Abi puulõhkujaga

Väljakujunenud mõtlemisorganiga laabub lõhkumine paremini.
Oluliselt.
https://www.youtube.com/watch?v=N0S4Gy3uA3w
Vasta

(23-12-2014, 01:18 AM)2715 Kirjutas:  Väljakujunenud mõtlemisorganiga laabub lõhkumine paremini.
Oluliselt.
Veelgi paremini väljakujunenud mõtlemisorganiga inemine ei hakka sellist "lesetegijat" üldse ehitamagi. No kui just ise ei taha sellest kurjast maailmast lahkuda. Võimalik on ka ntx puujala või konkskäe lisandumine operaatori põhivarustusse.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Jube vaadata sellist puulõhkujat. Õnnetus tuleb varem või hiljem neil.
Kodukandis üleeile sahtkaevupuurijad lõpetasid. Rakete  panemine kahel noorel mehel  käis  ruttu.  Üks sõitis koos rakkega alla. Teel seljaga vastu šahti nügis järjekordse rakke eelmise soonde, päästis lahti ja sõitis näpitsatel üles (tõsteketi vinks-vonks järgi sai teine mees kangide juures aru, et võib sõbra üles tõsta). Paari viimase rakke vahele makro panemiseks jäi alla. Uue rakke tulekul haaras parajal momendil kettidest ja korjas eelmiselt rakkelt viimasel momendil varbad vahelt. Ei ole kindel et tal üldse turvakingad jalas olid. Olla sajas kaev, e. viimane sel aastal teha.
Asjast ka. Meile  anti kaevukasutusjuhend. Loogiline, et tuleb seinad pesuriga üle lasta. Aga kuidas see tsemendimekiga vesi ja põhjapori välja saada? Toru-Jüris pakutavad pilsipumbad tõstavad 9-10 meetrit, meil veeni 13 meetrit. Jah, oleks mõni sotsialismiaegne puurkaevupump alles, lööks küll kogu sodi välja. Kas on mõeldav, et ühendaks kaks musta vee pumpa 6-7 meetrise vahega järjestikku?
Ostsime ezektoriga värgi asemele sukelpumba, millel olla  rõhurelee sisse ehitatud- hüdrofoori ei vajavat?? Kas jääbki lõksima? Müüjatar ei osanud kõigile pärimistele vastata, juhend ka rohkem itaaliamaa keeles.
Vasta

Pumbast oskan vaid niipalju kosta, et mul on ka kaevus see ja sisse-välja lülitab mingi elektrooniline juhtimisseadeldis, mis survet möödab liini toapoolses otsas. Selle ploki ülesanne on siis pumpa vaikselt sisse-välja lülitada tarbimise tekkimisel, ja töesti aru pole saada kraanist vee laskmisel millal ta end lülitab. Hüdrofoor on küll ka, aga vaid umbes 8 liitrine väike purk. Nii pump kui juhtplokk on Grundfosi toodang, pump umbes 25m sügavusel.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

Kisubki kaevuteemaks. Meil Grundfos pole, itaallane. Ehitus ilmselt sama. Ju see elektroonika ka kuskile ära on mahutatud. Väljast mingit mügarat küll ei paista. Sai Barklay de Tolly aegne kaev kinni aetud, vett ei võlu peale oma lollust sealt kuidagi enam. Veetrassi kaevamisel maetud ehitusprahist tuli viiemeetrine, 2" Bemtoru jupp, juhtumisi otsad kõrgemal ja vett täis. Kas see võis vitsamehed ära petta? Nad sigudikud juhatasid ikka üsna kuiva koha peale selle Bem`i kõrval. Et jah vee saime alles 13 meetri pealt(rakked 120 cm jämmud).
Vasta

9 - 10 meetrit on IMEMISÜGAVUS rohkem lihtsalt absoluutne vaakum ei tõsta vett. Pumpade järjestikku panemisel töörõhud liidetakse.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Imemissügavused saime hariliku ja ezektoriga k...s selgeks. Mõtlesin esialgsete 48 tunni taguste tühjakspumpamiste läbiviimiseks panna ühe pilsika 6-7 meetri peale, siis järgmine tõstaks juba üle kaevuveere?
Vasta

Niisiis.. siin teemas oli kunagi juttu korduva puudeladumise vältimiseks konteinerite tegemisest. Ahjupuudega polegi tegelikult hullu a vat neid 30 cm pliidipilpaid küll mitu korda laduda ei viitsi. Vastav puukuur ka hoovil puudub, kust tuul läbi käiks, et ühekordse ladumisega pääseks. Seni olen neid ladunud räästa alla, sest majalt lai räästas, kuid hilis-ügisel ja varakevadel, mil vihm ja lobjak diagonaalselt või suis maapinnaga paralleelselt sajab on ikkagi probleeme kuivade puude kätte saamisega. Takkatipuks ähvardab veel moor sisse kolida, kel meeldib kõiki asju justnimelt puupliidi praeahjus vaaritada (okei, siinkohal ei tohiks vinguda, sest toidud on imehead).

Okei.. oma jutuga tahtsin jõuda sinnamaani, et puuriida lihtsalt niisama kilega katmise asemel kappasin ehituspoodi ja ostsin kuusada jooksu 6mm armatuuri, tegin vastava rakise ja tegin sellest sada pliidipuude konteinerit mõõtudega 60 korda 40 cm. Puude pikkus siis 30 cm, seega kalkulaator ütleb et umbes 13 kasti annab ruumi välja. Süsteemi mõtlesin selliselt, et iga kevad teen need kastid täis, suvi otsa päikese käes ja sügisel vean kuuri (kuur maakividest ja majaga ühenduses). Ja siis kuurist otse sama konteineriga pliidi ette. Seega kirve alt pliidini ainult üks ladumine. See konteiner parajas mõõdus ka, jõuab hädapärast tõsta ja kui ei jõuagi, ostan kaherattalise kaubakäru. Homme õues valgem, teen pilti.

Aga küsmus konsiiliumile: Kuidas töödelda neid kaste nii, et roosterebane seal peal suguelu ei saaks elada? Endal on pinnale jäänud kaks varianti: kas leida vastavalt suur vann ja kasta värvi sisse või siis kasta kuuma õli sisse (kooliajast tuleb meelde midagi metalli oksüdeerimisest). Igal juhul peab protsess olema lihtne, sest kaste on palju. Tsinkida lasta on kole keeruline sest esiteks on saja kasti maht suur ja teiseks siuke läikiv toon ei oleks eriti ilus pliidi kõrval (peletab veel moori eemale ja siis istun oma saja kasti otsas ja ei saagi mulgiputru Big Grin ).
Vasta

Kui oma pliidipuude jaoks, siis lihtsaim säästukast tomati laastukaste kaasa haarata. Laod puud otseti sisse ja kuuris sätid  riidad laeni. Niipalju jääb ikka hõre, et tuul saab läbi käia. Tomati- (aga võibolla oli ploomi?)-kast sobib järgmise portsu tulehakatuseks. Minimaalsete jääkidega tehnoloogia...
Vasta

(25-04-2015, 21:57 PM)Arnol Kirjutas:  ... Kuidas töödelda neid kaste nii, et roosterebane seal peal suguelu ei saaks elada? Endal on pinnale jäänud kaks varianti: kas leida vastavalt suur vann ja kasta värvi sisse või siis kasta kuuma õli sisse (kooliajast tuleb meelde midagi metalli oksüdeerimisest). Igal juhul peab protsess olema lihtne, sest kaste on palju. Tsinkida lasta on kole keeruline sest esiteks on saja kasti maht suur ja teiseks siuke läikiv toon ei oleks eriti ilus pliidi kõrval (peletab veel moori eemale ja siis istun oma saja kasti otsas ja ei saagi mulgiputru Big Grin ).

kastide ideel on jumet!
Rooste teemal, ega see lihtsalt värvi sisse uputamine päästa, tuleb maha, ikka matista ja krundi, mis teeb asja mõtetuks. Ise ma laseks musta tsingi alla, üldiselt ei olnud tsinkimise hind tappev, nt armatuuri materjalikuluga võrreldes. 
Vasta

(25-04-2015, 21:57 PM)Arnol Kirjutas:  ... siuke läikiv toon ei oleks eriti ilus pliidi kõrval (peletab veel moori eemale ja siis istun oma saja kasti otsas ja ei saagi mulgiputru Big Grin ).
Asjata kartus, mooridele just meeldivad läikivad asjad! Lase tal ainult sisse kolida, küll sa siis näed! Ei jaksa talle neid läikivaid kulinaid nii palju muretsedagi kui arvab tarvis minevat...
Konteinerite matistamiseks enne millega-iganes-töötlemist läheb arvatavasti tarvis liivapritsi-kambrit. Kesse ikka jõuab näpu vahel liivapaberiga...
Kõva sõna oleks konteinerid olnud teha roostevabast. Kallis, aga ei mingit lisatöötlust ja pärandad lastelastele.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Reeglina on roosteuss juba seal kallal ja tsinkimine on kõige õigem ja ega see tsink nii väga ei läigi ka.On ka mingid krundid ,aga sellist mis reaalselt rooste eest kaitseks pole veel kohanud.Kunagi värvisin keldri riiulite vinklist keevitatud karkassid mingi laevakrundiga-haises mitu aastat ja mõni koht ikka rebasekarva läinud.
Vasta

Kuidas suhtuda Zn spray-sse? See ei läigi, pigem jääb pind selline tumedam tuhmhall, nagu pensionile jäänud tinasõdur. Roostetamist minu kogemust mööda pärsib ka, kuigi 100% ei kaitse. Päris tsinkimine ikka way etem.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Olen paadikärul kasutanud juurdekeevitatud junni kaitseks ja läks paari aastga rooste see koht.
Vasta

Nüüd on vist juba hilja arutada, aga kas lihtsam ja odavam poleks olnud kasutusele võtta samasugused võrgud nagu poes müüdavatel kaminapuudel? Paar tiiru käib kasutusel, siis viskab minema. Tühjana ruumi ei võta ega roosteta. Soovi korral võib teha ka konteinerid, aga siis juba suuremad, kuhu laob võrkudes puud sisse.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Puuriidast tuppa toon banaanikastiga. Pole veel tulnud mõttele aga siit areneks välja puukuuris banaanikastides puud virnas. Keskonnasõbralik taaskasutus!

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
Exclamation 

See on siin juba omaette teema juba, tõstke lahku. Puud mugavalt tuppa, mugav puude ladustamine vms.
Põnev teema, jälgin huviga.
Arnol, näita oma konteinterite pilte siis.
Vasta

Oeh.. eilseks lubatud pilt siis. Nad on  mul kõik pimedas kuuris momendil, ei hakanud pildi jaoks välja tarima. Eks siis pildistan kui neid töötlema hakkan. Midagi keerulist ei ole iseenesest. Kõikide juppide tegemiseks sai vastav rakis tehtud ja samuti kokkukeevitamise jaoks. Mõõtudeks on 60 korda 40, nii et kahemeetrise armatuuri tükiga saab ringi peale. Käepideme teen kõigi peale ühe, mis kuidagi palgihaaratsi moodi tööle hakkab, kuigi iseenesest sellist kogust enam väga tõsta ei tahagi, pigem ostan kaubakäru nende jaoks. Banaanikast mulle ei sobi, kuna puudub selline kuur, mille sees puud kuivaks. Kõik kõrvalhooned on maakivist.

Seni väljapakutud ideed pinnatöötluseks:
 Üks sepp soovitas mesilasvaha segada tõrvaõli sisse ja siis selle möginaga kokku pintseldada.
 Teine sepp laitis selle mõtte maha ja rääkis et ainuke variant on tsinkida.
 Veel rääkis teine sepp et segada grafiidipulbrit bituumenlaki sisse ja siis sellega töödelda.

Seni on ajakulu olnud 20 tunni ringis nii plussmiinus puhvaika varukas.
Järgmise etapina pean võtma kätte ja need 1600 keevitust traatkettaga üle käima, et slakk maha saada..


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Halud seest välja ei vaju?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Liivaprits ja Hammerite?  või on ka odavamaid selle analooge "otse roostele"

Aastakümnete eest tööõpetuse tunnis tehti plekist maske: pinnatöötlus käis nii, et toiduõliga üle pintseldada ja praeahju kuuma.  Jäi selline tumedam  kiht.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne