Teema on suletud

Väike lint-põkats (Linda!)
#1

Kuna aegajalt tekib ikka küsimusi ja ideid, mida hea teistega arutada, siis teen siia eraldi teema oma väikse roomik põkatsi ehitusest. Rubriigile iseloomikult võib teda edaspidi nimetada ka Lindaks. Wink
Eks internetist sai palju igasugu raudhobusid ja muid toredaid liikureid vaadatud ning tekkis tahtmine endalegi pisike maastiku/lume sõiduk teha.

On selleks tarbeks hangitud 2tk burani pikki roomikuid. Laius 380, pikkus 1800mm.

   

Kummalegi roomikule on 4tk selliseid rullikute paare. Lisaks tähikud kummaski lindi otsas. Tagumised tähikud on koos pingutitega. Esimesed hakkavad vedama.

   

Roomikuid hakkab ringi ajama golfi viiekäiguline käigukast. Muidugi kummalegi roomikule oma pidur. Esialgu vähemalt loodan diferentsiaalile, mingeid lisa sidureid võllidele vahele ei plaani.

   

Ehitus hakkas pihta veovõllide valmistamisest käigukasti ning veotähikute vahele.

   
   
   
   
   
   

Ning praeguseks on võllid valmis ja pidurikettad küljes.

   
   
   

Linda laius tuleb ~1400mm ning umbes sama palju ka roomikute kandva osa pikkus. See peaks tagama hea pööravuse.

Järgmisena on vaja hakata raami ehitama. Hetkel olen veel natuke kahe-vahel, kumba pidi käigukast lintide vahele panna. Kui panna sama pidi nagu autos, siis jääks suur ja raske osa üle põkatsi esimese otsa, mis poleks üldse hea kaalujaotuse mõttes. Küll aga oleks lihtne käigukangi hoovastikku ühendada. Samas kui käigukast teist pidi pöörata (nii et jääks lintide vahele), siis hakkaks võllid teist pidi pöörlema kui ette nähtud, ehk on sellest midagi halba? Kas hoo pealt käiguvahetus töötab sel juhul?
#2

Ma olen alati imestanud,miks lintmasinate meisterdajad lähevad suht keerulist teed....
Kõige lihtsam ja minu arust parema tulemuse saaks kui alustada heas toorikust ehk Zero Turn muruniitja hüdroülekandest mis koosneb: võlliga ringi ajatavast hüdropumbast ja kahest hüdromootoriat mis on muutliku tootlikusega , parematel on ka pidurid komplektist.

Sama moodi nagu need zeroturn 2 veorattaga pillid suudavad kohapeal kannakaid teha suudaks ka lintidega pill ,mis on sama tööpõhimõttega
#3

Otsa raskuse valivad inimesed tihtipeale vanarauahunnikut vaadeldes...
Käigukast soovitaksin seest enne pöörlemissuuna muutmist hoolega uurida. Mõnede punktide õlitus võib sellega vägagi seotud olla. Kümneid kordi väiksem koormus ja autoga võrreldes ilmselt olematu läbisõit vähendavad muidugi hirmusid.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
#4

(30-06-2014, 23:48 PM)AsTroSS Kirjutas:  Ma olen alati imestanud,miks lintmasinate meisterdajad lähevad suht keerulist teed....
Kõige lihtsam ja minu arust parema tulemuse saaks kui alustada heas toorikust ehk Zero Turn muruniitja hüdroülekandest mis koosneb: võlliga ringi ajatavast hüdropumbast ja kahest hüdromootoriat mis on muutliku tootlikusega , parematel on ka pidurid komplektist.

Sama moodi nagu need zeroturn 2 veorattaga pillid suudavad kohapeal kannakaid teha suudaks ka lintidega pill ,mis on sama tööpõhimõttega

Olen uurinud natuke seda teemat. Põhjuseid on mitmeid.
1. Hind. Head raiderid on vaat et sõiduauto hinnaga. Isegi päevi näinud masinaid hoitakse elus nii kaua kui võimalilk. Ülekandeid eraldi liigub vähe ja ka siis üsna kallilt (500+ eurot).
2. Üsna väike vahemik kiirust reguleerida. Pole veel näinud muruniitjat, mis sõidaks nii 2km/h kui ka 40km/h. Kui eeldada et mootori pöörded erinevad nendel kiirustel 2x, siis kõige kiirema ja kõige aeglasema ülekande erinevus peab olema vähemalt 10x. Järelikult oleks vajalik eraldi aeglusti kummagi roomiku jaoks.
3. Jõud. Muruniitja hüdrostaatiline ülekanne ei kannata piisavalt väändemomenti. Juba kompaktsetest mõõtmetest ja väikesest õli kogusest tingituna läheb see süsteem haagist vedades või paksus lumes mütates varsti kärssama.
4. Antud jupid on lihtsalt olemas ning varuosad enamvähem igas autopoes letikaup.

