Jaan Tatika ideed

(06-01-2014, 23:50 PM)Kombimiis Kirjutas:  Hmm. Andke nõu, seltsimehed!

Tulehakatise pilpa, halu väiksemaks tahumiseks ja tare kaitseks on too Fiskarsi X17 lõhkumiskirves. Mure on nimelt selles et tundub ta kuidagi liiga kergevõitu, isegi mu olematu ramm käib sellest üle. Noh, kerge ju võrreldes teistega
Ei, lõhub iseenesest hästi aga inertsist, seda minekurammu on vähe. Toorest prooviks kah kevadel lõhkuda.
Vars on seest õõnes. Sulatina, no ei tea mis sellest komposiidist siis saab. Rolleyes Liiv? Kuidas ta pidama saaks.

Või ei taskus inseneride tarka kaalujaotust ära rikkuda. Raske vars viib asja balantsist välja, seda kindlasti.

Muidu lõhume kodus reliikvia staatuses oleva 20 sajandi algusest ( täpsemat numbrit peaks uurima) a. pärit sõjaväe (?) kirvega. Hea raske, massiga läheb nott sodi. Ole ainult mees ja anna.

Varre seest täitmisel ei ole minu arust mõtet, saad lihtsalt raske kirve, mida halb tõsta on, kuid lõhkumisel aitab ainult käsi põrutada. Kui tahad raskemat kirvest, siis osta raskem kirves. Ja ei ole vaja tingimata raisata raha fiskarsi süsinikkiust varrega ülikallite kirveste peale.
Näiteks peaks sobima 2 kg kaaluv:
[Pilt: ?type=1&id=2406]
Mida müüb Ehituse ABC ca 28.- € tk.
Mina ise kasutan aga mingit nisukest
[Pilt: 72-131-large.jpg]
tagant haamri moodi ca 2,5-3 kg fiibervarrega "nuia", mis tuli küll pisut ringi teritada, et ei oleks päris nui, vaid ikka natuke kirve teraga ja tungiks puu sisse. Sellel suutsin kunagi ammu varre kände lõhkudes katki lüüa, aga kuna murdus tagant otsast mingi 20 cm lühemaks, siis on kirves täiesti kasutatav. Varre pikkus on nüüd umbes 75-80 cm ja esialgu uut osta ei ole vaja. Maksis aga see kirves sajandivahetuse paiku vast nii umbes 130.- kr
Vasta

Kui siin kellelgi on hirmus suur vajadus tööriistu ümberehitada ja täiustada, siis valige mida iganes, aga jätke rahule sellised nimed nagi Fiskars, Solingen ja mõni on kindlasti veel. Mõtlen ikka lihtsaid tööriistu, mitte masinaid.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Äkki siis juba selline kirves. http://www.liveleak.com/view?i=1f1_1388333487

Üldiselt arvan nende odavate kirveste kohta seda, et kui jõudu palju siis töötavad ikka, aga kvaliteet kirve vastu ei saa. Teed ühega tunni ja teisega ja siis võtad jälle esimese saab reeglina teada seda, et kes kurat selle meistri mõttes oli kes neid varrega metallist junne taovad.
Kui pikemaks ajaks kui tänaseks kirvest vaja, siis tasub ikka kirves osta. Omal üks tuttav teenib elatist küttepuude müügiga ja lõhub neid käsitsi.

Ta on proovinud erinevaid ja viimased 14a on lõhkunud fiskarsiga.

Head tööd teevad ka Gränsfors firma omad aga need on veel kallimad kui fiskars. Gränsfors on minuteada ainuke kes veel päris liimeistrit toodab. Nemad teevad ka varamis kirvest aga selle 300€ hind ei ole lubanud mul seda veel osta.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(07-01-2014, 23:45 PM)karvik Kirjutas:  Omal üks tuttav teenib elatist küttepuude müügiga ja lõhub neid käsitsi.
Holy shit! Sellist meest tahaks peris oma silmaga näha! Rolleyes

