Abi puulõhkujaga

Mõtlesin seda, et ei peaks seda puust raami sinna peale ehitama. Võrk hoiaks puud niikaua koos kui kasutama hakkab. Pärast on taara ainult euroaluse suune.
Vasta

(30-01-2014, 12:07 PM)umm Kirjutas:  Mõtlesin seda, et ei peaks seda puust raami sinna peale ehitama. Võrk hoiaks puud niikaua koos kui kasutama hakkab. Pärast on taara ainult euroaluse suune.
Eks lahendusi on maailmas igasuguseid ja iga lahendus ei saa sobida igale poole. Tuleb vaadata olemasolevaid tingimusi ning võimalusi (kogused, ruum, aeg, rahakott, jne.) ja siis vastavalt oma soovile teha ka valikuid.
Näiteks olen kunagi kõrvalt näinud, kuidas tuleb õuele saekaatrist kalluriga koorem ja pererahvas viskab kuivad jupid lihtsalt kohe kokkukukkuvasse kuuri hunnikusse.
Töötavaid lahendusi on palju, kuid mina pole veel näinud värskelt saetud küttepuude käitlemise juures mitte ühtegi sellist head lahendust, kus reaalselt vähemalt 1 korra ei peaks toimuma puude mingisuguses vormis ladumist. Minimaalseks on see viidud võrkkottide kasutamise juures, kuid mängu tuleb nende hind ja ikkagi peab ka veidi ladumiselaadset tegevust tegema. Need kuhjas/hunnikus hoitavad lahendused võivad töötada vaid väga väikeste koguste juures, sest vähetõenäoline on, et saab selle tekkinud koti kõrguse viia paari meetrini, see muutub ju ebastabiilseks. Ja kui ajada alt laiaks, siis ei erine see ju lihtsalt maas olevast puuhunnikust. Seepärast soovitaksingi võtta korra ette nende puust raamide ehitamine ja kui korralikult teha, siis on ikka aastateks hooleta, tegemist ju korduvkasutatava asjaga.
Vasta

(30-01-2014, 12:07 PM)umm Kirjutas:  Mõtlesin seda, et ei peaks seda puust raami sinna peale ehitama. Võrk hoiaks puud niikaua koos kui kasutama hakkab. Pärast on taara ainult euroaluse suune.

Olen sinu mõttega jumalast päri, kuna ise kasutan ka praegu puidust nelja küljega aluseid, mille abil on päris mugav juba puid transportida. Kuigi see "taara" on jah teema - alused on ikka jube suured inimese jõu jaoks.

Ainuke viga mis ma selle võrguga puidu kokku tõmbamisel näen on see, et kui hakkad puid alusepealt tarbima, siis kuda moodi sa võtad puid inimlikult sealt võrgu seest - laguneb va raibe laiali.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(30-01-2014, 12:33 PM)phyl Kirjutas:  ...
Ainuke viga mis ma selle võrguga puidu kokku tõmbamisel näen on see, et kui hakkad puid alusepealt tarbima, siis kuda moodi sa võtad puid inimlikult sealt võrgu seest - laguneb va raibe laiali.

Nagu kõrgest virnast: teed endale sobivale kõrgusele jalgealuse.
Vasta

(30-01-2014, 12:37 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-01-2014, 12:33 PM)phyl Kirjutas:  ...
Ainuke viga mis ma selle võrguga puidu kokku tõmbamisel näen on see, et kui hakkad puid alusepealt tarbima, siis kuda moodi sa võtad puid inimlikult sealt võrgu seest - laguneb va raibe laiali.

Nagu kõrgest virnast: teed endale sobivale kõrgusele jalgealuse.

Siis kaobki asja võlu ära - puidust nelja küljega alus on pidevalt stabiilne - ladumine käib kiirelt, traktoriga kannatab vedada normaalse kiirusega - puid on seest mugav võtta - ei pea ronima kujugi otsa jälle.

Ega me Jaapanis ela, kus 10 m2 pinda ei saaks laiendada 15 m2-ile. Vaid tuleb kõrgustesse ronida

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(30-01-2014, 12:40 PM)phyl Kirjutas:  
(30-01-2014, 12:37 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-01-2014, 12:33 PM)phyl Kirjutas:  ...
Ainuke viga mis ma selle võrguga puidu kokku tõmbamisel näen on see, et kui hakkad puid alusepealt tarbima, siis kuda moodi sa võtad puid inimlikult sealt võrgu seest - laguneb va raibe laiali.

Nagu kõrgest virnast: teed endale sobivale kõrgusele jalgealuse.

Siis kaobki asja võlu ära - puidust nelja küljega alus on pidevalt stabiilne - ladumine käib kiirelt, traktoriga kannatab vedada normaalse kiirusega - puid on seest mugav võtta - ei pea ronima kujugi otsa jälle.

Ega me Jaapanis ela, kus 10 m2 pinda ei saaks laiendada 15 m2-ile. Vaid tuleb kõrgustesse ronida

Märkus asjakohane.Big Grin

Ma pole säärasest võrgust küttepuid välja võtnud, kuid heinarullidega majandamisest saadud kogemus julgustaks "inimlikule kõrgusele" sobiliku mulgu lõikama ja sealtkaudu urgitsema...

Võrgu kihid haakuvad kenasti teineteise külge ja kui just meetrikõrgust ava sisse ei lõika (mitu kihti pakkevõrku läbi ei lõika kogu laiuses), võiks sellest täitsa piisata paki kooshoidmiseks.

Iseküsimus on, mida selle võrguga legaalselt teha. Põletada ju ei tohi (kuigi põleb maru hästiRolleyes)

Kaheruumised konteinerid (meeter korda meeter põhjaga ja kaks kõrged) on muidugi kah asised asjad.Cool
Vasta

Taaraga on see jama, et sellega peab majandama. Kui on mindud seda teed, et neljakandilised kastid on täis laotud ja kuuri tõstetud, siis peab pärast hakkama kuuris neid ringi tõstma, tühjad kastid jäävad paraku jalgu jne. Peab olema üksjagu palju vaba pinda, et tühjad kastid saaks eraldi tõsta ja täis kastidele ligi pääseda - ruumikasutus pole efektiivne enam. Tühje kaste ei saa ka õue peale vedelema saata, sest see pole ilus ja kast mädaneb paari aastaga väljas ära.

Teiseks ei saa unustada, et Eestimaal esineb mõnikord talve. Mõnikord isegi üsna lumist talve. See toob endaga kaasa selle, et tagatud peab olema kastide transporditavus kuurist ahju juurde ka munadeni lume või pori korral. Kõigil pole paraku rehielamuid ning rockla lumes ei tööta. Karmides tingimustes on osutunud käsikäru kõige paremaks abimeheks.

Üldiselt peaks maja planeerimist alustama küttega varustamise läbimõtlemisest Smile St mis skeemi järgi ladustatakse, kuidas transporditakse. Mul on 90cm laiad euro-vaheuksed, eks sa too nendest küte rocklaga läbi: peab väga täpselt 80cm euroaluse laiuse gabariiti jälgima.

Olen kütte alustega transportimisega tegelenud 3a. Kogemuse kokkuvõttes pean enda võimalustest lähtuvalt parimaks toore halu ladustamist metsaveerde kinnikaetud riita. Sealt raamidega transporti kuuri või sisehoidlasse. Raame on 2tk: ühte laotakse täis, teist samal ajal tühjaks. Need kaks raami on rohmakad ja lihtsad, vajaduse puudumisel saab laiali lammutada ning vajaduse tekkimisel kokku klopsida. Vahepeal seisavad seinaveeres ja ei sega kedagi.
Vasta

(30-01-2014, 14:31 PM)Envir Kirjutas:  Üldiselt peaks maja planeerimist alustama küttega varustamise läbimõtlemisest Smile

Ma mõtlesin endajaoks läbi ja ehitatav maja saab olema maaküttegaBig Grin
Vasta

(28-01-2014, 17:59 PM)Envir Kirjutas:  Mis me nüüd salgame, see variant on kodukootud versioonis ära realiseeritud. Vaja oleks ideed edasi arendada - leida põhimõtteliselt parem ladustamistehnoloogia. Aga allnähtav kraakjalg võimaldab efektiivset transporti punktist punkti. Ladumisest ei pääse, aga ladumine käib kiirelt, tühiliigutusi on vähe.

Siin on minu viis senti küttepuude ladustamise ja transpordi arutellu, mis sai alguse probleemist puulõhkujaga. Wink

Kuna igal küttepuude ümberladumisel kahtlen sügavalt selle tegevuse vajalikkuses ja mõttekuses, siis genereeris laiskus sellise idee:
[Pilt: DSCN3153.JPG]
Pildil on kujutatud tavaline neljakandiline raam, millesse laotakse kuivav halg. Piisavalt kuivanud kütte vedamiseks on pildil näha järelkäru alusraamile kinnituv kodukootud "kahveltõstuk". Tõstuki vertikaalprussidele on kinnitatud laudis, mis takistab külili vinnatud riidast halgude väljapudenemise.

Küttepuude ladustamise kulg oleks siis järgmine:
1) Raami ladumine
2) Täis raami ladustamine välitingimustes
3) Täis raami teisaldamine siseruumidesse pildil oleva agregaadiga
4) Tühja raami transport välja

Raami tühjendamine toimub järkjärgult kas vana väetise koti abil või puuvõrguga sellises koguses, mis parasjagu korstnajala ja pliidi soojamüüri vahele mahub.

Minu võimaluseks on küttepuude ladustamine vanasse maakiviseintega laudahoonesse, mis on eluruumidega ühenduses ning raamist puude transport tuppa on 15 m jalutuskäigu kaugusel sisetingimustes.

Raami saab ehitada täpselt nii laia, kui lai on kahepoolne laudauks miinus manööverdusruum. Raami kõrgus tuleks ilmselt suurem kui on selle laius, et ühte raami mahuks võimalikult palju kütet.

Tühjad raamid viiks välja tagasi või kui raatsiks ruumi raisata, saaks raamid ka ülekuti lauta seina äärde laduda.

Muidugi peab mõtlema selle peale, kui majanduslikult otstarbekas on raisata prussi selliste üsnagi väikse elueaga raamikeste jaoks. Samas kui korra vaeva näha, oleks mitmeks aastaks tuntav aja- ja energiavõit.
Vasta

Donni viidatud raamide veoks sobib selline kaherattaline vast paremini?
http://www.oomipood.ee/product/vell_oht4...rmus-200kg
Vintsimine jääb ära, naks ja minek.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(30-01-2014, 17:21 PM)donn Kirjutas:  Raami tühjendamine toimub järkjärgult kas vana väetise koti abil või puuvõrguga sellises koguses, mis parasjagu korstnajala ja pliidi soojamüüri vahele mahub.

Miks mitte Säästumarketist toodud banaanikastiga? Ahjupuud mahuvad pikuti, pliidipuud põigiti sinna kasti. Ainus puudus, et kui toas juhtud kasti üleliigselt kallutama, siis selle paberi alt pudiseb puupuru maha. Kaks kastitäit ahjupuid on mul pidevalt toas "soojas". Kotti ja võrku on sületäit ebamugav panna, kasti ikka libedam panek. Pealegi ei määri riideid prahiseks, saab linna mineku ja puude tuppa toomise ühtede riietega, muidu vaheta riideid kui ahjutäie käsivarrele laod.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Tsitaat:Samas kui korra vaeva näha, oleks mitmeks aastaks tuntav aja- ja energiavõit

Mitte et ma su ideed maha tahaks teha - ta töötab kindapeale ja pealeselle oled sa minust parem treial - aga ma näen siin mööndust, mis segavaks võib osutuda.

Raami suurus. Kui vajalik puude kogus on mõnikümmend rm, siis tuleb päris mitu raami teha ja neid majandada. Nagu isegi ütlesid, materjal maksab ka midagi ning puud kuivavad kaetud riidas paremini. Seega peaks mõtlema kas katusega lobudiku peale või raamide katmise peale. Kui raame on palju, siis katmist vajav pind läheb suuremaks kui tavapäraste haluriitade puhul, mis eeldatavalt on kõrgemad kui väljapakutud raam.
Vasta

Kui mu raam tuleks 1,4 m lai, oleks näiteks 1,8 m kõrge ja sinna sisse panna 40 cm pikkused halud, mahuks mul ühte raami suurusjärgus 1,4 x 1,8 x 0,4 = 1,008/1,5 (õhuvahed) = 0,672 m3 materjali. Kuiva lepa keskmine tihedus on 530 kg/m3, see teeks ühe raamitäie puude kaaluks 530 x 0,672 = 356 kg + raami kaal. Selle raami käsitsi liigutamine jääb minu jaoks ära.

Aga on veel üks võimalus puid ladustada ja ümberladumata liigutada:
Vasta

Päris andekas. Ma olen alati teadnud, et laiskus on edasiviiv jõud. Traktori võib asendada vintsiga, mõned rullikud või laagrid ka ei sega. Ainult õues olev katlasuu tekitab mõningaid küsimusi, näiteks kuidas saab -20 kraadiga nädalaks kodust ära minna?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

A kui kallis/kättesaadav loom see kõva valge plastlint on, ca sentimeetri laiune, millega igasugu pakke pakitakse? mingi lõkatsiga sikutati see pingesse ja pandi otsad kokku. Mis siukse soolika maakeelne nimi üldse on?
Et krõbistad sellega parajad pakid, mis tõsta jõuad ning voilaa, ladusta ja lappa palju tahad, kuni ahjuni välja.
Vasta

Puit kahaneb kuivades märkimisväärselt (mul tulid katuselaudisesse, mis märjast lauast tehtud sendised praod, laud 10 senti lai) ja pakid lagunevad enne laiali, kui ahjuni jõuavad.
Eelmise posti täienduseks: vintsi kasutamisel ei tohi uue riida alustamisel unustada konksu edasi tõsta, muidu saab kaevata Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Praktika olla tõe kriteerium. kust kannikast selle valge lindi ja krõbistaja saab? tore oleks mõne pakiga katsetada, teen oma küttepuu ladumisi iga aasta päris mitu: halumasina alt maakodu puukuuri virna, seal aasta seisu, siis respole ja tartus teise kuuri pooleks aastaks, siis köetud keldrisse väh kuuks ajaks virna ja siis ahju/katlasse. puu on krõbekuiv lõpuks, niiet peaks pildi saama küll.
Vasta

Selline näiteks?
http://www.elbest.ee/?sisu=toode&cat_id=...=76&id=312
Seda plastikust pakkelinti on mitut sorti. On erinevat laiust ja paksust. Kinnitus on antud lingil näidatul klambritega, pingutus lihasjõul. Idee järgi isegi korduvkasutusega, klambri saab pärast lihtsalt lahti võtta. Või siis vastavalt puidu kuivamisele pingutada. Tugevamaks pingutuseks jäigema ja tugevama plastiklindiga pingutatakse algul kõriseva aparaadiga ja fikseeritakse sama aparaadiga plekist klambri kokkumuljumisega. Seda enam lahti ei saa. Aga järgi ka ei anna. Vabrikutes pakendatakse/fikseeritakse lindi kokkusulatamisega, aga sellist aparaati mina isiklikult näinud ei ole.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

Tsitaat:Aga on veel üks võimalus puid ladustada ja ümberladumata liigutada

Saab väita, et eesti mehed on andekamad Smile Kas sa selle härra tegemistega oled kursis? http://www.diislikeskus.ee/

Tema veab puitbriketti laiali kaubikuga, kus sees on kettkonveier. Toimib asi ligilähedaselt samal põhimõttel nagu näidatud videos, aint et relsside asemel on kaubiku põhjal talad, millel käib kett peal. Umbes nagu roomik, 2realine kett käib tala rennis. Nüüd kui euroalustetäied briketti tõstukiga kaubikusse talade peale on tõstetud, siis mahalaadimine kliendi juures käib selle kettkonveieriga: elektrimootor veab konveierit ringi ja alused sõidavad niiviisi kaubiku uksest välja.

St see relssidel paiknevate riitade sudimine oleks parem asendada analoogse konveieriga, saaks parema asja. Ei peaks koguaeg põkat kräunutama ja õue segamini kündma. Ja kui mõtet veel edasi arendada, siis saaks konveieriga panna riidad ka õuest tuppa sõitma, sest eest vedada on ikka parem kui tagant lükata Big Grin
Vasta

Tänud, Wiki!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne