,või eelsüüte küünalt, et saavutada süttimise temperatuur.

Kas teeme eraldi teema vaidlemiseks?

Hea katsetuse võid teha kodus - võtad topsiku koos diisliga ja viska diisel lõkkesse näiteks - arvad et ei põle? (kui midagi peaks juhtuma - lased endal käe otsast - siis mina ei vastuta selle tegevuse eest)

Kuna sinu loogika väidab, et diisel süttib ainult survest - kus on lõkkes surve?

Olen ka koolis käinud ja ei saa aru miks kellelegi lugemine raskusi valmistab? Sa kirjutasid ju sedasama asja mis mina ja nüüd väidad et minu variant on vale.
Olgu parandan ennast natuke. SISEPÕLEMISMOOTORIS süttib diiselkütte segu järsu rõhutõusu mõjul, kiirelt tõusva temperatuuri tõttu.LOE RÕHK TEKITAB TEMPERATUURI TÕUSU Kui mootori silindrid on juba sõelad ja ei toimu vajalikku kiiret rõhu (ja seoses sellega ka temperatuuri) tõusu, on mootori käevitumine vaevaline. Eelsüüte küünal ei tööta nii nagu sinu jutust võib aru saada. EELSÜÜTE KÜÜNAL EI SÜÜTA KÜTTESEGU VAID AITAB SILINDRIS TÕSTA TEMPERATUURI Paljudel tänapäeva masinatel on juba eelsüüteküünlad projekteeritudki temperatuuri enne käevitust ja ka käevituse ajal tõstma kuna kolvikäik ei tekita plahvatuseks vajalikku temperatuuritõusu. (Miks muidu sidruni berlingo ei käevitu ka suvel ilma töökorras eelsüüte küünlata)? Õige vastus: kolvikäik ei tekita nii kiirelt vajalikku survetõusu (loe temperatuuri),mis vajalik käevituseks. Kui mootor juba käib siis on temperatuurid juba teised ja kiirest kolvikäigust jätkub.
Samas võta korralik tugev anum, vala diisel sisse ja anna survet. anna kohe kõvasti ja oota pauku- huvitav kas tuleb? Niikaua kui katsetad võin teistele ette öelda, et ega enne kui anum puruneb pauku ei tulegi. Diisel ei plahvata, plahvatab küttesegu s.t. diiselkütte ja õhu segu surve all, ja sedagi suhteliselt kindla vahekorra ja temperatuuriga. Sinu poolt pakutud variant diisli viskamisest lõkkesse ei ole üldse midagi uut, kuid kus on plahvatus?. Seda mis toimub saab nimetada laisaks süttimiseks. Proovi sama asja bensiiniga siis saad plahvatuse moodi asja.

[phyl]

Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul

Huvitav kuidas tekib temperatuur? Võin kinnitada et survest. (Talvel aitab külma mootori korral (ka väheke hõreda)temperatuuri tõsta eelsüüteküünal) Järelikult võib öelda et plahvatab survest. Ja kui olla täpsem siis ei plahvata ei diisel ega aurud vaid täpselt doseeritud küttesegu. Segu vale koostisega (loe: vales vahekorras) ja ega ikka ei plahvata küll, vähemalt mitte mootori korralikuks tööks vajaliku jõuga. Selle üle vaielda teeb sama mis kana ja muna kohta käivas küsimuses.

OT-ikut edasi, aga ise just vastasid eelnevale probleemile - kui diisel süttiks ainult survest, siis milleks on vaja eelsüüte küünlaid? Tee mulle see selgeks ja saad respekti minu poolt.

Minu loogika ütleb seda, et kiiresti õhku kokku surudes tekib rõhk ja rõhuga kaasneb ka gaasi kuumenemine - diisel pillil on vaja vähemalt 700 kraadi temperatuuri ja mingisugust rõhku (tegelikult pole rõhku vajagi, 700 kraadi juures süttib diisel ise enesest), et pihustatud diisel võiks süttida. Kui temperatuuri ei teki, aga rõhk on silindris olemas, siis pill ei lähe käima - annad eetrit ja elu sisse tulebki (teadupärast süttivad eetri aurud 40 kraadi juures juba) ,või eelsüüte küünalt, et saavutada süttimise temperatuur.

Kas teeme eraldi teema vaidlemiseks?

Hea katsetuse võid teha kodus - võtad topsiku koos diisliga ja viska diisel lõkkesse näiteks - arvad et ei põle? (kui midagi peaks juhtuma - lased endal käe otsast - siis mina ei vastuta selle tegevuse eest)

Kuna sinu loogika väidab, et diisel süttib ainult survest - kus on lõkkes surve?