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Mina tean kah ühte sellist taati. Ostan talt puid igal sügisel. Kenasti peeneks lõhutud. Võrumaal mets tal, talvel saeb ära, siis veab siia Tartu lähedale, lõhub ja laob riita käsitsi. Tõsi, viimasel sügisel nägin virnade vahel lõhkumismasinat. Küsimusele vastas ta tuntud anekdoodist pärit lausega"ei ole enam kätes seda rammu, mis vanasti, no ei ole".Big Grin
Vasta

(07-01-2014, 23:45 PM)karvik Kirjutas:  Äkki siis juba selline kirves. http://www.liveleak.com/view?i=1f1_1388333487

Kuramus – see on küll geniaalne seade! (Kui ainult sellest kriuksust lahti saaks! Rolleyes
(Jaan Tatikast ning tema leiutistest asi iseenesest muidugi üsna kaugel.)
Vasta

No igat puud niimoodi mängeldes ei lõhu. Saar ja vaher lähevad küll juba kirve näitamisest, aga poolkuiv ja keerdukasvanud okslik jalakapakk...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(08-01-2014, 12:52 PM)Basilio Kirjutas:  No igat puud niimoodi mängeldes ei lõhu. Saar ja vaher lähevad küll juba kirve näitamisest, aga poolkuiv ja keerdukasvanud okslik jalakapakk...

Õige.

Iseküsimus, kas on mõtet vägisi küttepuid ikka teha - äkki on sihuke päss mõistlikum nikerdamiseks või istepakuks jätta.Toungue
Vasta

(07-01-2014, 20:24 PM)metsakohin Kirjutas:  Kui siin kellelgi on hirmus suur vajadus tööriistu ümberehitada ja täiustada, siis valige mida iganes, aga jätke rahule sellised nimed nagi Fiskars,
Fiskarsi varrest sain jagu,seisin õues ,mõni kraad miinus ja kukkusin puid lõhkuma paugu panin vars pooleks,hea,et ise pihta ei saanudSad.Oli keskmise suurusega kirves ja nüüd läheb terastorust vars asemele.
Vasta

Vaesed käed, mis seda terastorust varrega kirvest peavad lõhkumise aeg välja kannatama...
Vasta

Kui nüüd kirvejutu algataja, kombimiis ikkagi otsustab proovida kaaluga mängida, siis haavlid tundub parim täide olevat. Tinast muidugi. Varre sees ajutiseks kinnihoidmiseks peaks saama kasutada jalgratta õhukummi, mis neile järele toppida ja kergelt täis pumbata. Täitsa teemakohane lahendus ka Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(08-01-2014, 18:16 PM)muska71 Kirjutas:  
(07-01-2014, 20:24 PM)metsakohin Kirjutas:  Kui siin kellelgi on hirmus suur vajadus tööriistu ümberehitada ja täiustada, siis valige mida iganes, aga jätke rahule sellised nimed nagi Fiskars,
Fiskarsi varrest sain jagu,seisin õues ,mõni kraad miinus ja kukkusin puid lõhkuma paugu panin vars pooleks,hea,et ise pihta ei saanudSad.Oli keskmise suurusega kirves ja nüüd läheb terastorust vars asemele.

Naguinii ei ole enam aga tasub meeles pidada, et fiskars pakub oma kirvele 10a vahetus garantii. Mis toimib sedasi, et kui ostu tõendav dokument olemas, siis ei ole isegi vahet millisesse poodi lähed, kes fiskarsit müüb. Kui otseseid kasutaja poolt tekitatud vigastusi kohapeal ei tuvasta, siis saad pikema jututa uue.
See võrumametsade mees, kes minu viimase külastuse ajal veel kirvega lõhkus ja ei pruugi üldse seesama olla, sai sedasi omale uue kirve kui oli eelmist 9a kasutanud.

Muidugi võib asi olla keerulisemaks muutunud peale seaduse muudatust, kus edasimüüja ei pea enam kauba eest vastutama. Ma ei ole küll süvenenud aga mingi poe letil oli selline kiri.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Täitsa usun. Mu tööandja pani suvel oma logelevad pojad puid lõhkuma. Kui tüdisid, löödi nimme mööda, kasepuuvars puru. Tõi siis fiibervarrega Fiskarsi ja jäi kuskilt jälgima. Kui fiibervars ka surmati, sai poest tasuta!! uue, aga pojad said kah...
Vasta

Ärge no selle varre täimisega küll vaeva nägema hakake...
Minumeelest ongi Fiskarsi kirve üks suurimaid plusse see õõnes ja udukerge vars. Sellega läheb ikka kogu ramm terale kiiruse andmiseks, mitte varre liigutamiseks ja käte põrutamiseks.
Vasta

(08-01-2014, 23:52 PM)karel Kirjutas:  Ärge no selle varre täimisega küll vaeva nägema hakake...
Minumeelest ongi Fiskarsi kirve üks suurimaid plusse see õõnes ja udukerge vars. Sellega läheb ikka kogu ramm terale kiiruse andmiseks, mitte varre liigutamiseks ja käte põrutamiseks.

Sellepärast ta ongi Jaan Tatika ideede rubriigis Big Grin

Ma loodan.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(08-01-2014, 13:43 PM)v6sa Kirjutas:  Iseküsimus, kas on mõtet vägisi küttepuid ikka teha - äkki on sihuke päss mõistlikum nikerdamiseks või istepakuks jätta.Toungue
Mul koguneks selliseid "istepakke" suve jooksul ikka pool hoovitäit. Tuli piinata ennast ja kettsaagi ning klotsideks lõigata.
Muide, Fiskarsi vahetamise kohta öeldi poest, et dai pohh kui kirvesilmal on kas või üks löögijälg, siis on garantii läind! Lihtsalt teadmiseks neile, kes tööpõlguritest poegadele kalli kirve kätte annavad. Wink
Aga terastoru kirvevarreks ... kas siis mitte käeluid ei hakka sama tihti minema kui enne kirvevarsi?
Mul läks eelmistel aastatel pakukirve varsi nagu leiba. Võisid olla nii hoolikas kui tahes, ikka läks lõpuks puruks. Ka kordagi üle paku löömata. Põhjuseks kiuslikud pakud, mis ei lõhene sirgelt vaid siksakis. Kui kirves mattub juba tekkinud lõhesse ja selline sakk jääb varrele ette, lööb see viimasele tugeva vorbi sisse. Kui selliseid vorpe koguneb 4-5tk, tulevad varrele praod sisse ja jälle puruks. Sel aastal olin targem, keerasin ümber varre paksu transportöörilinti, millele traadist vitsad peale. Liimi läks ka vahele et varre peal väga nihkuda ei tahaks. Pehmendus ise ei ole väga pikalt, umbes 10-12cm, aga toimib! Terve hooaja lõhkusin ühe varrega ja kestab siiani. Varre tegin seekord sõbra isa soovitusel noorest saarepuust. Pidavat kõikseparem olema. Toormaterjaliks olev puu peab olema peenike ja võimalikult väikese südamikuga. Proovitud ja toimib!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(09-01-2014, 09:41 AM)Basilio Kirjutas:  
(08-01-2014, 13:43 PM)v6sa Kirjutas:  Iseküsimus, kas on mõtet vägisi küttepuid ikka teha - äkki on sihuke päss mõistlikum nikerdamiseks või istepakuks jätta.Toungue
Mul koguneks selliseid "istepakke" suve jooksul ikka pool hoovitäit. Tuli piinata ennast ja kettsaagi ning klotsideks lõigata.
Muide, Fiskarsi vahetamise kohta öeldi poest, et dai pohh kui kirvesilmal on kas või üks löögijälg, siis on garantii läind! Lihtsalt teadmiseks neile, kes tööpõlguritest poegadele kalli kirve kätte annavad. Wink
Aga terastoru kirvevarreks ... kas siis mitte käeluid ei hakka sama tihti minema kui enne kirvevarsi?
Mul läks eelmistel aastatel pakukirve varsi nagu leiba. Võisid olla nii hoolikas kui tahes, ikka läks lõpuks puruks. Ka kordagi üle paku löömata. Põhjuseks kiuslikud pakud, mis ei lõhene sirgelt vaid siksakis. Kui kirves mattub juba tekkinud lõhesse ja selline sakk jääb varrele ette, lööb see viimasele tugeva vorbi sisse. Kui selliseid vorpe koguneb 4-5tk, tulevad varrele praod sisse ja jälle puruks. Sel aastal olin targem, keerasin ümber varre paksu transportöörilinti, millele traadist vitsad peale. Liimi läks ka vahele et varre peal väga nihkuda ei tahaks. Pehmendus ise ei ole väga pikalt, umbes 10-12cm, aga toimib! Terve hooaja lõhkusin ühe varrega ja kestab siiani. Varre tegin seekord sõbra isa soovitusel noorest saarepuust. Pidavat kõikseparem olema. Toormaterjaliks olev puu peab olema peenike ja võimalikult väikese südamikuga. Proovitud ja toimib!

