(04-12-2014, 13:47 PM)viplala Kirjutas: (04-12-2014, 10:21 AM)PlyVal64 Kirjutas: (04-12-2014, 01:30 AM)viplala Kirjutas: Tegelikult võiksid kõik variandid garaažis olemas olla
TIG'ist olen puudust tundnud teinekord, kui vaja näiteks torusid kokku lasta väga hea kvaliteediga. Võibolla tulevikus soetangi selle endale traadi kõrvale. Varras vedeleb ka nurgas. Seda olen 10 aasta jooksul kasutanud täpselt 5 korda. 3x alumiiniumi jaoks, 1x malmi jaoks ja 1x aia värava jaoks garaaži väliselt. Igapäevaselt aga suristan ikka traadiga, sest see on lihtsalt nii kiire lihtne.
See on juba jutt va see kiiruse/lihtsuse asi??? Mis on lihtsam ja kiriem: pista pistik sisse, panna mask pähe, elektrood käppa ja asuda 15 sekundi pärast keevitama või keerata ballooni kraani ja avastada, et kurat, gaas on otsas...
Kuidas aga ronida mingi traadimasinaga 4 meetri kõrgusele lae alla? Isegi 2,5 meetrit ehk tavaline köögi laealune on juba keeruilne, peab pikk käpa voolik olema. Tavaline 3-meetrine on liiga vähe.
Demagoogia kõrgeim tase.
Mis on siin demagoogia??? Ma kirjutan PÄRIS ELUST, omadest kogemustest jne! Näita mulle ette, kuidas Sa keevitad köögi lae all oleva boileri veekindlaks peegliga vaadates, kui boileri ja lae vahe on 5cm??? Seda siis traadimasinaga. Ja ei taha kogu tsinktorudega süsteemi keset talve lahti lõhkuda... aga näed, mu Sõber sai minu enda köögis sellega hakkama - töökojas minema visatud kontsudega säristades! Siis tahaks näha, kuidas Sa vead uhke-vägeva traadiamsina koos suure ballooni, gigageneka ja muude jubinatega kuhugi metsa, sest näiteks ningi metsaveokäru tiisel murdus pooleks. Seda tahaks ka näha, kuidas Sa vead seda aparaatust kodu ja näiteks suvekodu vahet, sest seal võib ju ka vaja olla midagi keevitada. Ehk sisuliselt KÕIK tööd, mis tuleks teha väljaspool keevitusruumi, on peaagu võimatud. Või ilgeim tüütus. Js siis on väike balloon et üldse saaks kaasa võtta ning gaas saab otsa, sest oli pikk keevitamine. Ja kohe on lisavaev minna täitma/vahetama.
Ja nagu isand diesel (ekraan on tõesti 23-tolline) õli tulle valas, siis paarikilone inverter ja pikendusjuhe ja/või suisa kerge genekas aitavad hädast välja ka pleki keevitamisel, kui oskad ja õiged elektroodid valid. MIG/MAG on raudselt vajalik asi ... autoehitajatele. Ning üldse mistahes paikses töökojas tehtava jaoks. Lihtsalt enamus on liiga vanakool ja ei ole UUSI korralikke elektroode ja moodsat inverterit isegi kaugelt näinud ja arvamus, et 220V/1f elektroodkeevitusega ei saa midagi teha, kõige vähem õhuksest plekki keevitada, pärineb nõukaajast. Sellest ajast, kui elektrikeevitus kaalus 300 kilo või oli üldse haagisena, elektroodid kurat-teab kuskohast toodud ja hea, et säraküünlaga keevitama ei pidanud, siis tundub ju "võimatu", et miskine 3-kilone proua teatriridiküli suurune "asi" võiks sama teha ja et uued eektroodid on super! Siis oli Soomest kasutatuna toodud ja läbitrööbatud Kemppi muidugi ulmevärk. Sealt ka ju traadimasinate rahvalik nimetus! Aeg on nii palju edasi läinud, et kallist traatkeevitust on VAJA tunduvalt vähematel, kui on neid, kelle 90% vajadustest rahuldab odav inverter. Selle 10% vajadustest saab ka kuidagi teistmoodi lahendada. Seesama Sõber oli ka "vanakool" kuniks siis proovis moodsat asja! Ja traadikas seisabki garaažinurgas... muuseas, tühja ballooniga
Sest keegi ei viitsi seda suurt junni isegi liigutada...
Kasutatud tööriistaga aga on ikka sama asi mis üldse kasutatud tehnikaga: see võib igavesti kesta ja võib "homme" saba panna. Ma muidugi ei tea, kui palju näiteks kasutatud telekat või külmikut ostetakse, sest nende ja keevituste hinnad on sarnased. Mina küll ei osta, ainsa kasutatu ja meie maja esimese värviteleka otstsin tudengina komkast ~1991. Ma miskipärast ei taha ka kasutatud mootorsaagi jms osta, küll ostsin kasutatud murutrakatsi, sest nende uute hind läheb valulävest välja ... nagu ka enamasti autode oma. Aga see toodi mulle koju kohale ja anti ka garantii juurde.
Mis on veel omaette küsimus, on ju liikuvate osadega masinate ülalpidamiskulud vs "käekott". Ka see on raudselt täpselt kokku arvutatav mingi X-ajaühiku ja Y-jooksevõmbluse meetrihulga peale. Et mis tuleb lõpuks kõige ODAVAM pidada, eriti, kui tahaks erinevaid materjale keevitada! Ma lihtsalt avastasin, et isegi corten.laevaterase jaoks on OMA elektrood.
Muuseas, neid keevitamise teemasid on aeg-ajalt ikka olnud. Samas vaat et ainuke selge ja näidetega teema on üldse Märt Aarne tehtu
vanatehnika.ee'sse, seal küll konkreetselt keevitusgaasidest. Tegelikult võiks selline asine teema olla mõlema laiemalt levinud keevitusviisi kohta, kuhu siis võiks lisada ka TIG jms eriti "popi". Aga ka Märt jõuab kiiresti tulemusele, et traadiga ja parema gaasiga läheb kohe jälle kallimaks. Traat võib ju odav olla ning elektroodi pakk päris kallis aga kokku? Masinate endigi hinnavahe on metsik. Miskit sarnast arutleti lühidalt ka
offroaderite juures aga "
joomajoo" hakka ISE mingeid kuradi balloone millestki ümber ehitama, värvima jne...
Ehk teeks kurat asja lõpuks SELGEKS piltide ja rahanumbritega? Et mida saab, kuidas saab ja palju saab/ei saa moodsa inverteriga PÄRISELT teha ilma, et peaks käima ringi mingi raske traadijunntükiga kui litsa lapsega. Ühte asja ma TEAN, mida ei saavat või ei tohtivat (ka seal on vahe!) elektroodiga teha: alupaadi kereplaadistuse õmbluseid. Äkki 0,5 plekki ka ei saa keevitada. Ja 10mm+ rauda ka mitte, vähemalt mitte nende odavate masinatega. Usun, et paljudel on juba põnevaks läinud, et mida siis ei saa selle uue käekotikesega teha? Kas ma saan Ladale tiiva külge keevitada (kui õpin ja keevitada mõistan)? Või on see absoluutselt välistatud???