[maitus]

Tere ja jõudu Einota. Vabandan, et risustan ehk natuke teemat, aga küsimus selline, et sul on näha, et käigukasti vedava e. sidurivõlli laagritel oleks nagu mingi seib piirajaks, et need sealt välja ei pudeneks. Minu 53-e käigukastil ei olnud seal midagi- kui võllid eraldasin, siis pudenesid laagrid välja. Kas see seib-kaan-piiraja ... mis iganes selle nimi võiks olla, on sinna ise aretatud, või on mu kastil midagi olulist puudu ?????

Kahjuks jään vastuse võlgu kuna oli uus kast ja ei uurinud lähemalt, tavaline seib vast ei ole siis oleks need rullid ja seib välja pudisend, ilmselt on mingi soone sees stopper rõngas.

Tänan vastamast, uurin veel

[einota]

Nonii tehnilise poolelt pilte esialgu rohkem pole aga eks saab tasapisi neid juurde teha ja siis vähe lahti seletada teostust/vajadust
Vahepalaks siis kokkuvõte asjast. Kui järgi mõelda siis oli kogu see projekt hullumeelsus, viimane 24 päeva möödusid pikad päevad Tamsalus, vahest oli kohe niiiiiiiii siiber et ????? ja rääkimata summast mis selle teostuseks tuli kulutada aga valmis sai ja tahan siin suured kummardused ja tänusõnad edasi anda Rainarile (Von) ja Tema kamraadid, JJ Varjupaigale, Aarele, Kaljule, Meelisele, Margusele, Margole, Laurile, Eesti Miniklubi poisid ja mitmetele treialitele nii Tamsalus kui V-Maarjas ja Sauel ning ka kindlasti neid foorumi inimesi kes takka utsitasin. Tänu nende Inimeste nõu-jõuga ja kaasaelamisega sai see projekt teoks. Ja lõpuks leidus ka üks sponsor To.Re.Auto OÜ

---

kena keik, aga kuidas siis läks? ja kuidas tulemusega rahul?

Laupäeval sai siis esimene start tehtud ja kokkuvõttes olen tulemusega rahul. Minu eesmärk oli päev lõpetada omal jõul mitte paelaotsas ja see sai täidetud. Ja kümnest neljandana lõpetada on juba boonus
Nüüd veel olekseid Kas oleks parem koht olnud kui:
Oleks ajasõidus kahe ringi asemel kolm sõitnud??
Oleks esimeses poolfinaalis ''Jokkerist'' läbisõitnud??
Oleks mootor täiejõuga töötand??
EI TEA
Kogu see päev mootor paukus, plirtsus, plärtsus, sülitas tuld nii eest kui tagant Mehed kratsisid kukalt, vahetasid karbussis tüüsesid suuremaks ja väiksemaks, vahetasid süütepoole/kommutaatoreid ja küünlaid, keerati süüdet varasemaks ja hilisemaks aga mootor täis kaasil paukus edasi. Aga vähemalt liikus
Nüüd siis mõned pildid sõidu ajal saadud värvi kriimudest ja pöörake tähelepanu viimasel pildil oleval ventiilile

[tiitnato]

krossiauto peabki kriimuline olema
ära neid kõiki kriime korda tee ... tulevad suuremad ja koledamad asemele

[andreas]

Eino
Tubli mees, Tugev käepigistus minu poolt.

Tervita minu poolt ka kindlasti eeskujulikku ventiili (kui juhtud teda nägema), hea töö.



a.

[krossifänn]

Kommentaariks veel et Eino sõitis teisel kontrollringil välja 3-nda aja(kümnest)
Esimeses poolfinaalis 3-s koht("jokker"jäi läbimata aga see poleks kohta muutnud)
Teises poolfinaalis 3-s koht.
Finaalis 4-s koht ja seda viimaselt kohalt alustades.Viimaselt seepärast et stardirüsinas keerati Eino bagil ots"kodu poole"tagasi...
Seda on näha järgmises videos (19.36.) aga soovitaks terve video läbi vaadata.

[kopraonu]

Kui mul mõni GAZ 3307 plastmasstiivik jääb, üle võin selle ära kinkida.

[bx19]

siis on see igati hea ja tubli algus. müts maha.
loodetavasti saab suvel mahti mõnda etappi tulla isegi kaema.

aga autoga oled rahul või leiad, et midagi võiks või oleks pidanud teisiti tehtud olema?

[volvo]

Tubli.eeskujulik töö ja viisakas tulemus!

[Jesper]

Tubli töö! Juba poole aastaga raami välja valimisest stardini jõudmine näitab klassi, tulemusest rääkimata

[einota]

Nonii, laupäeval oli siis selle aasta viimane kihutamine ja aeg hakkata kokkuvõtteid ning kuulama arvamusi kuidas edasi minna.
Eesti EM veobagi krossis siis neljas koht. Uhkust selle tulemuse üle ei tunne, sest kui punkti tabelit vaadata siis minul tagasihoidlik 26 punkti aga meistril 65 punkti. Aga noh esimesed kolm ju ennemgi meistrid olnud ja aastaid krossi sõitnud (loll kes vabandust ei leia )
Üldiselt olen hooajaga rahul, tuli välja rida puuduseid mis talve ajaga vaja kõrvaldada/parandada
Kõige suurem murelaps on vedrustus, auto Varstu ja Hinsa rajal hüppab kui konn või jänes. Ja minu mõistus otsas Ees oli 4 tagumist lehte, hakkas läbi painduma, siis võtsin ühe alumise ära ja panin 3 või 4 51-e esimest lehte (muidugi mida allapoole seda lühemaks), taga oli samuti 4 lehte ning viskasin ühe lehe ära ja panin volga tagumise paki alla aga võta näpust ikke hüppab. Kas on viga amortides?? Amordid mul Unimogi omad. Võibolla peaks mõttlema gaazi/õhu regullitava amortidele?? Samuti olen mõelnud löögi leevenditele, ehk siis bump Stop junnidele. Samuti olen kuulnud et üks Tartu firma pidi tegema vedru pakke mingist pehmemast materjalist?? Ehk kellegil on mingeid häid ideesid kuidas edasi minna
Muidu auto kaal on 1780kg.

[einota]

Unustasin täitsa ära et siiski hooajq lõpus tuli ka poodjumi kolmas koht Ehk siis mehaanikute sõidus oli kuus sõitjat ja meie Kristjan sai kolmanda koha. Nii et siit hakka mõtlema et viga võib olla hoopis rooli ja istme vahelises lülis

[Külahull]

Väge hea ja palju õnne! Mogi amort on ilmselge puutoigas sinna, see ei hakka iialgi nii väikese massiga tööle. Amordi leidmine on ilmselt suht raske ülesanne, sest sõiduki kaal on üks asi, kuid vedrustamata mass jälle teine.... Kas karpa saite tööle nii nagu peab või jäi suureks?

[einota]

Mootori sai normaalselt käima, karpasse sai ikke suuremaid ja suuremaid tüüsesid pandud ja noh minu arust töötab hästi. Vähemalt enam ei paugu. Ja selle paukumise viga oli piipudes, olin sinna pannud takistusega piibud ja eks siis selliste suurte pöörete juures säde ei jõudnud vajalikul ajal läbi.

[einota]

Väge hea ja palju õnne! Mogi amort on ilmselge puutoigas sinna, see ei hakka iialgi nii väikese massiga tööle. Amordi leidmine on ilmselt suht raske ülesanne, sest sõiduki kaal on üks asi, kuid vedrustamata mass jälle teine.... Kas karpa saite tööle nii nagu peab või jäi suureks?

Aga millised amordid siis õiged oleks??

[tarko]

Ma kasutan enda omal taga Scania õliamorti. Saab lahti võtta ja seibidega mõlemal suunal jäikust reguleerida. Suuruse poolest peaks ka veobagile sobima.

[Külahull]

Väge hea ja palju õnne! Mogi amort on ilmselge puutoigas sinna, see ei hakka iialgi nii väikese massiga tööle. Amordi leidmine on ilmselt suht raske ülesanne, sest sõiduki kaal on üks asi, kuid vedrustamata mass jälle teine.... Kas karpa saite tööle nii nagu peab või jäi suureks?

Aga millised amordid siis õiged oleks??

Nagu Praks 4x4.ee foorumis soovitas, siis kõige-kõige oleks reguleeritav amort. Seda saad seadistada rajale vms. Soovitatud amorti käes pole keerutanud ja ei oska parameetrite kohta midagi öelda, kuid kui see on ka sõiduajal reguleeritav, siis võib juba tuntav alavõit juba ringi erinevatel etappidel tulla...
Tavaliselt on amortidel mingid kindlad parameetrid, mis arvestatud just silla vedrustamata osa/auto massi suhet arvestades. Kuna sinul on bagi mass suht väike, siis isiklikult prooviksin näiteks samalaadse kaalunäitajatega asja alt midagi aretada. Proovida ehk võiks Toyota LandCruiser 60 amorte. Kuna talasillad, siis ehk kaaluvahe ehk samasse auku sinu sildadega. Lisaks täismass sarnane. Sillakäik peaks piisama, kuid amordil ja amordil on ka suur vahe...

[bagiauto]

Kõige ägedam oleks lasta teha spets amort. Kolmepidi reguleeritav ja ka igasugused topelt kolvid jne. oleks võimalikud. Reigeris oleks olemas ka kontakt kelle kaudu seda ajada...
Oma võistlusbagile lasin sellised teha. Tõenäoliselt võiks see olla veobagikrossis meistritkulda määrav asi. Kuid hind ühe amordi kohta 1500-2000 eur tk. (aga on ka seda väärt).

[2715]

https://www.facebook.com/video.php?v=1464941210454887
Keegi selle poole püüaks tõsisemalt oleks meistritiitel bagiklassis käes.
Jah, on vastuväiteid et lehtvedrud jne jne aga püüda võiks ikka.
Kasvõi poolele maalegi.

[margopyks]

https://www.facebook.com/video.php?v=1464941210454887
Keegi selle poole püüaks tõsisemalt oleks meistritiitel bagiklassis käes.
Jah, on vastuväiteid et lehtvedrud jne jne aga püüda võiks ikka.
Kasvõi poolele maalegi.

Üksi sõites on kõik meistrid.Pane samasugused joonele siis on näha.

[karel]

Mida arvata paraboolsetest lehtvedrudest? Mõtlen selliseid:

Tunduvalt moodsam ja parem lahendus, kui reeglitesse mahub?
Muutuva paksusega, nn paraboolsel lehtvedrul on sama jäikuse juures 30-50% väiksem kaal.
Pingete jaotus vedrulehes on ühtlasem, mistõttu võiks justkui ka vähe rohkem sillakäiku kannatada.
Kuna vedrulehed ei hõõru omavahel kokku, on oluliselt väiksem ka soovimatu vedru sisehõõre, mis vedrustuse töö tuimaks muudaks.