Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

(04-02-2014, 00:30 AM)vant Kirjutas:  Nii nagu pole "vanaaegsed" ja loomulikud tänapäevased ühte mõõtu peenikesed freesitud kusekollaseks võõbatud palgid, pole seda ammugi palki haleda plagiaadina jäljendada püüdev laudvooder. Vanasti polnud sellist maja ega kuuri kuskil, erineva laiusega laudisega hooneid aga küll.
Absoluutselt päri aga igatsugune seadusandlus, ehitusmäärustik etc ei määra õnneks ära a'la "tahutud eripaksuseline käsitöö palk lubatud, ümar ühtlase mõõduga freespalk keelatud" jne. Aga samas jälle teine pool asjast: selgelt erinevast palgipaksusest seinad olid tingitud ehitajate totalsest vaesusest! Rikas Peremees ehitas ühtlasest valikpalgist, vaene pops suvalisest kättesaadavast. Võin muutuda paljude vihaaluseks, riskin sellega, aga üldjoontes oli ja on nähtava palgiga maja seest/väljast vaesuse tunnusmärk! Vaene ei jaksanud laudvoordit panna, ei jaksanud siseseintesse ei algselt savikrohvi ja hiljem linaluu- või juba ka puitlaastplaati panna. Hilisemad "kulakud" ehk töökad ja rikkad suurtalude Peremehed, varasemad mõisnikud jne ei elanud nähtavalt palkmajades! Mul sõbra ja seekord ka Talveralli kohtuniku Eesti vanuselt teises palkmõisas ei ole ühtegi palkseina ei seest ega väljast näha! Nii lae- kui põrandalaud on lai ja paks, alles veel mõned valatud aknaklaasid seapõite asemel jne. Ning sellest mõisast on päris suur osa minu käte abiga praeguse kuju saavutanud Wink Juba selllgi seisu juures on töötunde palju:
[Pilt: image015.jpg],
kuni sellise siledaseinalise savikrohvseintega sisu ja välimuseni välja.
[Pilt: Keskvere%2520m%25C3%25B5is%2520aug.2012%2520016.jpg]

rääkimata viimasest talgupäevast, kuskohast leiab enamuse meie kohtunikke Wink Ehk vähemalt mul on olemas "mingisugune" ülevaade Eesti palkarhitektuurist läbi pikkade sajandite, kuna ka vanaisa projekteeris ja õpetas sedasorti aga ka moodsaid ehitama 30'te keskpaigast alates ja need Wabariigiaegsed populaarteaduslikud kvaliteetajakirjad olid mu lugemisvara juba lapsepõlves. Ehk palkmaja/palkseina "probleem" kui ammu iganenud lahendus soojapidavuse ning ka elamu sisekvaliteedi seisukohalt on vana vähemalt 85 aastat - nii ammu alustas Arvo Veski eestlaste harimist uuematest elamuehituse lahendustest.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Lausega "vanasti polnud sellist maja ega kuuri kuskil, erineva laiusega laudisega hooneid aga küll" pidasin seda silmas, et ühel hoonel kasutati siiski ühelaiust voodrilauda, mitte ühe hoone varieeruvast laualaiusest ei olnud jutt. Lihtsalt seda pidasin silmas, et ka siis kasutati mitut erinavat mõõtu lauda.
Mis palgi laiusesse puutub, siis tol ajal ju palki ei freesitud ja palgi ühtlus sõltus talumehe metsast. Ja küllap oli ka siis, nii nagu praegugi, oskajamaid ja vähem oskajamaid ehitajaid.
Aga Priidu vanaisa oli väärt mees küll. Omalgi mitmeid tema raamatuid ja seal kirjutet tarkus paljuski aegumatu.
Vasta

(27-01-2014, 11:29 AM)gaz6964 Kirjutas:  Siin lingil on natuke valgustatu niiskuse kulgemist hoonetes erinevate materjalide puhul.
http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADIDE...RVUTUS.pdf

lisan veel ühe targa teksti ka õhuniiskusest üldiselt
kus on kergelt kajastatud ka hallituse kasvamiseks soodsaid tingimusi puidule