Olen ka koolis käinud ja ei saa aru miks kellelegi lugemine raskusi valmistab? Sa kirjutasid ju sedasama asja mis mina ja nüüd väidad et minu variant on vale.
Olgu parandan ennast natuke. SISEPÕLEMISMOOTORIS süttib diiselkütte segu järsu rõhutõusu mõjul, kiirelt tõusva temperatuuri tõttu.LOE RÕHK TEKITAB TEMPERATUURI TÕUSU Kui mootori silindrid on juba sõelad ja ei toimu vajalikku kiiret rõhu (ja seoses sellega ka temperatuuri) tõusu, on mootori käevitumine vaevaline. Eelsüüte küünal ei tööta nii nagu sinu jutust võib aru saada. EELSÜÜTE KÜÜNAL EI SÜÜTA KÜTTESEGU VAID AITAB SILINDRIS TÕSTA TEMPERATUURI Paljudel tänapäeva masinatel on juba eelsüüteküünlad projekteeritudki temperatuuri enne käevitust ja ka käevituse ajal tõstma kuna kolvikäik ei tekita plahvatuseks vajalikku temperatuuritõusu. (Miks muidu sidruni berlingo ei käevitu ka suvel ilma töökorras eelsüüte küünlata)? Õige vastus: kolvikäik ei tekita nii kiirelt vajalikku survetõusu (loe temperatuuri),mis vajalik käevituseks. Kui mootor juba käib siis on temperatuurid juba teised ja kiirest kolvikäigust jätkub.
Samas võta korralik tugev anum, vala diisel sisse ja anna survet. anna kohe kõvasti ja oota pauku- huvitav kas tuleb? Niikaua kui katsetad võin teistele ette öelda, et ega enne kui anum puruneb pauku ei tulegi. Diisel ei plahvata, plahvatab küttesegu s.t. diiselkütte ja õhu segu surve all, ja sedagi suhteliselt kindla vahekorra ja temperatuuriga. Sinu poolt pakutud variant diisli viskamisest lõkkesse ei ole üldse midagi uut, kuid kus on plahvatus?. Seda mis toimub saab nimetada laisaks süttimiseks. Proovi sama asja bensiiniga siis saad plahvatuse moodi asja.

Enamus jutuga olen nõus - eelsüüte küünal on aga vajalik masinatel, millel on eelpõlemis kamber, kuhu pihustatakse üks juga kütust - kuna see juga ei ole normaalselt pihustatud kütus ja eelpõlemis kambrisse ei jõua äkiline temperatuuri tõus mille abil diisel süttiks ongi vaja lisa soojendit mis on eelsüüte küünal. Ei ole vahet, kas väljas on -20 või +30 kraadi, isegi ei ole vahet kas masinal on mootor soe või mitte - ikka on vaja küünalt, kuna eelpõlemis kamber diisel pillidel on maru algne saavutus.

Masinad millel pihustatakse kütus kolvi sees asetsevasse lohku, neil pole eelsüüdet vaja ennem korralikku miinus kraade. (jutt ei käi veel commonrailidest ega pumpdüüs masinatest) Pean jätkuvalt silmas ka madala rõhuga otse sissepritsega diisel pille (190 bar).

Aga selle lõkke katsetuse kohapealt - vaidlen sulle jätkuvalt vastu (enda kogemusest )Bensiin põleb suhteliselt äkiliselt, kui visata lõkkesse - küll aga diisel sõna otseses mõttes plahvatab sulle näkku, mitte momentaalselt, võtab mõne minuti aega, aga kui lutaka paneb... (veidi nooremana jäin käe ja kulmu karvadest selle pärast ilma nüüd on karvastik taastunud)

Vabandan teema risustamise pärast - moded võivad selle julgelt ää kustutada.

[diesel]

kui ma veel tohin pisut kooliaegu meenutada, siis diisel tahab süttimiseks küll ainult 210 kraadi celsiuse järgi. ja rõhku pole mingisugust vaja.
mootoris surutakse õhk niipalju kokku, et temp tõuseb piisavalt kõrgeks, et kütus süttiks.

---

ja üldse on t-40 teema väga ää risustatud. pädevamad ehk splitivad asja ää.

[viplala]

Tegelikult päris huvitav teema.
Ma ei ole tegelikult kunagi mõelnud nii sügavuti nendes teemades, kuid nüüd tekivad mõned mõtted.

Esiteks peaks diisli pihustist väljuv juga olema suhteliselt külm. Ma ei tea täpselt kui külm, kuid päris külm, kuna rõhu alt pääsev vedelik külmub. Keegi võiks arvutada, kui külmaks see läheb. (aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida )

Küsimus tekib hoopis selles, et kuidas see segu rõhu all süttib? Kuumust ei saa seal piisavalt tekkida (ma arvan, võin ka eksida) Äkki on tegemist mingi keemilise reaktsiooniga, millele antakse roheline tee vastava temperatuuri juures, mille omakorda tekitab õhu (ja ka diisli) rõhu järsk suurendamine. Ma arvan, et süttimise toob esile keemiline reaktsioon, mite temp.

Kurat, oleks pidanud rohkem õppima, jääksid oletused ära