Eks siia võib veelgi põhjuseid leida, aga need on peamised, miks ma mehaanika teed läksin.
#5

Kui nüüd ausalt tunnistada, nagu kommunist kommunistile, siis oli endalgi plaan taoline asi ehitada. Isegi lindi materjal sai lugupeetud ksf! Tifti abiga varutud. Paraku on elu peale surunud nii, et selliste hobiprojektide jaoks praegu resursse ei ole. Sad Aga seda rohkem elan kaasa neile kes teevad.
Minul oli sama küsimus, kuidas tuua parema kaalujaotuse tarvis mootor otsa pealt ära. Mõte oli kasutada kettülekannet. Kodulähedases laos, mis varustab tööstusettevõtteid, on igasuguseid ketirattaid ja tummiseid kette. Võta millist tahad. Üksiti võimaldab see vajadusel muuta ülekandearvu.
Pidurid mõtlesin teha topelt - pööramiseks mõeldud pidurid otse (käigukasti)veovõllidele, et pööramisel kettülekannet üle ei koormataks, ja sõidupidurid lindiveo võllidele.
Võibolla oli see loll mõte, eks andke peksa ... kui kätte saate! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
#6

Ilmselt nõukaaja lõpul, kui olin väike poiss, suutsin enam-vähem läbi olematute hammaste pudistada "Tahan tlaktolit!". Mu soovile vastutulles toodi mulle T150 meenutav ratastraktor, mille peale ma sugugi õnnelik polnud, sest traktorisoovi tekitas naabripoisi väike lintide ja sahaga masin, mille sarnast ma varem polnud näinud. Sestpeale on mind lindid ja roomikud paelunud.

Paelub ka kõnealune projekt. Edu ehitamisega, olli! Jälgin huviga. Wink
#7

(30-06-2014, 23:58 PM)pen.skar Kirjutas:  Roomikmasinal on käiguvahetus sõites problemaatiline- pead väle poiss kangiga olema ja kas seegi aitab. Variaator oleks mõttekam või Ksf Astross`i soovitatud hüdro.

Miks? Kuna ilmselgelt pole kõnealuse preparaadiga plaanis arendada kolmekohalise numbriga märgitavaid kiirusi, siis ilmselt toimib enamus käiguvahetusi ettevalmistavalt enne liikumahakkamistBig Grin

Samas oleks jõuagregaat mõistlik tuua kuhugi liikuri keskele. Kettülekanne veotähikutele pole kuigi suur probleem.

Ülesadne püstitus on huvitav. Jään ootama, milleni lõpuks jõutakse.Cool
#8

Niidukite hüdrodel on kindel koormus mida ületada ei tohi. Vastasel juhul hakkab juppe lendama.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
#9

Kettülekandele mõtlesin küll, kuid tekkis sama probleem, mida Basilio kirjeldas. Vaja topelt pidureid, et kett asjatut koormust ei saaks. Seepärast tuleb vähemalt hetkel käigukast ikkagi otse veotähikute vahele. Mootor käigukasti otsas saab aga olema kettülekandega, mis võimaldab seal mootori asukohaga natuke mängida.

Hetkel mõtlen ikka käigukasti ringipööramise peale.. saab õli rohkem sisse panna, et välistada kuivale jäämise oht.

Teise variandina oli kaalumisel selline lahendus:
https://www.youtube.com/watch?v=IlRKTVGE_zg
Ei mingit diferentsiaali, vaid eraldi rihmülekanne ja pidur kummalegi roomikule. Küll aga kardan, et rihmaga saaks olema keeruline piisavalt väändemomenti aeglastel kiirustel roomikutele edasi kanda ilma, et tekiks liigne libisemine. Eriti lumistes ja märgades oludes (näiteks haagist vedades või lund lükates).

Ette ruttavalt paar sõna ka mootorist. Olemas on BMW F650GS ühepütane rotax mootor koos kõige juurdekuuluvaga. Tundub üsna sobiv isend, kuna erinevalt enamusest moodsatest tsiklimootoritest armastab madalaid pöördeid. Sisaldab ka käigukasti. BMW ning golfi kastid üheskoos annavad piisavalt valikut sobiva käigu leidmiseks.

Vaja on leida sobivad piduri/siduri vms peasilindrid, mida kummagi piduri jaoks eraldi pruukida. On olemas üks golfi peasilinder, aga see tundub pidurivõimendiga täitsa ühes tükis. Või kannatab sealt võimendi osa eemaldada ning ainult silindrit kasutada?

Hea meelega kasutaks midagi võimalikult lihtsat, umbes nagu see:
[Pilt: BRAKE%20MASTER%20CYLINDER-BP-1655.jpg]

Kellelgi ehk mõni hea soovitus selles osas.
#10

Muidu on plaan hea, kuid kas see otse tähikuid vedav kast liiga madalale ei jää?
Nii lühikese aparaadiga on raskendatud juba üle 25cm objekti ronimine ja hea oleks kui kliirens oleks 30-40cm vähemalt.Siis saab ka üle kännu sõita näiteks.
Pealegi käivad pidurid lumest ja porist läbi niimoodi ja talvel külmuvad ja suvel roostetavad kinni.
Pidurisilindritega on ilmselt kõige kavalam käia lammutuses ja võtta esimesed ettejuhtuvad isendid, mida on 2 tk ühesugust.
Natuke suuremal riistal oleks agregaatide valik märkas lihtsam ja raami ja asjade töömaht praktiliselt sama.
Saab märksa võimekama masina.
Näiteks: http://www.youtube.com/watch?v=nVaUjf2urWQ
#11

(01-07-2014, 09:21 AM)Basilio Kirjutas:  Kui nüüd ausalt tunnistada, nagu kommunist kommunistile, siis oli endalgi plaan taoline asi ehitada. Isegi lindi materjal sai lugupeetud ksf! Tifti abiga varutud. Paraku on elu peale surunud nii, et selliste hobiprojektide jaoks praegu resursse ei ole. Sad Aga seda rohkem elan kaasa neile kes teevad.
Minul oli sama küsimus, kuidas tuua parema kaalujaotuse tarvis mootor otsa pealt ära. Mõte oli kasutada kettülekannet. Kodulähedases laos, mis varustab tööstusettevõtteid, on igasuguseid ketirattaid ja tummiseid kette. Võta millist tahad. Üksiti võimaldab see vajadusel muuta ülekandearvu.
Pidurid mõtlesin teha topelt - pööramiseks mõeldud pidurid otse (käigukasti)veovõllidele, et pööramisel kettülekannet üle ei koormataks, ja sõidupidurid lindiveo võllidele.
Võibolla oli see loll mõte, eks andke peksa ... kui kätte saate! Big Grin

sõnad nagu minu kirjutatud
täpselt sama seis - nn. lindi-materjal olemas idee kah aga ....
omal oli raamiks ja kabiiniks mõeldud multicar
#12

(01-07-2014, 19:08 PM)olli Kirjutas:  On olemas üks golfi peasilinder, aga see tundub pidurivõimendiga täitsa ühes tükis. Või kannatab sealt võimendi osa eemaldada ning ainult silindrit kasutada?
Miks sa pidurivõimendit nõnda vihkad? Abiks ikka!
Kvartsneegri biitsepsiga ei ole muidugi probleem suuna muutmiseks lihtsalt kõvasti kangi tirida. Minusugune laisik eelistaks mugavust.
Pisi-lindika roolimist olla ka nii tehtud, et rool koos roolisamba ja -latiga võetakse autoromu küljest. Roolilati kummassegi otsa pidurisilinder koos võimendi kopsikuga ja tuld! Kahjuks ei leidnud ma praegu vastavat videot.
Mõni "vidjo" iseehitatud lindikatest:
Miki hiir - https://www.youtube.com/watch?v=D51ucyk12aY
Lenksuga roolimine - https://www.youtube.com/watch?v=XKgi2g-uUBI

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
#13

Egas ma nõnda vihkagi.. Usun et kui pööramiseks pikad kangid on ja kummagi peasilindri kohta ainult üks pidur, siis vast pole tarvidust lihtsalt? Huvitav kas motika mootori sisselaske kollektori vaakumist muidu piisaks võimendi jaoks.. Rolleyes

Kliirensi kohta nii palju, et pidurikettad saavadki maast olema 30-40 cm kõrgusel (lindi esimesed otsad tulevad nõnda palju üles poole). Käigukasti keskmine osa sealt veel mõned sentimeetrid üles poole.
#14

(01-07-2014, 21:51 PM)MeelisV Kirjutas:  täpselt sama seis - nn. lindi-materjal olemas idee kah aga ....