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos...%20osa.pdf
Vasta

Selle punase maja vundamendi äärest koristaks esimese asjana need jorjenid ära ja ehitaks liigvee niiskuse äravooluks midagi sinna tulemuseks peaks olema tervemad alumised voodrilauad ja paremas seisus alumised palgid.
Muidu näeb kena välja päris
Vasta

(03-02-2014, 15:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Lihtsalt varast paksem ümarpalk ei anna seina soojusele mingit lisaväärtust ja on raiskamine.
See on nüüd küll asjatundmatu jutt! Tutvu sellega http://www.puuinfo.fi/sites/default/file...itetty.pdf Naabrite keeles aga matemaatika ja piltide koostöös peaks ka keelt oskamata arusaadav olema.

(02-02-2014, 21:10 PM)sm. Eestimaa Kirjutas:  Eeeeeehk siiiiiiis igiliikurid on ikka võimalikud Maal?? Või see on see, et 1 tonn rauda kaalub rohkem kui 1 tonn sulgi?
Soojuspumpade tööpõhimõte http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuspump Ei mingit igiliikurit.
Vasta

(04-02-2014, 11:54 AM)Moto555 Kirjutas:  Selle punase maja vundamendi äärest koristaks esimese asjana need jorjenid ära ja ehitaks liigvee niiskuse äravooluks midagi sinna tulemuseks peaks olema tervemad alumised voodrilauad ja paremas seisus alumised palgid.
Muidu näeb kena välja päris
Milleks? Kui 1757 (257 aastat tagasi!) alustas Gustav Wilhelm von Ruckteschell mõisahoonete renoveerimist, siis ehitati uus mõisahäärber selle aja kohta ülikõrgele soklile. See on siiani nii, kuigi kultuurkihi kerge on olnud meeletu aga alles on ~50 cm ja kalle fassaadis majast eemale Wink Põhjaküljes, kus vee lvanemad vundamendi jäänused, paekivist karjaaaed ja park - seal on sokli jääk olematu aga miskit ei kasva ka õnneks Big Grin Ilus peab ka olema, kui väravast sisse sõidad!
Probleemsed olid hoopis muud seinad mitte fassaad. Ja enamuse määndunud palkide probleem oli olematu katus aastakümneid aga see oli esimene asi, mis seal mõisas tehti! Otsaseina juurdeehitus-pasa lammutamine, sarikate sirutamine ja tõrvapapp. Mina rihtisin seda katust veel ja panime koos mõisahärraga pleki peale, tegime ühe nurga täiesti uue (täidissein Wink ) etc. Originaalpõrandad (ei elatud muld- ega kivipõrandal!) on ülipaksud ja uhkelt ära vajunud aga tugevad ja mädanikuvabad. Teine metsik probleem oli tohutud põlispuud, need saared ja pärnad seal on kõik meeter ja rohkem tüvega. Nüüdseks on kõik "probleemsed" hiigelpuud maja lähedalt kütteks saanud ja Päike pääseb jälle seinu kuumutama. Näiteks selel taamal paistva seest tühja saarest "toru" saagisin ma maha 1997, aasta tagasi läks maha läänenurgas olnud ~30 meetri kõrgune lai mitmeharuline pärn mis siin pildil varju tekitab jne.

Eks nende vanade ja ülivanade majadega on probleemid kõigil ühesugused (soklist põlispuudeni), lihtsalt mõisahäärberi algne kvaliteet ja ehituse läbimõeldus oli kordades suurem, kui tavataludel ka 150 aastat hiljem. Ning mõisapargi servast kannatab ülisuuri puid maha saagida kartmata lagedaks põlluelanikuks muutuda, mis on aga paljude kollektiviseerimise ja uudismaandusega lagedale keskpõllule jäänud vanade talude probleem. Ka see on "tuttav" probleem Tiina suguvõsa vanavanemate talude poolelt. Ega siis keegi 100 aastat tagasi ei pannud õunapuud keset lagedat kasvama... see on konkreetne vanaema talu koht (määndunud maja võtsin maha ja kütsime ära 1994) ehk mul ämma sünnikodu. Vanad targa deestlased ei ehitanud maja lagedale nagu tänane "arendus" käib, ikka puude vahele ja istutati juurdegi. Aga puud ,mis esiemsed 30-40 aastat polnud probleem, muutuvad selleks 70-80 aastaga. Isegi siin kodus tuli sellises vanuses jäme leinakask maha võtta - nüüd vaid lillealus kännuna alles.

Ja nii muudkui aga lahkad neid probleeme kütmisest renoveerimiseni kuniks jõuad ikka samasse punkti: kui vähegi võimalik ja lubatakse, ehita uus! Tahad mingeid uhkeid põlispuid säilitada, pead seina materjali hoopis teise valima, maja asukohta nihutama jne. 100+ aastane muldpõranda ja napi 2.20 laekõrgusega onn jääb onniks ja seal ikka pole mõistlik suuremat tuba Rüütlisaaliks nimetada Wink Ning ikkagi oli ka Baeril õigus: eestlane on küll puhas (ei ela loomadega koos), sööb vaikides mitte ei lärma, on töökas etc aga ka 250 aastat hiljem ei taha kohe kuidagi sellest madalast-pimedast ja rõskest onnist eurooplaste sekka tulla. Tahmane palksein ja muhk peas uksepiidast on ikka nii armsad Wink See on lahe et me sellised oleme, tammume ringis mida kutsutakse rahvatants, vaenlasele molli andmise asemel hakkame kätest kinni hoides kooris laulma, endal lõug kamane jne aga kui jutt käib "normaalsest" elamust-KODUst anno 2014 arenenud ühiskonna kaanonite kontekstis, siis neid muldonne pole mõtet näiteks tuua! Internet, i-pljääd, full-HD ja 3D plasmateler, elektriauto ja muldpõrandaga onn aastaringses kasutuses ei käi kokku, tee mis tahad!

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

(04-02-2014, 12:34 PM)Rokikas Kirjutas:  
(03-02-2014, 15:23 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Lihtsalt varast paksem ümarpalk ei anna seina soojusele mingit lisaväärtust ja on raiskamine.
See on nüüd küll asjatundmatu jutt! Tutvu sellega http://www.puuinfo.fi/sites/default/file...itetty.pdf Naabrite keeles aga matemaatika ja piltide koostöös peaks ka keelt oskamata arusaadav olema.
Äkki mõistad ISE ka, et KES siin on loll või õigemini - ärimees! Teeme sama arvutuse kenasti nüüd palkide tuulepragudega koos ja veel nii, et lõigatud palgist saadud lauaga on näiteks välissein koos tuuletõkkepapiga vooderdatud ja saad RAISKAMISE mõttest ise ka aru! Saa aru: LOLLE peabki püüdma ilusa müügijutuga, mis reaalsusele ei vasta! Tõesti, nagu kogu füüsika, mis arutleb ja arvutab mõisega "ideaalne", on tulem üks ja "reaalne" ehk tegelik eluline tulem hoopis teine. Miks ma juba ennist "märkisin", et "kui", siis teeks ainult liimpuitpalgist, ülitäpselt masinfreesitud varadega jne. See teebki vahe sisse - kontrollimatu asetusega tuulepraod seinas puhta palkmaja puhul. Niipea kui hakata kena palkseina katma mistahes soojus- ja tuuletõkke või seinakattematerjalidega, on ümarpalgi kasutamine idiootsus kuubis ja raiskamine. Otsese kandetugevuse annab vaid vara laius (seega paksemat täisprussi pole vaja kasutada), tuulepraod muudavad palgi oluliselt teises mõõdus olevaks ja kogu ilus jutt suurest soojapidavusest muutub müüdiks. Pragudeta palki ei ole võimalik saada, pragudeta saematerjali aga küll.

Ma toon Sulle näite: võta seesinane soomlaste näitepalgi toorik (see, mis metsast tuleb saeraami!), lõika see lintsaeraamis mõttes parima asetusega 10X20 cm prussideks ja laudadeks (nagu täna tehakse), lao needsinased prussid telliseladumise moel (vaheliti, et ühe poole pragu on teise poole prussi keskel!) koos kahe kihi vahel oleva tuuletõkkeplaadiga seinaks ja arvuta siis selle seina soojapidavus välja! Ja lauamaterjal jääb veel üle kah, mille võid kas vahetada üliodava tuuletõkkeplaadi vastu või mujal ära kasutada. Sisuliselt on ümarpalk-maja kõige räigem raiskamise koht. Raiskad metsamaterjali ehitamiseks ja pärast raiskad energiat selle kütmiseks.
Ma ei ole palkmaja vastane, kaugel sellest, aga see on jälle sama asi, mis elektriauto "ilge kasulikkus"! Seda pullikakast müügimeeste pläma, mida lollid usuvad, on terve ilm täis. Aga meie suguvõsa meesliinil on vähemalt ehitusasjades omadus seda ila mitte uskuda vaid asjadest "reaaleluliselt" rääkida-kirjutada.

Ja siin tsiteerin oma vanaisa aastast 1938:
Tsitaat:"... Uued materjalid ja tarindid aga, nende otstarbekohsusest hoolimata ei ole meil suutnud leida küllaldselt laialdast kasutamist. Selle esimeseks põhjuseks tuleb pidada rahva umbusku igasuguse uue ja senitundmatu vastu; teiseks - meie iganenud ja paindumatuid ehitussundmäärusi, mis tihtipeale ei jõua pidada sammu areneva ehitustehnikaga ja mis praegugi veel elamu välisseinte alal peavad ainuõigeks isaisade poolt aastasadade eest tallatud radu.
...
Kuna viimasel ajal on küttematerjali maksus väga kiiresti tõusnud, tuleks juba välisseina tüübi valikul esijoones tutvuda valitud seina soojapidavuslike omadustega. See on tähtis mitte ainult üksikisiku seisukohast, vaid suuremat tähtusust evib soojapidv sein üldrahvamajanduslikust seisukohast, sest heade seinte puhul võiksime iga aasta säästa suure varanduse küttepuidu arvelt, mis läbi halbade seinte väljavoolava soojana muidu läheb asjatult kaduma."
Täpse sõnastusega tsitaadi lõpp.

Ja MIS on muutunud selle ajaga??? MITTE SITTAGI: faking muinsusterroristid keelavad suurel osal väärt asukoha ja muude omadustega majadest igasuguse seinte soojustamise moodsate materjalidega ja isegi avatäidetega pedereeritakse(muinsus- ja miljööväärtuslik mai äss on mingi kuradi stalinets Järvel jms); usutakse ümarpalki ja muldonni; pasundatakse üldrahvamajandusliku kontekstis Maa kliimamuutusest ja kiooto juudiprotokollidega pedereeritakse veel juurde; aga eestlaste elamud on ikka samasugused ajast ja arust. Uued on enamjaolt head, vanad sisuliselt raiskavad õudused, meie oma kaasa arvatud. Jah, ilus ja põnev ning seetöõttu ka "miljööväärtuslik" aga vajaks maha lõhkumist ja uue samasuguse aga parema ehitamist.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Nonii, lugesin nüüd mitme päeva jooksul selle teema läbi ja nagu aru saada, siis arvamused on erinevad. Millegipärast ei ole aga nagu mainitud küttesüsteemide koha pealt põrandakütet, täpsemalt siis vesipõrandakütet. Eelpoolkirjutajad installivad aga rõõmsalt radikaid, kuid minu meelest pakuks põrandaküte ju hoopis rohkem "komforti". Mina eelistan ka, et tuba oleks pigem jahedapoolne, aga jalad tahaks siiski soojas hoida, väidetavalt ongi jalgade "soojustamine" üks mõistlikumaid tegevusi ehk kui jalad on soojad, siis tundub ka ülejaanu sellevõrra soojemana.
Saan aru, et puitpõrandasse vesikütte paigaldamine on kallis (aga mitte keerukas) ja valama ka keegi eriti ei kipu, aga siiski. Põrandaküttel on ju mitmeid eeliseid, olen ise just selles suunas mõtteid mõlgutanud.
Kui nüüd keegi oskab ka sellel teemal sõna võtta, siis oleks tore, sest plaan suvel selles suunas samme seada ja alati on hea teada, mida asjaga rohkem kokku puutunud inimesed arvavad.
Vasta

Tava, maksumus ja linnalegendide loodud hirmud.

Põrandakütte kasutamiseks peab kuut sooja pidama, muidu keedab koledasti.

Ning päris ümber lükkamata on ka väide, et pidevalt voolava vee peal elamine lõpeb paratamatult surmaga hiljemalt kõrges vanuses...Rolleyes
Vasta

Mul ka plaan sel suvel paigaldada vesipõrandaküte , kütteallikaks plaan õhk/vesi soojuspump. kuna põrandat väga tõsta ei saa siis plaan torude peale kipsivalu teha.

On kellegil õhk-vesi õhksoojuspumpadega kogemust,millist tootjat eelistada?
Vasta

(06-02-2014, 15:49 PM)kolentin Kirjutas:  Põrandaküttel on ju mitmeid eeliseid, olen ise just selles suunas mõtteid mõlgutanud.Kui nüüd keegi oskab ka sellel teemal sõna võtta,....
Mul on tehtud nii - kuna elan osaliselt teisel ehk ärklikorrusel, siis üleval on seinas radiaatorid. Esimesel korrusel on aga valatud põrandad, kus vesiküte sees. See on siis kombineeritud variant.
Kui vanemat talumaja remontida, siis tõenäoliselt on üks tehtavatest töödest põrandate remont. Vanad, tavaliselt muldalusega taladel laiad lauad
peal, on välisseintepoolsetest otstest mädanenud või siis täiesti omadega läbi. Tagasi pole ju mõtet samasuguse konstruktsiooniga asja panna ja siin tekivad valikud - taladel puitpõrand, betoonpõrand või lugematul hulgal teistsuguseid konstruktsioone. Täna võin julgelt öelda, kui tuleks esimest korrust uuesti teha, siis teeks ikkagi vesiküttega betoonpõranda. Plusse on mitmeid radikatega võrreldes, hinna poolest erilist vahet pole.


Vasta

(06-02-2014, 16:27 PM)volvo Kirjutas:  Mul ka plaan sel suvel paigaldada vesipõrandaküte , kütteallikaks plaan õhk/vesi soojuspump. kuna põrandat väga tõsta ei saa siis plaan torude peale kipsivalu teha.

Põrandakütte mõte on suure massi üles kütmine ja selle inertsi ära kasutamine. Kipsivalu ei taha kuidagi sellesse mõttesse mahtudaSad Ikka korralik paks kiht betooni - siis on asjal jumet. Kes tuttavad on renoveerimise või uue ehitamise käigus vesipõrandakütte teinud, on üldiselt rahul. Kui asi teha ülima pedantsuse ja läbimõeldusega (k.a. iga kontuuri eraldi temperatuuri regulli võimalusega) pidi ikka ülihea tulemuse saama. Käisin just sõbral saunas, Tal kõik mõeldavad versioonid majas olemas: katelpliit niisama sooja ja sooja küttevee tegemiseks, klassikaline ahi, lisaks elektriga köetav (laiskushetkede ja soojapoolse kevade(sügise tarbeks) isoleeritud tonnine boiler põrandate kütmiseks, 200 liitrit kas suurest läbi soojusvaheti või elektriga köetav tarbeveeboiler ja ka õhk-õhk soojuspump. Ja ka puuküttega saun maja ühes otsas. Vanale põrandale valas peale 10 cm betooni, kus sees siis küttetorud. Ütles, et sõltuvalt ilmast, laiskusest, vajadusest jne kasutab kõiki lahendusi. Ainult põrandaga polevat ka hea kütta - et soe ka üles korrusele läheks (avatud lahendus) peab põrand liiga kuum olema. Õhku on vaja ka liigutada, teeb seda siis kas pliit või ahi või soojuspumba puhur; pikemalt ära olles või laiskuse hetkedel hoiab sooja elekter, virk olles saab pliidiga kiireima tuntava sooja kiirgusena kätte ja põrandate vesi kuumaks ning mõnikord olla peale trenni ikka mõnus ka selga kuuma ahju vastu toetada. Ning kui saun on kuumaks köetud, siis sellegi jääksoe lastakse lõpus eluruumidesse.
Ja suvel hoiab kliimat seesinane soojuspump ning sooja vee eest hoolitseb elekter.

Odav ja lihtne see muidugi pole aga minu arust üks läbimõeldumaid küttelahendusi, mida näinud. Aga tahtmiel ja vajadusel saab reguleerida, kas vaja on soojemat põrandat kus lastel hea mängida või endal peale sauna paljajalu paterdada, soojakiirgust, õhu liikumist jne. Ja mis kõige tähtsam: ahi-ahjud + pliit, mis ei vaja mingit elektrit, et maja ka kõige hullemal puhul miinus miljoni ja päevadepikkuse elektrikatkestusega suudaks toimida. Kiire söögitegemisega ei pidavat kuidagi tonni vett keema ajama Wink

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Tonn kuuma vett on tegelikult väärtuslik energiakonserv. Tavaline puupliit suudab pidevalt välja anda nii kilovatti 10. Selle energiavooga suudab tonnise veepaagi temperatuuri tõsta vaid loetud kraadid, mitte kähku keema ajada.

Väidetavalt on hästi dimensioneeritud ja hoolikalt ehitatud põrandaküte õigel kõrgusel paikneva soojusvaheti korral võimeline töötama mõnda aega ka ringluspumbata... Väite paikapidavust ei oska kommenteerida, kuid võimatu see ei ole (rõhk sõnapaaril: mõnda aega). Ka see pole meie kõrge varustuskindlusega kvaliteetse elektri puhul tähtsusetu nüanss.Toungue

Radikasüsteem on muidugi veel lihtsam vabavoolsena tööle saadaBig Grin
Vasta

(06-02-2014, 17:09 PM)v6sa Kirjutas:  Väite paikapidavust ei oska kommenteerida, kuid võimatu see ei ole (rõhk sõnapaaril: mõnda aega). Ka see pole meie kõrge varustuskindlusega kvaliteetse elektri puhul tähtsusetu nüanss.Toungue
Radikasüsteem on muidugi veel lihtsam vabavoolsena tööle saadaBig Grin
Õnneks on meie majas kõige pikem elektripaus külmal ajal piirdunud...kui ma ei eksi, siis umbes nelja tunniga. Vähemalt üks kord siis, kui katel huugas täiel hool. Ruumid muutusid kraadi jahedamaks, muud midagi. Eks ringlus ju aeglustus. Muidu on mõlemas, nii põrandakütte kui ka radiaatorite kontuuris majandamas tsirgupump.


Vasta

Mul hetkel õhk/õhk pump +ahi+pliit,
kuna remont nikuinii tulemas siis plaan põrandaküte juurde panna.põrandat u 80m2.

Kas siin õhk/vesi soojuspumba kasutajaid on? kuidas külmaga kulud on?
Vasta

(06-02-2014, 17:09 PM)v6sa Kirjutas:  Tonn kuuma vett on tegelikult väärtuslik energiakonserv.
Väidetavalt on hästi dimensioneeritud ja hoolikalt ehitatud põrandaküte õigel kõrgusel paikneva soojusvaheti korral võimeline töötama mõnda aega ka ringluspumbata... Väite paikapidavust ei oska kommenteerida, kuid võimatu see ei ole (rõhk sõnapaaril: mõnda aega). Ka see pole meie kõrge varustuskindlusega kvaliteetse elektri puhul tähtsusetu nüanss.Toungue

Just-just ja sinna saab veel külge pookida mitte õhk-vesi vaid korraliku pika/võimsa kontuuruga maakütte, päikesekollektorid- ja paneelid, tuuliku, suure mahutavusega UPS-akupaki pumpade ja hädavajaliku LED-valgustuse toimimiseks, automaatstardiga abimasina ehk geneka, hüdroenergia on Eestis üliharv võimalus (küll vist Norras suheliselt levinud) aga mis see kõik maksma lähebRolleyes Kui võimalus on, misk mitte, suure algkuluga saab hilisema igapäevakulu olematuks ja mugavuse maksimaalseks. Aga selline "unistuste küttesüsteem koos avariivalgustusega" ise maksab jumal-teab palju rublasid ja isegi selle kõige mahutamiseks vajalik ruum on suurem, kui tudengi ühikatuba, mis maksab ka ehitades täitsa mitu ühikutWink Lisks kogu see elektroonika-automaatika, mida võiks ju ka kaugelt juhtida saada...

Kui teine tuttav, kel oli parim võimalik pinnas (suur tiik otse maja kõrval + niisama niiske aluspinnas) maakütte paigaldamiseks ütles, et efektiivsuse/mugavuse kontekstis laenumaksele lisandunud mõni ühik alghinnalt poole kallima lahenduse eest ei ole kõneväärt summa aga ka uus 2-kordne termosmaja on kogupinnalt "vaid" 120 ruutu kus sees on ka puuküttega saun, siis "unelma" tegemine kajastub ikka väga jõhkralt ka laenumakses. Ahjah, asi mida ma seal esimest korda ise katsetasin, oli kesktomuimeja. Jällegi: selle jõudlus ja mugavus (esikus ja köögis varbaga avatavad imejad jms lahe värk!) vs "tavaline" efektiivne imeja hinnavahe on nii olematud, et üldse ei tasu mõelda, kas... Juba see, et filtreid pole ning tolmu imemine ei keeruta toas tolmu ringi vaid tuiskab selle majandushoovi. Ja ka see, et kus sa seda suurt imejat hoiad jne. Aga need on nüüd kõik esmapilgul nüansid, mis lõpuks näitavad ühese tee ette: lõhu vana jama "maha" (heal juhul jäävad alles kõlblikud kandekonstruktsioonid) ja ehita uus ning moodne. Kahju aga nii see on.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Kuna ka talvekuud tulemas siis küsiks ka veidi nõu. Mõned aastad on majas elatud juba ja kimbutab ka see et talvel kõvemate külmadega kipub tubade temp ikka sinna 15-17c langema. Nimelt on siis plaan esmalt laed ära soojustada, hetkel laepeal (ehk siis pööningul) on ainult saepuru. Seinas voodrilaua all on vill (seda ei tea kui paksult ja mis vill) aga pandud kuskil 93-95a, seintest vast soojust niipalju ei kao. Maja ise on nö pool korrustega pm kokku siis 4 korrust. Majas hetkel Keskkütle - köetakse keldri korruselt katlaga ja kogu süsteem on ise tsirkuleeriv, ilma akupaagita. Kuidas oleks kõige mõistlikum pööninkult viimase korruse lagi ära soojustada, kas pean saepuru täielikult eemaldama ? ja kuidas peaks villa paigaldama


terv.
Vasta

Mis sul saepuru vastu on? Mina soojustasin oma suht vastehitatud maja just saepuruga, seintesse peab vajumise kompenseerimiseks siiani lisama, lae peal tuuletõke paari viimase aasta jooksul vajunud ei ole. Boonuseks on nö palkmaja efekt, majal on soojusinerts ja hommikul on ka kõva külmaga toas paar kraadi soojem kui õhtul. Selle viimase juures on muidugi suureks abiks isoleeritud koldega kaminahi.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Alusta termokaameraga spetsialisti tellimisest. Tema abiga näed ära, kust suurimad lekked on. Hoiad kokku aega ja saad alustada sealt, kust king kõige enam pigistab... Märgusõnad Google otsingusse: termokaamera ja termograafia.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Ja veel - kui pööningul on lahtine saepuru, siis see ei tööta soojustusena. Vaja tuuletõkkega katta, kui investeerida ei taha siis viska lihtsalt lahtilõigatud pappkaste peale! Mida vähem puru näha jääb, seda parem.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne