Hirmus isu oleks käima panna...- aga ei saa rsk

! Et käima panna, on vaja juhtmed paika panna ja ei taha neid ajutiselt, ainult proovimsie jaoks kuidagimoodi venitama hakata. Ja et juhtmed paika panna, on vaja armatuur valmis teha ja viimane ei ole enne mõeldav, kui mootorikate on paigas. Samuti ei taha ma hakata sinna kütte jaoks ganistrit tali külge leiutama ja kui juba, siis peaks hüdro ka enne ära lõpetama- nii et vägisi kipub sinnakanti minema, et enne ei saagi proovida kui ongi valmis. Selles on muidugi oma võlu ja risk ka muidugi. Aga kui peale esimest kävitust ka kohe sõita saab, siis ju ka õnnis tunne- tükk aega ju vaeva ka nähtud

.
Õrn lootus on siis Maikuu teisel nädalal massin liikuma saada ja kui õnne, siis ei ole veel hilja künda ka. Tagumine pool on, võib öelda et valmis, poritiibade peal võib tantsu lüüa juba ja rippsüsteemile on vaja ainult pingutite pikkus parajaks teha. Täna sai veel hüdrojagaja kangidega kaan teistpidi keeratud. Minu oma mõistusega oleks need otsad allapoole hakanud vaatama ja sealt oleks ma siis suured ussid ülespoole väänanud. Õnneks aga astus Ksf Metsnik läbi ja kallas mu kupli alla natuke know-how -d juurde

. Tema tähelepaneliku juhtimise all ma siis täna selle jagaja lahti katkusingi ja kangid said omale loogilise suuna.
Mootorikate on veel aga lahti ja homme asun selle kallale ja hakin oma gaziku jäänuste küljest ka armatuuritüki välja, et see kuidagi Marta külge istutada. Siis pole muud kui juhtmed ja jahutusvoolikud paika ja... ----keerata süütevõtit ja siis,... kas käsi kullas või p....e mullas

!
Aa- ja üks asi veel, avastasin täna, et see korsten ei mahu uksest välja- palju nalja jäi sellepärast ära, et igaks juhuks üle mõõtsin

.