sihukeste pakkude jaoks on ikka kiil parem kui kirvega vehkida
ja kui nüüd Tatika teemat edasi arendada siis võid ju teha eespool näidatud apastraadi kus oli kiil pandud pikema varre otsa vedruga kõikuma AGA paned lisaks veel ühe varre selle kohale kõikuma kus haamer on,
et kui kiil jääb paku sisse kinni siis võtad ülevalt järgmise tööriista ja hakkad sellega "vedrutama" Big Grin
Vasta

Tegelikult on hüdraulilise puulõhkuja ehitamine pooleli, pole ainult mahti olnud tegeleda. Vähemalt vedasin enne vihmahooaega, mida keel tõrgub talveks nimetamast, pooliku projekti sooja siseruumi. Nii et lootust on.
Aga nüüd päevapildid kirvevarre pehmendusest:
       
Mõõtsin üle - ainult 8cm on pehmendus pikk. Ju siis ei olnud tol hetkel suuremat tükki käepärast. Muidu võiks panna kuni 15cm. Aga asja ajab ära seegi. Ah jaa, kirves on 3kg.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(09-01-2014, 14:11 PM)Basilio Kirjutas:  Tegelikult on hüdraulilise puulõhkuja ehitamine pooleli, pole ainult mahti olnud tegeleda. Vähemalt vedasin enne vihmahooaega, mida keel tõrgub talveks nimetamast, pooliku projekti sooja siseruumi. Nii et lootust on.
Aga nüüd päevapildid kirvevarre pehmendusest:

Mõõtsin üle - ainult 8cm on pehmendus pikk. Ju siis ei olnud tol hetkel suuremat tükki käepärast. Muidu võiks panna kuni 15cm. Aga asja ajab ära seegi. Ah jaa, kirves on 3kg.

Muuseas, soovitan korra poodi minna ja Fiskarsi suurele lõhkumiskirvele tähelepanelikult otsa vaadata. Siis kiiresti koju, relakas kätte ning oma kirve teritusnurk õigeks. Kusjuures teritusnurk võiks olla isegi natuke kitsam, kui Fiskarsil. Seejärel jääbki Fiskarsi ainsaks eeliseks ülikerge vars, kuid sellises kaaluklassis polegi see enam oluline Cool
Vartest veel nii palju, et väga hea varre saab õunapuust või jämedast sirelist. Tamm ja saar on kõvasti hapramad. Toomingas pidi kah väga hea olema, aga pole ise proovinud.
Vasta

(09-01-2014, 14:23 PM)nunu Kirjutas:  Tamm ja saar on kõvasti hapramad. Toomingas pidi kah väga hea olema, aga pole ise proovinud.
Saar ja tamm põrutavad kätt kõvasti,toomingas pidavat tõesti hää olema.Torust vars sai kunagi ühele veneaegsele lõhkumiskirvele taha pandud,ei meenu,et kätele oleks liiga teinud,küll aga viskas kirve silm saba nurka kui kuvaldaga lagipähe ladusin.
Kahjuks polnud seda tsekki alles ja jäigi fiskars vahetamatta,aga need tänapäeva tsekid ka sellised,et pool aastat hiljem ei loe enam muhvigi mis peal kirjas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne