[Jaanus9112]

...jääb mul abimeheks teisele traktorile mille pean nagunii sügisel ostma kuna mahud on läinud MTZi jaoks lihtsalt liiga suureks.

Kui saladus pole, siis mis masina poole vaatad?

Valtra N seeria koos Kronosega arvatavasti

Päris kõva hüpe plaanis... Mis pole tervist arvestades muidugi üldse paha. Kas uued või pruugitud riistad?
Kas N ikka tehase metsaversioonina?

Üritan saada uue metsaversiooni kohe

---

Kui russ lihtsalt tootlikkuse poolest nii palju maha jääb, siis kas ei oleks mitte mõistlik juba mõni kasutatud päris koll vaadata? Ma kunagi rääkisin ühe Valtra omanikuga, päris uus komplekt oli. Ta ütles, et õigest metsaveomasinast on ta ikka kõvasti aeglasem. Muidugi sõltub see kõik konkreetsest komplekteeritusest (temal oli kohe tehasest metsavarustus), aga kolli vastu ju päris ei saa...

Kõrvalküsimus ka. Tean küll, et kõik langid on väga erinevad, aga mingi keskmise äkki oskad välja tuua. Mitu tihu lühema veo korral lageraiel keskmiselt päevas väljatulek on olnud? Äkki oskad mingi ligikaudse arvu poetada.

Lageraidel keskmine 60-70 tm olnud selline 10 tunnine tööpäev. Päris veoka miinus on mobiilsus. Kuna uuel hooajal on taga ka suured kogused võsa siis on mobiilsus väga tähtis

[maisalup]

Üks metsamees väga ei kiitnud N seeriat, kuna tal oli olnud see 160hj kõige suurem N vist, olevat lagunema hakanud, hiljem ostis ette 160hj T seeria, sellel tugevamad sillad ja käigukast ja olevat parem metsas.
Nagu ikka mida vähem maksad seda vähem saad, samas võsa jaoks kus pole vaja üle kändude murda peaks N ka piisama.
Samas valtra puhul omadest kogemustest võin öelda, et 120hj valtral veojõud võrdväärne 80hj turborussiga, kuna valtra mootor ei lase tappa ja koormuspiirajad mootoril peal. Olnud juhus kus kruusaveol bellaruss läks valtrast mööda mäkketõusul, tasasel teel oli muidugi valtra tippkiirus suurem

[Necro]

Meil käis metsas miskine suurem T seeria elukas. Doni rehvid olid all, ballastiks oli vist mingi piirituse segu. Suurema otsa Kronos tõstuk koos harvesteri peaga. Kangiga juhtimine, rooli vist ei olnudki vaja kasutada. Päris räige elukas oli, aga juht ütles, et täitsa hea masin. Pilt ka -
Vabandan OT pärast, aga ei saanud vait olla

[Jaanus9112]

Meil käis metsas miskine suurem T seeria elukas. Doni rehvid olid all, ballastiks oli vist mingi piirituse segu. Suurema otsa Kronos tõstuk koos harvesteri peaga. Kangiga juhtimine, rooli vist ei olnudki vaja kasutada. Päris räige elukas oli, aga juht ütles, et täitsa hea masin. Pilt ka -
Vabandan OT pärast, aga ei saanud vait olla

Olen isegi kuulnud N seeria miinustest ja T seeria peale olen samuti mõelnud. Aga eks paistab. Terve suvi aega mõelda.

[2715]

Viimast pilti vaadates ütleks et ükskõik mida aga mitte tõstukit traktori küljes.
Väga tüütu on seda sõiduajaks ette keerata ja kinni võtta poomist.
Niisama laadimisel raputab ja lammutab traktorit ja elu on näidanud, et ka kinnitusvõimalused traktorile on viletsad.
Muidu suure Valtra küttekulu metsatööl on 6-8L tunnis.
See on samas klassis näiteks Timberjacki 8 rattalise masinaga ja seega jääb arusaamatuks miks mitte päris väljavedaja, kus on mõeldud tõstuki paigaldamisel võimalusele korjata täisring ümber masina materjali.
Kui üle 10 km kolimisi pole sõidab ka väljavedaja langilt teisele 12 km/h poole gaasiga.

[v6sa]

...
Niisama laadimisel raputab ja lammutab traktorit ja elu on näidanud, et ka kinnitusvõimalused traktorile on viletsad.
...

Pead abiraamile kinnituvat tõstukit (nagu pildil nähtav Kronos on) kehvaks? Nelikanttorust jäik kolmemõõtmeline raam, mis kinnitub sillakäistele ja viiakse kabiini alt esipoolraamile... Materjal on neil päris tummine teras.

Et väntsutab ja on tülikas pruukida, on õige. Ma ei tea, kuidas konkreetsel isendil, kuid teatud mudelitel oli võimalus jätta haarats koormale ja vabastada pöördesilindrid nii, et mast sai vastavalt käru tirimisele kaasa pöörduda.

Eks säärased kimäärid on vaheaste põllumajandustraktoriga alustanutele. Tundub ju odavam ja mugavam. Tegelikkus on paraku midagi muud...

[2715]

Kusjuures isegi kui on klapid et mast ujuvaks teha pole see reaalselt kasutatav.
Väljavedajal(Brunet näiteks) on esimene ja tagumine osa jäigalt ühendatud ja seal toimib selline lahendus kuidagi palgikoorma puhul.
Traktoriga aga kindlasti mitte, kuna seal muutub maastiku ületamisel käru ja tõstuki vahekaugus ja see pisiasi pudistab selle koorma teele laiali ja ajab lootusetult sassi.
Veel korra pilti vaadates, siis kas tõesti sõidetakse nii ringi et haarats on lahtiselt rippumas?

[KristjanT]

Viimast vaevalt vedajana kasutatakse. Tal ju lõikepea küljes.

Sellest ujuvaks lülitamisest. Tean ka variante, kus lisaks masti pöörasilindritele lülitatakse ujuvaks ka peamasti tõstesilinder. Aga loomulikult ei ole tegu väga hea variandiga. Samas JD 810E kasutab ju siiani sellist süsteemi...

[Lapik]

Kes Valtraga välja veavad, need kasutavad suuremalt jaolt siiski kärule kinnitatud tõstukit.
Paar kuud tagasi õnnestus töö juures teha ringi juhtmed tõstuki tarvis, mida klient tahtis paigaldada traktori esiotsale...
Nende igasugu valikute ja võimaluste osas seab piirid vaid kujutlusvõime, teoreetiline mehaanika ning rahakotis leiduvate suure väärtusega kupüüride kogus

[Jaanus9112]

Natsa sai nokitsetud jälle.
Valmis vahepukk

Õlipaagi süsteem

Ja trepp mis ei murdu ära kui millegagi pihta saab

[aavu]

Ja trepp mis ei murdu ära kui millegagi pihta saab

Terav idee!

[v6sa]

Ja trepp mis ei murdu ära kui millegagi pihta saab

Terav idee!

Terane, kuid oma nõrkusega: rullpukskett ei anna järele külgsuunas, vaid murrab needipea lülist läbi. Tavaline keevislülidega kett säärast vägivalda ei karda. Aga samas vajab tuge, et jalaga koos kabiini alla ei kaoks

Kas 2-astmeline originaal kipub ka metsa jääma?

[Jaanus9112]

Ja trepp mis ei murdu ära kui millegagi pihta saab

Terav idee!

Terane, kuid oma nõrkusega: rullpukskett ei anna järele külgsuunas, vaid murrab needipea lülist läbi. Tavaline keevislülidega kett säärast vägivalda ei karda. Aga samas vajab tuge, et jalaga koos kabiini alla ei kaoks

Kas 2-astmeline originaal kipub ka metsa jääma?

Õnneks vist ei ole nii raske, et suudan selle keti pahupidi astuda. Orginaalid kipuvad ära kaduma jah

[rando]

Tootlikuse võrdlust vastavalt masinatele laias laastus võib võtta minu arvates nii:
1.Russ+tavaline käru= 50tm päevas
2.Lääne traktor+vedav käru= 60-70tm päevas
3.Forwarder= 100+tm päevas

Forwarderi eeliseks keskliigendi tõttu hea läbivus+tõstekiirus ning jõudlus, täielikult projekteeritud metsa väljaveoks.
Lääne traktori puhul aga eeliseks, et pärast hooaega traktor käru küljest minema ja põllule, kokkuvõttes mitmekülgne kasutus.
Kui aga aastaringiselt tööd palju siis soovitaks küll päris vedajat, vanem John Deere 810 paras müttamiseks, otsimisega ilmselt kõva vaev, mina seaks silmad Rootsi poole.

[2715]

Eks ta metsast ka väga oleneb mida tehakse ja kes teeb.
Korralik palgimets harvesteri tehtud ja 500m vedu on Belarusiga jah 8h tööpäeva puhul sinna 60-70 tihu kanti ja vahe väljavedajaga pole väga suur.
Kui aga see mets paikneb kuskil mäeküljel, on käsitsi lõigatud suva jorsside poolt siis ei jõua kuidagi 8h üle 45-50 tihu vedada.
Igasugu kallakutel tulebki eriti valusalt välja põllumajandustraktori ja käru puudujääk.
Ei jää ta kallakule seisma automaatselt ja nõuab käsipiduriga mässamist ja käru on eest toeta ja kardab kaldeid rohkem kui liigendraamiga aparaat.
Lisaks on väga komplitseeritud üle kabiini liigutused ja võime vajadusel ronida üle palgi.
Pehmema maa puhul on aga Belarus oma madalusega paras ikaldus.
Pidevalt osutub mõni känd liiga kõrgeks, et teda keskele jätta ja siis peabgi aeglaselt kände pidi ronima selle asemel et vahel sõita.
Muide treppi pole veel suutnud küljest sõita, kuna sinna on päris hea vaade kabiinist.

[v6sa]

...
Muide treppi pole veel suutnud küljest sõita, kuna sinna on päris hea vaade kabiinist.

Sel ju pisem trepp kah, osaöliselt kõhu all peidus ka.

Iseloomulik on ka see, et mõnel ei juhtu ja teisel kohe kukuvad tükid küljest ära...

[Jaanus9112]

Masin nüüdseks valmis ja lähiajal veel mõningat pildimaterjali...Pidurid unustasin ära timmida jne...Niiet pisut on veel nokitsemist. Aga liigub ja see kardaaniga varjant on väga hästi toimiv. Ei tekita vibratsiooni ega midagi...Niiet õnnestus

[bensnes9064]

terv siin lehe rahvas tekkis omal ka rumal mõte uuesti üks mtz kokku klopsida

---

seisab kodus paar vana vara kas kellelgi on miskit pilti kui tõstuk russi küljes .mõte 7,3 m tõstuk ,käru eraldi 4 korda 700 rehvid alla.muutlik hüdro vedu rullidega.viimased postid kelguga välja et saaks 2 pakki 3 peale panna.on rumal mõte käigu vahetus sidur kas õhu või hüdro peale sättida,loogika kontrolleriga saaks juhtida aga kas käigud ka sisse lähevad...
kas reeversi lülitus tuleks kõne alla ja mis jõuvõtu võllist sel juhul saab.
Hunnik küsimusi pildistan kola üles ja kui soojaks hakkab nikerdama,veduk praegu pulkadeks..
unustasin t-243 mootoril vist teine vänt ka vaja turbo jaoks või..

[Lapik]

Mina rulliga käru vedama ei paneks, lõhub suht kiirelt tegelikult rehvid ära, olen näinud, kui on nädalaga täiesti uued rehvid kasututeks "sõidetud" . Pigem kas rummuvedu või siis mehaaniline ülekanne. Ja iseküsimus, kas russi säärase tasemeni ehitamine end ära kunagi tasub, on mu silmis ka väga kaheldav - russist lääne asja tasemega masina ehitamisele kuluv ressurss - neist ainus taastumatu on just aeg- ületab kaugelt mistahes lääne analoogi hankimiseks ja ülalpidamiseks vajaliku. Ma ei väida, et russist ei saa korralikku metsaskäimise traktorit, aga kui see kohandada tasemele, mis on vajalik igapäevaseks tööks, siis tasub kindlasti kaaluda ka Valtrat või JD-d. Kasvõi kasutatuna, kuid pakub juba isegi 70-ndate aastate Valtra inimlikumaid töötingimusi, kui kasvõi tänapäevased MTZ-traktorid

[Rapsijuurikas]

Kui tõstuk traktori külge siis pigem 4ws fastrac võiks olla hea variant.