Juhtrattaid on jah vähemalt kahte varianti, turbarabas olid ees nagu paarisrattad mida teoreetiliselt kõhu all olevate silindritega üles-alla liigutada sai. Minu omal liikusid nad suht. omatahtsi, silindrid kutud.
Ehitusel kitsa lindiga buldooseritel oli üks ketasratas lindi keskel.
Pingutuse jama: kui liiga pingul, haakab pulki ja lülisid lõhkuma, kui liiga lõdva, siis hakkab pöördel maha käima. Ma ei saanudki päris pihta kui pingule keerata, enne sai maha müüdud.
Pingutuse trikk: kui lindi pingutuse mutril keere ei pea või täiesti kinni ja keerata ei saa, siis sai tehtud ca 10 mm paksud kandilised seibid, mille keskava küljele lahti, et saaks vahele pista. Kaks seibi vahele, ühte pöörad 90 kraadi ja siis peab servas olema veel väiksem ava millest poldiga läbi need kaks seibi omavahel kokku keerata.
Ajas asja ära.
Käivitusmootori trikk: kuna suurema aja seisis, oli sellega alati igavene rist ja viletsus. Kaks magneetot, teine alati ahju otsas. Eraldi veevärk käivitusmootorile, et kui käima ei saa, siis diisel seni ära ei külmuks. Lõpuks sai meisterdatud vahetükk, mille abil Honda GX200 nöörimootoriga alati käima sai. Koosnes käivitusmootori poolikust karterist, millel väntvõlli asemele rihmaratas aretatud. See võib-olla isegi vedeleb veel kusagil. Honda käis 2 poldiga kronsteinile, sama mootor käis veel kardi peal ka.
Äge masin, maaparanduses oli objektil takso eest, liikus kiiremini kui T130, kui vaja oli "järel käia". Viimane töö oli põllu peale plaadiga suusarada teha, ZIL130 vintsiga vedas pika tüvena kuuski nagu elukas. Üles-alla-pikemaks-lühemaks hüdrokraana jupp oli ka taga, sai vundamendiplokke veetud ja paika tõstetud.
(03-09-2014, 20:43 PM)Naabrivana Kirjutas: (03-09-2014, 20:41 PM)pen.skar Kirjutas: Kas lindipingutus tavotipritsiga ei käi sel masinal?
Kahjuks ei käi, puhta ihurammuga. Üks pingutus varras on veel kõveraks ka aetud.