Hihii...sobiv moment öölda, et kui kellelgi hammas verele läheb - mul o paari massina jagu materjali veel seismas Smile !
Ja ootan huviga, kuidas asi areneb! Talv pole kah enam mägede taga...


#15

(01-07-2014, 23:49 PM)Tift Kirjutas:  
(01-07-2014, 21:51 PM)MeelisV Kirjutas:  täpselt sama seis - nn. lindi-materjal olemas idee kah aga ....

Hihii...sobiv moment öölda, et kui kellelgi hammas verele läheb - mul o paari massina jagu materjali veel seismas Smile !
Ja ootan huviga, kuidas asi areneb! Talv pole kah enam mägede taga...

Ma nii huvi pärast, mis materjaliga tegu? Kusagil teemas oli juttu kaevanduse konveierlindist, kui õigesti mäletan..
#16

(01-07-2014, 23:53 PM)olli Kirjutas:  Ma nii huvi pärast, mis materjaliga tegu? Kusagil teemas oli juttu kaevanduse konveierlindist, kui õigesti mäletan..
Tegelikult mitte, seda linti on kasutatud saepuru transportimiseks, kui ma õieti mäletan, siis on see lint 8 mm paks, neli koortikihti sees, oli vist 60 cm lai. Vabandust OT pärast, aga ..kui edaspidi on kellegi huvi, siis võtke privaatselt ühendust Smile .


#17

Edu Olli'le selle ettevõtmisega! Kiiduväärt algus ühe uue roomikmasina sünniks on tehtud.

Ei saa mitte vaiki olla, pean ikka sõna sekka ütlema.

Soovitan teha see masin nii laiaks, et nt. sõiduauto haagisele mahub. Nii on lihtsam, kui vaja teda kuhugi transportida. Saani roomikutele on vaja hulgi tugirattaid alla sättida, need libisevad tavapäraselt suunajatel ja kui lumi/vesi neid ei libesta, on nad varsti läbi. Kandma peaks igatahes ratastel. Olen varem ühe variaatorveolise ja ka variaatoritega pöörava masinaga kokku puutunud, kuid mõtlen, et auto mootor, millel automaatkast küljes, võiks sobida päris hästi. Vähem vaja käike lapata ja vähem rapsimist.

Esiveolise auto mootori soovitan suht keskele paigutada. Sealt kohe veovõllide otstest kettülekanne tagumistele vedavatele tähikutele ja ketaspidurid tagumiste veovõllide külge.

Umbes selline tiksub mul peas idee ühe järgmise roomiku ülesehituse kohta.

Tervitades, IP
#18

(01-07-2014, 23:53 PM)olli Kirjutas:  Ma nii huvi pärast, mis materjaliga tegu? Kusagil teemas oli juttu kaevanduse konveierlindist, kui õigesti mäletan..
Võin öelda, et isand Tifti materjal on väikeroomiku jaoks nagu loodud. Ei liiga paks ega jäik ja ei ole ka liiga õhuke või nõrk. Täpselt paras!
Enda rull praegu hoole ja armastusega keldrisse ladustatud, kus ta peaks niiskes, pimedas ning jahedas kõige paremini säilima. Lootus on veel olemas, et ükskord algab aega...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
#19

(02-07-2014, 01:24 AM)Isapull Kirjutas:  Esiveolise auto mootori soovitan suht keskele paigutada. Sealt kohe veovõllide otstest kettülekanne tagumistele vedavatele tähikutele ja ketaspidurid tagumiste veovõllide külge.

Minu loll mõistus ütleb, et tagaveolise mootor koos automaatkastiga oleks sobivam tehnikadoonor. Ei peaks kettidega jändama, saaks piirduda ühekordsete piduritega ja mootori paigutuse osas oleks ikkagi suht vabad käed.

Tagadiffriks nt. BMW e30, millel assid lahtised, siis pole ka silla lühendamisega probleeme.
#20

Basilio Kirjutas:Võin öelda, et isand Tifti materjal on väikeroomiku jaoks nagu loodud. Ei liiga paks ega jäik ja ei ole ka liiga õhuke või nõrk. Täpselt paras!

Austet Basiliol tuline õigus. Võin kinnitada, et isand Tifti materjal toimib roomikuna väga hästi.

Teemaalgatajal sedavõrd lihtasam, et antud juhul on roomikud igati olemas ja pole vaja nende loomisega vaeva näha. Ootan huviga, mis siit edasi areneb.

Tervitades, IP
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne